12 aastat

Meil oli siin vahepeal tähtpäev…

Eelmine oli SELLINE …

Noh nii ilusaid pilte pole mul sellel aastal kuskilt võtta…pole käinud, pole teinud… Aga muid suuri erinevusi eelmise aastapäevaga polnudki. Või no tegelt ikka… Lilli polnud, sest õigel päeval oli Kalle tööl ja mina üldse väljas ei käinud, sest külm oli…ja üldse leidis Kalle, et miks tema peab lilli tooma. Tema tegi oma esimese sammu juba 12 aastat tagasi ära ja mina hoopis peaks lilli tooma ja tänulik olema, sest muidu me  ju poleks üldse tuttavaks saanudki :)

Üks suur erinevus muidugi on…see on ju meie  Kärdu. Aga kas tasub terve aasta rõhuda temale kui kingitusele :) suur ja parim küll…aga ikkagi…

Igatahes kingituste teema vahele jäetud kauplesime Kallega linna loa ja käisime kinos. Esimest korda ilma lasteta pärast Kärdu sündi. Seda filmi , mida mina tahtsin vaadata, me ei saanud…sest üllatus-üllatus, terve saalitäis inimesi oli pühapäeva hommikul vara kell 1 kinno tormanud ja kõik pilteid meie eest ära ostnud. Vaatasime siis ühte teist kah täissaalile välja müüdud filmi…aga mul on tunne, et liiga palju inimesi käib nüüd kinos ainult selle pärast, et kinopilet eelmise aastaga võrreldes poole odavam on…sest film ei olnud just kõige lahedam. Mulle fotograafi mätta otsast väga meeldis, aga sisu oli lahja ja mõttetu..värvid ja kompa olid mõnusad :)

Pärast kino ruttu koju, sest Kärt võis olla juba väga rahulolematu. Õnneks ei olnud ja õhtul hilja kui külma tõttu Kärt jälle garaazis magas, läksime teiste tüdrukutega poodi. Aastapäeva kingitust ostma…

ja kingituseks valisime 3 küünlajalga…väga praktiline kingitus meie uude kööki…või vannituppa või elutuppa või magamistuppa… ;)

küll me siis jälle romantikat teeme kui lapsed suuremad on ;) …nii me koguaeg räägime ja lubame ….

Kodukontor

Minul on oma tuba. Mis siis, et terve sein on Kalle raamatuid täis. Mina teen juba ammu kodus tööd ja minu arvutit ei tohi siin maja mitte üks inimene peale minu puutuda…Ühesõnaga kuri olen :)

Kõik Kalle töötajad otsustasid seoses või ka mitte seoses masuga sellel aastal lapsed saada. Noh nagu ta ise ka ;) ja kõik kodus tööle hakkasid, siis otsutas Kalle mõneks ajaks kontorist loobuda ja kah mulle seltsiks koju tööle tulla. Täitsa hästi toimib see meil. Ainuke miinus asja juures on see, et tema võttis olude sunnil oma töölauaks söögilaua. Ja kui tema teeb tööd, siis on terve laud tema asju täis.

Kah tundus talle, et lapsed on siis koguaeg all, kui tema seal tööd teeb ja nii me siis mõtlesimegi välja, et tema töökoht võiks olla kuskil mujal :)

Esialgne plaan oli panna tema laud sinna, kuhu tulevikus peaks tulema tüdrukute koolilauad. Kuna minu vaimusilmas oli just see ülemisel pildil olev laud, siis see koht ei sobinud selleks kohe üldse. Samas oleksime siis ühel korrusel ja siis oleks kohe kindlasti lapsed koguaeg meid mõlemat segamas :)

Lubasin siis magamistoast väikse kummuti, mis siiamaani õiget sisu polnud leidnud, eest ära viia ja kolisime laua magamistuppa. Kuna tema tööarvuti on pisike ja käib kotis ja ei tee pooltki sellist häält, mis minu oma, siis polnud sellega probleemi. Nagu ei töötaks ta siis seal kui mina näiteks magada tahan, sest siis oleks ju ülemine tuba vaba ;)

Ainuke asi on nüüd aga selles, et ei koli ta sealt söögilaua tagant kuhugi ;)…ikka laiutab seal, sest tegelikult talle meeldib seltskonnas olla ja ma võin juba kihla vedada, et ta sinna oma töölaua taha ei koli ka ;).

Aga hea teada, et alati ju võib…  ja laud mulle meeldib ;)

Puhkepäev

Kuigi meie peres on Ketlin ainuke, kes klassikalises mõttes E-R 9-5 tööpäeva viljeleb, meeldib meile teistelegi puhkepäevadel puhata. Eriti ju siis kui näiteks laupäev tööpäev oli :)

Kuigi see on raske. Ikka vaatad, et näe üks vaba hetk …ma jõuaks selle ajaga täpselt selle ja selle veel ära teha. Kodukontori võlud. Nii ei jäägi muud valikut, kui et arvuti aknast välja visata või kodust ära minna.

Viimasel pühapäeval olime nii palju jälle tublid, et peale hommikusööki käisime kirikus. Peale kirikut kiikus Kalle tüdrukutega võrkkiiges ja no mis ma siis tegin…natuke tööd :)

No ja nüüd tuli kiirelt tegutseda, enne kui Kalle tuppa pakkumist jõuab tulla tegema.

Ruttu lapsed auto peale ja sõitsime Haapsallu.

Plaan oli lihtne…minna müüriääre kohvikusse, lastega parki mängima, muuseumisse ka… äkki mere äärde ja kindlasti armsaid romantilise kuurordi maju vaatama.

Tallinna piiril juba lapsed magasid ja mina ka ;) …jube kiirelt läks see sõit igatahes.

Müüriääre kohvik oli ikka sama hea kui alati. Kuigi sisse astudes oli peale meie seal ainult üks külastaja, tuli peale meid sinna inimesi kahe-kolme ja vähemalt kuue kaupa :)

Meie lapsed ei oska veel uhketest salatitest ega ka keerulise nimega kummaliselt välja nägevatest pirukatest rõõmu tunda ja panid rõhku rohkem terakuklitele. No suppi sõid nad ka…aga isegi mitte kahe peale tervet portsu. Üleüldse mulle tundub enda kõrvalt vaadates, et nad rohkem armastusest elavad…aga nad kasvavad…nii et pole probleemi. Meie Kallega jagasime kõik üljäägid ära ja ei jätnud midagi alles :)

Ma ütlen ainult, et minu õnneks pole ma Tallinnas täpselt samasugust kohvikut veel leidnud ;)

Seejärel käisime Pipi pilte vaatamas. Pipi pilte küll polnud, aga Karlsson oli ja Bullerby lapsed ka. Meie lapsed pilte eriti ei vaadanud, aga ise joonistasid kumbki vähemalt 3 pilti. No on ju mõnus joonistada kui sul purgis korraga nii palju vildikaid, et silme ees võtab kirjuks. Sinnamaani ei olnud ma veel fotokat välja võtnud… ;)

Edasi mänguväljak. Pühapäeva pärastlõunal oli seal üks tädi ja üks laps. Vahepeal kõndisid küll mõned üllatunud turistid sealt läbi , aga vaikseks see jäigi. Seda suurem rõõm meie lastele, kes vabalt iga kiige peal ilma ootamata kiikuda said.

Üldse on see minuarust väga ilus mänguväljak. Ikka väga ilus kohe. Ja pingid nii mõnusalt päikese poole sätitud, et emad saaks reas istuda ;)

Mere äärde me ei saanud, sest värav oli lukus, aga maju vaatasime ikka. Nii armas ja nii idülliline ja kodus selgus, et ka nii kallis :). Aga noh, meile kohe meeldivad kõik majad mida me vaatamas käime ….

Majad vaadatud ja sõitsimegi koju tagasi. Täitsa mõnus on juba nii suurte lastega sõita…saavad ilusti 100 kilomeetrit ennast lõbustatud.

No ja tõe huvides olgu lisatud, et õhtul tegin ikka natuke tööd ka veel… aga Kalle ei teinud, vaid käis selle eest poes. Ja peale raamatupoe ei meeldi talle muidu üheski poes käia, eriti veel puhkepäeval….. Kokkuvõttes ikkagi põhiliselt puhkepäev  :)

suur pilt ja väike jutt :)

Ükspäev üks ajakirjanik tahtis, et Kalle midagi arvaks. Saatis ilusti küsimused ja Kalle ilusti ka viimasel minutil vastas. Viimane minut tähendab tavaliselt seda, et ta ärkab hommikul kell 5 üles ja kirjutab siis :)

Saatis oma kirjatöö ära ja käskis mul ühe väikse pildi ka juurde saata. Ise arvas, et äkki ei meeldinud, sest vastus tuli, et täname õigetähtaegse vastuse eest …või midagi sarnast.

Ükspäev ta siis hakkas rääkima, et kuule, sul vanematel käib päevaleht, et see jutt peaks olema juba ilmunud ja eile juhtusimegi vanemate juurde. Nii kaua kui pere ajalehte otsis, aasis vend, et jah see jutt ei saanud nüüd küll kuidagi kahe silma vahele jääda kui terve lehekülje suurune pilt juures on. Mina siis mõtlesin, et ju siis oli ikka selline sent-korda-sent pilt ja üks peenike kolumn juttu.

Ajaleht leitud oli aga nalja palju…oligi pea terve lehekülje suurune pilt ja jutt kah seal kõrval. Kalle arvas, et ju siis polnud jutt suurem asi, kui pilt nii suureks venitati, aga mulle ta vastused meeldisid. Rääkis seal pidudest…no millest siis veel…. ja mul küll on uhke tunne ;). Kalle ütles, et natuke on kärbitud kah…ju siis ikka lause, et mulle meeldivad need peod kus ilma kanepita pilvedes lennatakse ja viinata meri põlvini on, ei sobi sinna ajalehte :)

Ja pilt on ju minu tehtud, oleks ma teadnud, et see on suurem kui sõrmeküüs, oleks lasknud ikka nime ka alla panna ;)

Kuidas Kalle haiglas käis

Üks hommik ärkas Kalle üles ja ütles, et tal kõht valutab. Selles mõttes on mul mehega vedanud, et tema juba haiguseid ei ignoreeri ega ka niisama ei jäta…kui valutab tuleb arsti juurde minna. No ja ma arvan, et iga inimene, kellel on pimesool alles, kahtlustab kõhuvalu korral ikka  seda.

Arsti juures sai ta teada, et on jah pimesoole koht, aga noh…äkki läheb üle…

Järgmisel hommikul polnud üle läinud ja läks siis uuesti. Seal leiti jälle, et on jah ja noh…ja…noh…lõikame siis välja :)

Kuna Kallel on selline töö, kus haigus pole vabandus, ei ole seda siiski ka eriti mõnus valutava kõhuga teha…nii et kui välja, siis välja.

Õhtupoole oli juba välja lõigatud ja meie tüdrukutega läksime vaatama. Nende rõõmuks saime 2 korda liftiga sõita ja võtsid nad üllatavalt rahulikult seda, et issi seal niimoodi pikutas. Noh..Kalle oli meil ka täitsa rõõmsa näoga…näitas neile kuidas saab jala teki alt välja lükata ;)….seda kuidas voodiga trikke teha saab, seda ei näidanud…igaks juhuks ;)

Järgmisel hommikul mõtles, kas tulla koju või mitte ja õhtuks otsustas siiski tulla… palju lõbusam ju siin naiste käras olla kui seal vaikuses ja rahus raamatut lugeda :)….harjumuse asi :)

Ketlin kui vanem ja targem sai juba aru, et kui tuleb seal pikutada, siis tuleb pikutada…eriti veel kui selle tulemusena sai öösel emme kaisus magada. Liisu aga käis küll iga natuke aja tagant küsima, et kus issi läks ja millal ta tuleb…

Kalle sai aga haiglas teada, et tuleb olla palju tähelepanelikum kui arvata oskaks. Nimelt tuli teisel hommikul ilus õde tableti topsikuga ja ütles, et siin teie rohud. Kalle teada ei pidanud ta mingit rohtu saama ja seda ka õele ütles…õde läks kontrollima ja tuli tagasi ütles, ei need on teie rohud. Kalle, kes vahepeal oli topsikust paberi leidnud, küsis, et mis rohud need siis on ja mis siin kirjas on. Õde vaatas ja ütles, et see on teie nimi :)… praegu paneb muigama, et mis näoga ta seda öelda võis, samas äkki ta harjunud, et patsiendid oma nime ei mäleta ;)

Kalle, kes oli kindel, et see tema nimi ei ole, seda ka õele ütles. Nüüd pidi siis õde uuesti kontrollima minema ja tagasi tulles võttis lihtsalt tabletitopsiku kaasa ;)

Järgmisena oli uksest sisse toodud hommikusöök. Selles, kas tohib süüa või mitte, polnud Kalle ka enam nii kindel…hoolimata söögitooja kinnitusest, et võib-võib :)

Mina mäletan, et kui minul pimesool ära lõigati, siis ma küll ei tohtinud ja eks ma ole seda 100 korda ka kindlasti kodus rääkinud…sest vähe on mu elus olnud päevi, kus mul süüa ei ole lubatud ;)

Aga ühesõnaga…ega ei ole midagi seal haiglas nii, et tee ja ära kontrolli ;) …koju lubati küll kiirelt….

Head paranemist talle!

Kuidas me Kalle sünnipäeva pidasime

Kuna ma täiega ignoreerisin Kalle sünnipäevapidamise vihjeid…no üllatussünnipäev ju juba meil oli….Nii ta siis delegeeris ülesande edasi ;). Nimelt ühendas meeldiva kasulikuga ja korraldas uue KODUKA peo ja sünnipäeva koos. No mis nii viga kui paremad sõbrad kuuluvad mõlemasse gruppi :). Korraldas selles mõttes, et andis oma firma juhile ülesande kutsuda sõbrad koos peredega ja mulle öeldi ainult, mis päeval nad tulevad …

Pidu oli lahe…selline lihtne ja kulges vabas vormis. Ainuke suurem elevus tekkis sünnipäevakingitusest. Algul mehed ja pärast naised olid nagu lummatud ühe raamatu kallal ;)  No raamat oli paljaid inimesi täis ;)

Ketlini soovil pandi kringlile nii palju küündlaid kui me kapist leidsime…kusjuures ikka jäi puudu ;) aga kes see neid pärast kümmet ikka lugeda viitsib.

Pidu lõppes üllatavalt ruttu ja armas sünnipäevalaps koristas ise enda järelt ära ka :)

Kusjuures järgmine hommik oli mõnus. Tulid veel paar sõpra kah meile abiks ülejääke sööma. Ma olen juba lapsest saati armastanud sünnipäeva järgseid hommikuid, kui sai natauke plekilise valge lina pealt kartulisalatit süüa…ohh mõnus…

Pikk nädalalõpp

Ma tavaliselt ei kirjuta mida me just täna või eile tegime, aga see nädalalõpp tasub ülesmärkimist küll…

Neljapäev:

1. Tädi Vaike tuli koristama kell 7.30. Ma tõsiselt austan inimesi, kes nii vara tööle tahavad hakata, sest minu pärast võiks ta vabalt ka kell 10 tulla. See, et ta meie juures käib, vot selle üle on mul ütlemata hea meel.

2. Liisu sõi autos hommikust, sest muidu me oleks väiksesse päiksesse laulutundi hiljaks jäänud

3. Veetsime laulutunnis jälle 3 tundi :). No aga seal on lastele nii mõnus mängutuba ja kui veel õues ka mängida, siis võib vabalt seal õhtuni olla.

4. Liisu käis sõbrannaga kohvikus ka.

5. Liisu aitas Vaikel koristada ja ei läinudki magama

6. Kalle tegi eksamit. Mis ta sai, ta veel ei tea :)

7. Mina käisin fotokoolis…. ei olnud eriti huvitav seekord

8. Vanaema valvas tüdrukuid… liisu läks ikkagi magama…kell 7 näiteks vist…

9. Sõime sünnipäevtorti… tort oli nii magus…. Kalle jõi terve shampuse peaaegu üksinda ära ;)

Reede:

10. Käisime mustikat vaatamas. Üks võõras arst imestas, et mult veel ühtegi proovi võetud pole

11. Liisu läks kell 11 lõunaunne, kuna teda veeti “keset ööd” mustikat vaatama

12. Kalle käis lõunajal Ketliniga ühte sünnipäevakingitust ostmas

13. Kõik üritasid lõunaajal magada…Liisu segas ainult teisi

14. Sõime kohvikus. Mina vist elu parimat püreesuppi ja tüdrukud käisid üksinda mänguasjade poes…aga ainult vaatamas.

15. Kalle läks lastega sünnipäevale.

16. Mina sõin kodus üksi kräsupea kooki

Laupäev:

17. Tegime pannkooke ja sõime neid banaani ja nutellaga. Minu eeskujul on see kõigi meie pere naiste lemmikvariant ;)

18. Käisime minu vanade ülikooli sõprade korraldatud spordipäeval, kus Ketlin joonistas ja Liisu vaatas kuidas mehed korvplalli mängivad. Mina jutustasin loomulikult ;)

19. Nõmme kultuurikeskuses esinesid Ketlini uued lemmikud Piip ja Tuut. Kõik naersid, eriti Kalle, aga hoopis teises kohas kus Ketlin ja Liisu. Kalle tunneb päriselt ka neid klõune (Ketlin ütleb nii)

20. Sõime jälle kohvikus kana…loe: huvitav millal ma oleks pidanud süüa tegema ;)

21. Kõik see mees magas lõunaund…ühes voodis

22. Mul tuli kaneelikuklite isu ja läksin poodi

23. Kalle läks poodi, nende asjade järele, mis ma ära unustasin ;)

24. Sõime kukleid ja Kalle jõi õlut ja tegi kõik, mis ma tahtsin, sest ta ei toonud mulle sõbrapäev lilli ;). Kalle õlu oli 0,33 ;)

Pühapäev:

25. Ketlin ja Liisu ei jõudnud oodata millal sünnipäevale saab ja sõid ära 5 kuklit kahe peale.

26. Jõudsime peaaegu õigel ajal sünnipäevale.

27. Sõin palju…Kalle sõi ka palju…Liisu sõi ka…Ketlin ei söönud üldse…tema ainult joonistas.

28. Liisu kartis Lottet. Ketlin ei kartnud.

29. Ketlinile väga meeldis sünnipäev…mulle ka…Kallele ka…Liisu ei öelnud midagi.

30. Lapsed läksid vanaema juurde magama

31. Mina läksin kodus magama

32. Kalle tegi kodus tööd.

33. Pesin kolm masinatäit pesu …ja masin kuivatas ära ka

34. Täitsime tuludeklaratsiooni

35. Läksime James Blunti kontserdile. Nii mõnus…

36. 23.00 jõudsime koos lastega koju.

37. 00.00 ei maganud veel keegi…

Vot siis selline nädalalõpp oli meil…

fotoka võtsin ainult tordisöömise hetkel kotist välja…Kalle uurib oma kingitus ;)