Kärdu käis kelgutamas

Mitte täna…täna ta magas…aga selline imeilus talveilm on ju meil jõuludest saati ja ükspäev Kärt ärkaski just täpselt õigel ajal ülesse ja sai temagi esimesed kelguringid tehtud.

Näed see savisaare kott kulus nüüd marjaks ära ja täna öösel rakette vaatamas käies panime ta kah sinna sisse ja vahtis nigu mishka endal nägu paksult lund täis :)

2009

Vana aasta tuleb ikka kenasti kokku võtta. Ütleks, et oli ütlemata tore aasta….kohe kindlasti kuulub ta top kolme hulka mu elus :)

Aasta alguses kui oli juba teada, et meile mustikas tuleb ja muud kui masu-masu ei kuulnud kuskilt, vaatasime meie kah oma kulud-tulud üle. Tegime korralikud arvestused ja eelarved ja tõmbasime maha kõik üleliigse. Ja ütleme, et murtsesime natuke tühja…ei läinud see meie elu edasi üldse mitte nii mustades värvides kui kartnud olime…hoopis väga värviliseks läks :)

Tõeliselt ilusa hoo sai meie elu sisse suvel. Leidsime omale uue kodu ja vana kodu müüsime esimesel ostjale. Väike Kärdu tuli meie juurde väga viisakalt nädalake varem….oi kuidas mulle meeldib kui kapsed sünnivad täpselt nii natuke varem, et ei pea veel hetkegi mõtlema selle peale, et miks ta nüüd veel ei tule.

Natuke pakkimist ja kolimist aitasid lihtsalt aastat veel huvitamaks muuta ja nüüd kus me oleme siin vaikselt teiste inimeste kaela peale elanud juba mitu kuud on kõik ilusti paika loksunud ja elu on ikka täitsa lill…

Tööd on olnud minul rohkem kui oleks osanud unistadagi ja ma väga loodan, et ma olen ainult rõõmu teistele inimestele oma tööga toonud. Kalle kah ei kurda…pidusid peetakse ikka, kuigi eelarveid ei tehtud nii laia kaarega nagu varem.  Tema sai rohkem aega koolile ja uuele majale. Ma usun, et see maja on tal kindlasti palju, palju rohkem südame järgi, sest seda tunneb ta nüüd läbi ja lõhki…ja oi neid ees ootavaid aegu…

Ma veel ütleks, et nii paljude lahedate inimstega ühe aasta jooksul pole ma vist kümne aasta jooksul ka ennem tuttavaks saanud…ja kõik need pisikesed beebid, lapsed…pruudid ja peigmehed…nii ilus :)

Omad lapsed…eks iga päev toob meile mõne pisara, aga ka palju, palju naeru ja kõike muud mis lastega elus ette tuleb. Teravaid nurki nagu polekski…üks kena lainetav elu. Teate küll kuidas nende naistega on…kes neid enne mõistnud on…tahan, ei taha…soove rohkem kui meil üks mees majas täita jõuab. Täna hommikul aasta esimesel päeval pani Kalle järjest kõik kolm tüdrukut riidesse…ise vaikselt lootis, et see mitte niimoodi terveks aastaks ei jää…

Kolme tüdrukuga on igatahes vaikust rohkem kui lärmi, aga jalad võib barbi hunnikusse ikkagi murda ja nii palju õnnitluskaarte pole meie peres enne kunagi tehtud :)

Kui Ketlin ei kasvanud vist ühtegi riidesuurust suuremaks, Liisu vist ühe numbri, siis meie Kärdu valib riideid juba neljanda suurusnumbri hulgast.

Mina ise püüan nüüd kaalulainetega ühele poole saada ;)

Vaatasin just, et aasta alguses ma olin kirjutanud, et 2009 aasta peaks tulema ideaalne…ja tuligi :)

Kodu korda 13

Põrandast järg ….

Käisime eile ja  valisime bauhofist naela raames põrandaplaadid välja. Meil käib see alati nii lihtsalt…tuleb lihtsalt võtta piisavalt väike valik ja küll sealt ikka leiab midagi sellist, mis sobib. Õhtul siis arvutasime ja vaidlesime natuke. Me ei ole oma vannitoa disainis veel täiesti kindlad..näiteks ei tea veel milles ja kuidas tehakse vanniümbruse kast ja seega ei tea millised ja kui palju me seina plaate peame panema.

ja täna hommikul vara…nii pool 11 hiilisime Kärdu ja Kallega uksest välja ostma. Hiilisime sellepärast, et ülejäänud jäid siin majas kõik meist magama :)

Poes pidime ühel müügimehel sabast kinni võtma ja tema siis tõstukiga vedas plaate kohale. Ühed plaadid pidime käigu pealt ümber vahetama, sest neid ei olnud piisavalt…aga noh uus valik sobis kah. Vahepeal tegime seal Kallega nalja, et äkki paneks need või äkki need….ja siis ühed tulid õnneliku näoga ja valisidki just need plaadid. Nii et maitsed ikkagi on nii seinast seina ja ilu leiab igaüks :) Mina kaubavalijaks küll ei sobiks :)

Plaadid tunuduvad kõik sellised ühte tooni…natuke heledamaid ja natuke tumedamaid ja suurusest 10×10 kuni 43×43 välja. Pisikesed lähevad koridori, keskmised vannituppa ja suured kööki, Vannituppa kästi osta kõige väiksemad, mis meie mõistes veel piisavalt suured on…43×43 ei tohiks nad aga kindlasti olla, sest muidu ei tule sinna mingit kallet ;)

Poes kohtasime ka ühte Ketlini sõbranna vanaema, kes lahkelt kohe ennast tutvustas ja teadis kenasti, et meil majaehitus käib :) …. no ja lõpuks tuli välja ka see, et müüjapoiss Kallega koos ülikoolis oli käinud ja neil ühine õpetaja oli. Tundus, et ta oli vist terve meie teenindamise aja mõelnud, et kust ta seda meest teab, sest kui me pärast oma hunnikule nime peale kirjutada lasime, siis ohkas eesnime kuuldes ja perekonna nime teadis juba ise :)))

Kassas oli muidugi meeldiv üllatus ja nüüd me peaks ilusti eelarves püsima. Kalle arvas kohe, et nii kenasti, et nüüd võime suure toa põrandale lubada midagi sellist, mis meile kõige rohkem meeldib…näiteks tamme laua parketi rusticu :) (noh need kõik sõnad olid kirjas, ainult et vist teises järjekorras)

Kalle lubas uuel aastal alustada vanade laudade puhastamisega…

Pildil on hetkel väljapääs suurest toast kabinetti…

Iiris

Et ma nüüd jõuaks sellel aastal tehtud pildid ikka sellesse aastasse, siis ma peaks kõvasti pingutama…aga noh ma ei jõua :)

Aga neid amrsaid pisikesi jagus veel . Iirisega oli selline naljakas asi, et tema emaga oli meil kokkulepitud, et lähme Iirist kõhus pildistama. Meil oli kõik koht ja kellaaeg ka kindlad kui Iiris samal päeval otsustas hoopis välja tulla. Ju ta siis ei tahtnud sellega leppida :)

Igatahes kohtusime nüüd ja kohtumine oli väga armas. Nagu väikesele preilile kohane oli ta väga koostööaldis. Ütleks, et kohe väga … täitsa lõpus kui talle päkapikukostüüm ka selga pandi, siis ta arvas, et nüüd küll aitab, aga kõik muu oli temale puhas nauding…

Kõige pealt ma pean ütlema, et ma teen liiga palju pilte…. no ei suuda ennast kuidagi tagasi hoida :)  Nende kodus olid veel ülihead tingimused selliste piltide tegemiseks. Kenasti tumehalliks värvitud suur tühi sein ja mis kõige lahedam, neid pilte tehes istusin ma ise mugavalt tugitoolis :) …elu nagu lill …

Ja kuidas ma blogisse neid valin…teate võtan täitsa umbes…et oleks natuke erinev ja muidu…kuima paneks kõik oma lemmikud, siis mul oleks need postitused ikka vääääga pikad…

ja igas kodus leidub mõni natuke teistmoodi koht…

see on mu lemmikpilt…see on täiesti tavaline, täiesti tavalise kõrgusega trepp :)..aga tundub kuidagi väääga ohtlik ja suur…

Mikk

Mõnikord on nii lihtne kui keegi sinu eest jutu ära kirjutab :) ….näed SIIN ja natuke SIIN ka :) …kusjuures see isa-beebi pilt seal on üks minu lemmikuid…

Lisada saab ainult et pleasure was all mine (kuidas iganes seda kirjutatakse). Küllakutsel oli kirjas veel, et kellegil pole palju juukseid ja osad inimesed on väga pikad. aga miks pikka juttu…

ma nüüd enam ei mäleta kui vana ta täpselt sellel päeval oli…aga väga pisike küll…võib-olla nädal..maksimum kaks…ja siis naeratus tuleb ju ainult unes ja seda kätte saada on puhas juhus ja õnn…aga kui armas :)

Ma olen seda juba kirjutanud kuidas ma ühe fotograafi töid imetlen ja imestan kuidas tal kõik beebid alati pildi peal magavad…Aga seal kaugel maal on selline komme, et kohe kui laps sünnib tehakse newborn session ja siis saadud pildid tehakse kaardiks ja saadetakse niimoodi teade uuest ilmakodanikust kõigile sugulastele välja. Noh või vähemalt niimoodi olen mina asjast aru saanud… Peaks meie maal ka sellise kombe juurutama…nii armas oleks :)

Ma ikka pea iga päev käin oma beebiga peegli ees vaatamas, et millises asendis need beebi kõige armsamad tunduvad, aga nüüd on kahjuk see aeg möödas…meie pisike pontshik on nii suur, et enam teda nässuks panna ei saagi :)

Seda armsam on mul nendest uutest beebidest selliseid pilte teha…

perepilti proovisime ka teha ja mõni tuli ikka välja ka…no see pilt tuli ka välja…aus vähemalt :)

mehed ühel lainel…

1,5 aastat puhast päikest…

Lapsed on igas vanuses lahedad. Mingis vanuses tahavad nad ennem tükk aega harjuda ja siis saab nad pildile…aga 1,5 aastasest tuleb pildid teha kohe kui ta uksest sisse jõuab. See pisikese preili tuli oma uuele sugulasele külla ja enne veel kui ta jõudis minema joosta püüdsin ta pildile…

oi see isa näeb 15 aasta pärast vatti ja vilet ja seisab pesapalli kurikaga ukse peal…koguaeg ;)

ja siis tuli elu sisse ;)

kommipaus ;)

ja jooksiski minema….

esialgu on pere veel nii väike…eks siis paistab kui kõrgeks torn aastate pärast kasvab :)

Kodu korda 12

Põrandatest siis… Alles see oli, kui Kalle kõik põrandad ilusti puhtaks pühkis…nüüd aga on terve esimene korrus kõik ülesvõetud. Maja sisemus näeb välja nagu sõjatander.

Onjuu kõik teavad, et kui vana põrand üles võttes on soov need samad lauad tagasi panna, siis tuleb nummerdada. Noh ja mis te arvate, kas siis oli nummerdatud kui ma nägin, kuidas esimese põranda lauad hunnikus olid…oi ma olin nii vihane. Kalle oli palganud ise ühe mehe neid ülesvõtma ja “unustas” talle seda öelda…oi proutamisest ei olnud kasu…ma olin ikka väga pahane…mis siis, et nad kahekesi mulle rääkisid, et pooled lauad nagunii ei sobi ja need mis sobivad, need ei lähevad väga ilusti kokku jne jne…ikka olin vihane :) …

Samas üldse on nede laudadega kuidagi raske…mina ei ole ju ehitaja ja ei oska küll kuidagi nende kvaliteeti hinnata, sest nad väitsid, et 50 aastat mulla peal olemist ei ole nendele laudadele just kasuks tulnud.

Igatahes vist pärast seda võeti neid laud mitte minu pilgu all üles ja praegu on ladustatud nad teisele korrusele suurde hunnikusse. Mis ja kui palju neid uuesti maha läheb…eks seda siis paistab.

Plaanid on sellised…

see meil vannituba…et pool põrandat tulevad plaadid või valatakse lihtsalt betoonpõrand. Täna käisime ühes plaadipoes ja seal on näidis…et kuidas saab betoonpõranda mingite lisanditega karedaks ja värviliseks…muidu ju jube libe, eriti märjaga…ja poolele põrandala kus tuleb nö kuivem tsoon ehk wc pott ja kraanikauss, toob Kalle meie mõisast eriti laiad ja vanad lauad…väga shefff….

Eile ämma juures vaatasin vengsui raamatust kah, et vetsupott tuleb meil täitsa õigesse kohta :)

pool sellest on siis koridor ja pool külalistetuba. Koridori tulevad plaadid…seal on mul oma idee…Täna nägin esimest korda ka selliseid plaate, mis mulle isegi meeldisid…hind ei meeldinud…peab Tarmo käest uurima, et kuidas selle eelarvega on ;)

Külalistetuppa peaks siis tulema need ülesvõetud lauad ja need me värvime valgeks :) …ohh peakski seda värvi uurima…kuuldavasti seda head põrandavärvi enam järgmine aasta ei müüda…

köögis siia osasse tulevad plaadid…vist…ja sinna valatakse. Täna muidugi Kalle vaatas looduslikku kiltkivi. Kui keegi teab sellest midagi täpsemalt rääkida, siis igasugune info on teretulnud. Sellest saaks küll midagi lahedat. Nö söögitoa poole peaks teoorias tulema ka osa ülesõetud põrandast…aga seda ei värvi. Kuigi me mõlemad oleme õlitamise suhtes ülimalt skpetilised…noh ei ole veel näinud ühtegi ilusat õlitatud põrandat…ütleme näiteks pool aastat pärast õlitamist…ja eriti veel kolme lapsega pere köögis…kui kellegil on, siis ma hea meelega vaataks :)

trepikoridori tulevad ka vanad lauad…et vist sobivad isegi need mis seal enne olid, lihtsalt pööratakse teistpidi…eks näis

suures toas, kus enamus talasid olid omadega läbi, pannakse uued talad…ja selle toa põrand on kõige suurem küsimaärk. Vanu laudu sinna küll ei jätku. Minu suur lemmik, on ühe sõbranna juures nähtud tammelaud…aga hind on selllel suhteliselt soolane ja pinda on palju. Midagi kehvemat samas ei tahaks….ja jällegi…kui kellegil on mõni lahe idee või teab kust saaks :)))…siis igasugune info on rohkem kui teretulnud :)

Lõpuks on esimesel korrusel veel kabinet ka…sinna me oma plaanidega veel jõudnud ei ole….kui jagub, siis paneme vanad, kui ei jagu, siis paneme midagi uut. Äkki tavaline laud ja läheb valgeks…mulle nii meeldib kõik valge :)

Siin on Ketlin, kes ükspäev tuuril korraga põranda alla kadus..haiget ei saanud, aga ehmatas ära küll :)…ise, sest me ei pannudki tähele muidu ;)

Mille üle aga mul kõige parem meel on, et kogu küte esimesel korrusel tuleb põranda alla.. ma lihtsalt pean koguaeg palju jalu käima ja sooja põranda peale on seda mugavam teha :)

Teisel korrusel me vist ei puutu ühtegi põrandat…kui siis vannitoa oma…jäävad kõik nii nagu nad on :)

Et siis kui keegi oskab nõuga abiks olla, siis juba ette aitäh!!!!

4-kuuse Kärduga kõhuli…

No ei jõua…kohe mitte ei jõua…see meie detsembrikuu on nii kiire, et ei jõua kõike. Ma nüüd olen püüdnud Kärdu iga kuu sünnipäeval kõik kolm kõhuli ühele pildile saada ja Kärdu sünnipäeval ma pildid ka tegin…nüüd siis saavad ülesriputatud ka…

vaata, et Kärdu on veel see kõige suurem :)

Ketlini lemmiktegevus on Kärdu väntsutamine…ta koguaeg muudkui väntsutaks teda :) …ohiks ka, et küll nad kasvavad kiiresti…

õnnelikud pered…

Ma olen juba ammu aru saanud, et kui ma kedagi pildistan, siis minu lemmikpildid ja kliendi lemmikpildid ei ole tavaliselt ühed ja need samad. Minu jaoks pildil on kõige tähtsam emotsioon, aga inimestele endile mõnikord väga ei meeldi kui nad pildi peale südamest naeravad. Nad ise ei ole seda ju näinud…kes siis ikka peegili ees lõkerdamas käib…lohutuseks, kõik teised inimesed on jälle selliste naerunägudega vägagi harjunud…noh kui tegu on lõbus inimesega :)

Lapsed on aga hoopis teine teema…nemad ongi nii loomulikult siirad ja õnnelikud ja kui nad ükskord naerma saada…

Ükskord kutsuti mind vanaemale kingitust tegema…ehk siis 12 lapselast võtsid ennast kokku ja tahtis kõik koos korraga  ühele pildile saada…no ja kui juba seltskond koos, siis sai ka kõiki eraldi kiusatud…

2 imelilusat õde ja kui ma ültes, et pöörake, siis juhtus nii…

2 venda …see väiksem õnneks ei olnud tõsise näoga mitte ühegi pildi peal :)

kui mulle algul öeldi, et 12 laspelast, siis ma kujutasin juba ette, kuidas ma pisikesi mudilasi koos pildile püüan saada, aga tuli välja, et kõik lapselapsed olid täiskasvanud või käitusid nii ja see pisike oli juba järgmine põlvkond :)

Mul on nii, et alati kui ma töölt tulen on mul hea tuju ja kuidas saakski mitte olla :)

Kodu korda 11

Veel enne kui me selle maja ostsime, siis tehti ka plaane tähtaja määramiseks. Teate küll kuidas need mehed seda teevad…ohh see ei võtta üldse aega…sips ja valmis…paneme jõuluks, sinna paar kuud aega, ilusti jõuab. Täpselt samamoodi meeste jutu järgi ei maksa paljud asja mitte midagi :) …aga see selleks.

Tarmo küll muigas selle jõulujutu peale, aga ütles, et noh kui vaja, siis tehakse kõiksugu imetrikke ;). Kalle siis asus tööle lõhkujana ja tuli välja, et polegi nii, et täna mõeldud ja homme tehtud. Ja katusest ma juba rääkisin….

Ükskord kui me siis istusime laua taha kokku, et vahekokkuvõtet teha, siis olin mina nagu tüütu kärbes, kes tahtis teada, et ikka millal mida tehakse, et siis oleks konkreetne plaan. Panimegi siis mingid lähema aja plaanid paika…aga vot selle suure külma unustasime küllplaanidesse panna. Liiv lihtsalt külmus ära ja polnudki midagi teha….no ja nende pühadega on ka ju nagu on…. nii siis ongi nii, et asjad, mis sellel aastal valmis pidid saama, ei saanud. Kas nüüd sellepärast mehed lõpliku tähtaega nihutasid…loomulikult mitte… Eks ma siis ütlen kui praegu pandud tähtaeg mööda läheb…aga ma väga loodan siiski, et mitte väga palju :)

Võtmed saime sellegipoolest jõuluks kätte. Nimelt pandi meile uks ette ja võtmed anti pidulikult üle :)

Aga nüüd uks ise…. Minu esimese lemmiktegevuse – kuhu midagi üldplaanis tuleb- tagajärjel tuli uks keset maja seina ühe akna asemele. Minuarust need 2 vana ust olid täiesti ebaloogilise koha peal ja natuke seedimist ja plaan sai allkirja alla :)

Aga milline uks. See, et paneks ühe vana ukse, laitis Tarmo maha. Meil tuleb see uks ikkagi otse õuest tuppa ja mingit eeskoda pole ja tagatipuks, see olemasolev uks ei olnud kah nii uhke, et seda taastada. Alles hoiame küll…aga eks paista mis sest saab. Tal oli veel see viga ka, et ta ühelt poolt oli veel ok, aga teiselt poolt oli kuidagi mitte nii pidulik ;)

Et siis uus uks. Vaatasime eelarvet ja asusime jagama ja plaanima. Üks uks…kaks ust…aga milline…pildistasime pool kalamaja kah üles… NÄED SIIN …. ja lõpuks valisime kahepoolse klaasidega ukse. Kuna need klaasid on koridori ainukesed aknad, siis tulid need päris suured…aga noh kui keegi võõras ikka nii väga tahab meie majja tulla, siis tuleks ta ka ilma nende klaasideta….

ukse õige värv on seestpoolt  näha…siin väljas see sinine kile ikka moonutab väga :)

Hea et me õigel ajal seal juhtusime olema, sest kohe peale paigaldamist pandi uksele kate peale ja sisse-välja hakatakse sealt käima alles siis, kui terve maja valmis on….

Järgmisena ma räägin põrandatest…aga ohhh kus tahaks juba sisustada… :))))

Aga kuusest räägiks ka :) …nimelt oli meilgi jõuluppud vaja. Esialgne plaan oli rmk-st tuua. Lapsed saavad metsa minna ja ise kuuse valida. Plaan B oli aga kuusk leida meie oma maa pealt. No kuskil ikka võiks olla sobiv kuusk.

Läksime siis otsima ja võtsime vanaema-vanaisa ka kaasa…ja nii kaua kui mina majas sees uksest pilti tegin, olid mehed kuuse leidnud, maha lõiganud ja katusele kinnitanud….no väga kiirelt käis see kõik ja nii ilus kuusk. Järgmine aasta peaks ikka oma maale kohe mitu-mitu kuusepojakest panema, et siis oleks, mida aastate pärast võtta…maad ju jagub :)

Jalutasime suure teeni ja mida maal ikka teha saab – lapsed said kordamööda roolis olla, samal ajal kui mina ees “tempot” tegin :)

Siit paistis ka kuidas keegi vankriga seal kaugel jalutas….nii et äkki Kärdul on meie külas mõnis sõber kohe omast käest võtta….