Kui kallis on laste kasvatamine…

Ma küll olen endale vähemalt 100 korda lubanud, et ma ei tee selliseid targutamise postitusi. Kellele läheb korda, mida mina milleski arvan ja kirjalikult vinguda ma ka eriti ei armasta.

Praegu lugesin just Eesti Ekspressist laste kasvatamise  artiklit ja jäin mõtlema, et kas tõesti on see nii ja kui ma neid punkte vaatasin, siis ehmatas ikka ära, et kas tõesti suudame meie siis vähemalt kolm normaalset last üles kasvatada. Me ei ole ju mingid miljonärid, aga tabeleid vaadates polnud asi enam üldse nii hull :)

Esiteks oli kummaline lugeda, kuidas panga esindaja pole siiamaani veel aru saanud, mis asi see vanemahüvitis on. Ma ei saa aru, miks seda kuidagi lapsega seotud kuluhüvitisena mõeldakse. See on ju puhtalt minule mõeldud raha, mis maksab minu eest need kulud, mis ma tööl käies maksan. Kuna meie Kallega anname endale ise tööd, siis vaatasime enne Kärdu sündi ka üle meie kulud, et kui suur võiks olla see vanemahüvitis, mis meil rahulikult magada laseks. Niisama tühja riigile maksta pole ka mõtet, et seda hüvitist suureks ajada ja eks see lapse saamine ei ole ju 100% kindel.  Mina pidin palka saama kenasti terve aasta ja seda, et rase olen, saind teada detsembrikuu viimastel päevadel :)

Meie siis vaatasime oma põhilised kulud nagu pangalaen ja autoliising, natuke bensiini ja elektrit ja lasteaiamaks – need peaks olema kaetud. Tänasel päeval võib öelda, et päris tore on vahelduseks elada nii, et on kuus ka üks kindel sissetulek. Muidu me oleme juba vähemalt kümme aastat harjunud niimoodi elama, et kui on rohkem tuleb jagada ka sinna kuusse, kus tõenäoliselt on vähem ja kui üle jääb, siis saame midagi lubada.

Aga nüüd tagasi laste juurde…

EE-s on jagatud lapsed mitmesse vanusegruppi…koolilastest ja teismelistest ei tea ma midagi, aga beebidest ja lasteaialastest küll. Vaadeldakse terve aasta lõikes ja siis kogu periood kokku.

Võtame beebi..ehk siis lapse esimene eluaasta.

Kulud söögile – minimaalsed.

Esimene poolaasta julge null ja Liisu meil venitas oma nulliga aasta lõpuni. Kärdu meie suur sööja sööb praegu 10 krooni eest päevas :). Kui  Ketlin, kes sõi teisel poolaastal valdavalt poest ostetud püreed, siis tema päevasöök oli aasta lõpuks umbes 20 krooni.

Kui nii arvutada, siis meie lapsed on pääsenud umbes 2000 krooniga…kui tabelis on see kulu 7200

Eluase, transport, vaba aeg – ei saa küll öelda, et need kulud oleks väga suurest pärast lapsi muutunud. Kõik see, mis ma enne kulutasin enda peale, kulub nüüd lastele jagatuna.  Ja kui lapsi poleks, siis kaldun isegi arvama, et mul kuluks rohkem.

Riided jalanõud – no kolmas laps on omale uusi asju saanud minimaalselt. Ringlus on meil ka peresisene, vaid paar asja oleme kuskilt mujalt saanud. Tõstan, aga ühe lapse kummutist asju teise lapse omasse. Ma arvan, et umbes 1000 krooni eest on Kärdule asju ostetud.

majapidamiskukuld – beebile eraldi pole küll midagi ostnud. Sama pesupulber terve pere pesuks.

Tervishoid – kõige suurem kulu on mähkmed. Meie liikuva eluviisi juures muidu ei saakski. EE-s pakutud kahe paki asemel kulub meil 1 ja ma ikka valin, millal ja mida ma ostan. Jõuluvana ja katsikulised tõid ka natuke…nii et ma paneks kirja 200.- kuus. Aluslinasid ostsin beebina talle ka, aga enam pole nendega midagi teha. Salvrätikuid ei kulu ka kummalisel kombel enam üldse. Ravimeid pole beebile veel kulunud. Liisu puhul meil oli ninapump kasutusel.

EE-s on see kulu 750.- kuus

(vanaema juures on selline nukuvanker, mis on vist aastakümneid vana ja Liisu läheb parasjagu lastega loomaaeda)

muud kulud – mänguasjadest ostsime talle oma pehme raamatu kunagi ja mõne muu asja on saanud kingituseks…aga me ise polegi suurt midagi kunagi lastele ostnud.

Kaubad ja teenused- kolmanda lapse puhul käisime nagu kassid ümber palava pudru, et äkki ikka midagi on osta. Ostsime uue vanni, sest vanal oli kork kadunud ja vann ise maale kolinud. Tegelikult oleks äkki saanud ka ilma, aga kuna muud asjad – turvahällid, vankrid, lambanahk, kandelina jne jne olid kõik olemas, siis sai nüüd vanni.

Ei saa nüüd öelda, et kulud beebile oleks meil suured. Vähemalt teisele ja kolmandale küll mitte. Stardipakett esimesele oli viimse punkti võtta suurem, aga pikas perspektiivis on kõik need asjad meil igati ära tasunud ja ainuke nö tühi ost on meil olnud titevoodi, kus keegi maganud pole.

Lasteaia ealiste laste kulu tabelit vaadates erines ka see suuresti meie pere omast.

Söövad nad minu arust väga vähe. Ma arvan, et kui nad kahe peale söövad päevas 1/3 minu söögikogusest, siis on hästi söödud…ok vahel söövad isegi pool. Aga kui taldrikut vaadata, siis seal on ikka vähe sööki :)

Vaba aega kulutame me küll meelelahutusele, käime kinos ja teatris ja muudes sarnastes kohtades. Ringides ei käi praegu ükski laps. Kus juures ütlen ausalt, et see on küll meil praegu teadlikult piiratud kulu. Tallinna linnas, kus üks pisikese lapse ring maksab keskmiselt 400.- kuus ja kui ta mõni kuu sinna üldse jõuda ei taha, siis on see suur kulu küll. Ma arvan ka, et lasteaialapsel, kellel on seal omad laulu ja võimlemise tunnid, polegi vaja nii palju ringi tuuseldada.

Riided ja jalanõud. Siiamaani oleme suured ostud, nagu talveriided saanud osta valdavalt ühele lapsele. Talvepüksid on nüüd olnud need, mis tuleb ka Liisule uued osta. Vahel olen sattunud ka kasutatud riiete poes mõnele leiule, aga mida vanem laps, seda raskem on midagi ilusat leida. Jalanõusid olen ka kasutatuna ostnud. Kvaliteetse firma teine ring teeb igal juhul silmad ette nii mõnelegi esimese ringi jalanõule.

See summa 3000.-, mis EE-s oli, on ma aravn, kulu meie kahe vanema lapse peale kokku. Ok valetan…ei ole…. ma ikka ostan neile niisama ka riideid. Kui olen teisest ringist midagi eriti soodsat leidnud, siis ostan ka kergekäelisemalt mõne paarisajase asja. Nii et aususe mõttes paneme ühe tonni siia veel juurde.

Tervishoiu koha pealt kulub teisel eluaastal ka mähkmeid (meil hetkel pole kedagi sellist), aga muudest kuludest võiks ära märkida meie laste lemmiku köhraohu ja hanerasva. Sellel talvel me muud küll ostnud ei ole…vähemalt ei tule midagi meelde.

Vot väljas söömine on meil küll kulu. Nad söövad küll vähe, aga minuarust väljas süües on kõige suurem kulu jook. Klaas mahla on tavaliselt 20.- ja ilma selleta me küll ei pääse.

EE-s 200.- täitsa vabalt meil ka…

Vot lapsehoidmise kulust ja lasteaia kulust ei saanud ma EE-s päris hästi aru. Kuidagi kummaliselt väiksed olid need numbrid.

seal oli kirjas, et aastas 50 750. See number on nagu suur, aga kui see nelja ja poole aasta peale (nagu seal tabel oli) ära jagada, siis jälle kummaliselt väike.

Meil Ketlin käib lasteias ja kõige suurem kuuarve, mis me oleme saanud on üle 900.- olnud. Kuna me alati ei viitsi teda viia, siis keksmine on meil 700-800. Aga kui palju on neid inimesi, kes saavad oma lapse 1,5 aastaselt riiklikusse sõime panna ja selle kulu nii madalal hoida. Lapsehoidja tasu oli seal kuiselt 400.- no nii odavalt saab lapse hoidja võtta kui tahad mehega 2 korda kuus kinno minna, aga mitte rohkemaks.

muud kulud on meil mõnusad – raamatuit kulub meil nagu leiba :). See meil terve pere üks suuremaid kuluallikaid, aga raske on ka lapsele keelata – enne raamat kui mõni mõttetu hiina vidin. Kuigi viie aastane nõuab ka neid. Sünnipäevakutseid tuleb meie viieaastasele kõvasti rohkem kui teistele pereliikmetele kokku. Ma olen paika pannud, et kingitus võiks olla keksmiselt 100.- kui kutsuja on mõni tema lasteaiakaaslane. Nii kaua kui me käime ka koos meie sõprade laste sünnipäevadel või kuluda mõnikord kingituse peale ka rohkem.

Kaubad ja teenusd – see on liiga kallis, selle saad sünnipäevaks või selle toob jõuluvana. Jalgratas tuli sünnipäevaks, kallid nukud ja nukuvankrid ka. Kui ikka asi maksab üle 200.-, siis me niisama lihtsalt mööda minnes poest seda küll ei osta. Viimane suurem kulutus oli Ketlinile arvuti. 600.-

EE-s on see kulu aastas 6000.- . Mulle meeldib arvata, et me mahume sinna sisse.  Aga nüüd, kus meil on plaanis uues kodus ka lastemängiväljakusse panustada, siis teeme seda kohe mitme aasta eest ;)

Nii ja kes nüüd selle kokku arvutaks, palju meil kulub :). Ma kokkuvõttes pole ikkagi siiamaani märganud, et mul lastega need kulud kuidagi suuremad oleks kui vanasti. Näiteks me pole juba aastaid käinud kuskil reisil ja kui see reisiraha aastas laste peale ära kulutada, siis ongi ju nii, et ei pane tähele.

Igal juhul on mul vedanud, et mul on kolm last ja tulu ületab raudselt kulu :)

Pildid on kogunenud ootele, aga pole leidnud õiget postitust. Viimasel pildil on näiteks Liisul seljas Ketlini vana dressikas ja püksid. Mõlemad ostetud poest soodukaga, aga uuena. Ketlini seljas on second handist otsetud kampsun ja teksased.

41 Responses to Kui kallis on laste kasvatamine…

  1. Kadri says:

    Kadunud vannikorgist: ka meil oli sama mure. Otsisime uut korki, aga sobivat kuskilt ei leidnud. Nüüd on meil peotäis vannikorke (mõõtude järgi ostetud – oleks ikka pidanud vanni ehituspoodi kaasa võtma) ja üks korgita vann… Mirr aga vannitus minu-aegses kollases vannis.

  2. LJB says:

    Huvitav lugemine. Ise ei viitsiks koike seda kokku arvutada :)

    Kusimus: kas maksate lasteaia eest siis vahem kui last kohale ei vii? Siin peab ikka iga kuu eest maksma, isegi kui suvel 2 kuud jarjest Eestis oleme…

    Reklaam: mul uhel sobrantsil on Tallinna lahedal kasutatud riiete pood (Roniroosi Riideralli), sealt ma olen isegi paar asja ostnud…

  3. Helen says:

    Mulle just väga meeldivad targutavad postitused. Ise olen tähele pannud, et selline kirjutamine aitab teinekord ise oma mõtetes paremini selgusele jõuda. Kui oled sunnitud oma tiirutavad mõtted kinni püüdma ja ritta seadma, siis võib teinekord üllatavatele järeldustele jõuda. See ei tähenda, et ma ei loeks huviga elustiili-postitusi, siiski jääb elustiilist natuke väheseks ja vajan ka mõtteid.

    Aga antud artikli jätsin EE-s vahele. Jälgin küll oma kulusid, aga ei näe mõtet hakata neid kellegagi võrdlema – igaüks vastavalt oma vajadustele ja võimalustele. Jagan täiesti seda muret millega see artikkel on kirjutatud, aga mulle on vastukarva see, et meil tihtipeale arvutatakse probleemid rahaks ümber ja hakatakse neid sealtkaudu harutama. Väga väheseid asju on võimalik niimoodi lahendada, ka antud probleemi mitte.

  4. Heleena says:

    Ma olen vahelduva eduga koguaeg omal kuu kulude-tulude tabelit teinud. Et ise aru saaks, kuhu mu raha kulub ja palju veel kulutada saan.
    Ainus asi, mis sinna peale lapse sündi on juurde tulnud, kui konkreetne kulu, on lasteaiamaks. Kõik muu ülejäänu nagu läheb teiste kulude sisse, vahele, juurde ja ma pole küll aru saanud, et mul rohkem raha kuluks. Kas ma nüüd ostan omale iga kuu ühe riideeseme või ostan ühel kuul endale, teisel lapsele – kulu kokkuvõttes ju sama tegelikult.

  5. krista says:

    LJB – meil siin lasteaias on kohatasu + söögiraha. Kohatasu on alla 400.- (ma täpset numbrit ei tea, sõimes vähem,. rühmas rohkem ja Tallinnas minuarust palju rohkem kui mujal Eestis)
    Kui laps lasteias pole, siis söögiraha ei maksta. Suvel on meie praegune lasteaed kinni ja siis selle aja eest ka ei maksa. Meie lasteaed siis kohe 2 kuud järjest kinni.

    Helen – mulle jäi see artikkel selles mõttes silma, et see ei tundunud õige ega ka mitte õiglane. Need, kellel lapsi pole võivad seda lugedes paljustki valesti aru saada.

    Ma ei saa enam käia 3 korda nädalas trennis, korra nädalas teatris/kinos, nädalavehtusel õhtuti sõpradega väljas – ja see on küllaltki arvestatav kulu.
    Ja ma ei saa mitte raha pärast, vaid et seda aega laste kõrvalt on raske leida ja ei taha ja ei viitsi ka :)

    Ma tean kui palju on inimesi, kes tunduvad arvavat, et puhkuseraha on midagi ekstra, mille võib juba samal päeval laiaks lüüa ;), seega on vanemahüvitisest ja selle suurusest ka palju ja valesti kirjutatud/räägitud.

  6. krista says:

    ja just see Heleena välja toodud riiete asi veel ka. Mina ostan ju ikka ühe koguse. Pärast esimest last olen ma ka aru saanud, et see lasteriiete vajadus on paljuski ülepuhutud. Väiksestel lastel on ikka väga vähe vaja…ja kui ma ennast kolme lapse kõrval jälgin, siis minul ju ka :)

    Ma ju pubekatest ei tea mitte midagi :)

  7. ma olen mitu head aastat pidanud väga täpset pereeelarvet, isegi mõtlesin, et äkki annaks uidagi bakatöö selle abil ära teha.
    Suuremate kulud on muidugi oluliselt suuremad.

  8. kommid says:

    Niteks lasteaiakulu on Tartus aastaringselt ühe kuu eest 350+söögiraha. Hommikust poiss lasteaias ei söö, aga lõuna ja oode teevad koos kuutasuga kokku u 700.- kanti. Kui vanem poiss kooli läks, siis andis lasteaiatasu ärajäämine positiivselt tunda, sest koolilõuna eest peab vanem maksma vaid 1.-kr päevas, ülejäänud katab linn.
    Meil on ka nii, et vanemale vennale ostame korralikud riided, siis saab noorem ka kanda. Aga enamasti ostan uusi riideid nagunii allahindluste ajal. Üks suur kulu on koolilapsel kõikvõimalikud üritused: teatrid jm. Ükskord ma suisa ütlesin õpetajale, et võiks kokku leppida, mis summa eest ringi käiakse. See oli just sügise poole, kui lihtsalt kõikvõimalikke asjade eest tuli kuus pea 500-600.- välja käia. Laps muidugi aktiivne ka.
    Ühesõnaga – eks see lastekulu on erinev. On ju neid peresidki, kes saavad vast lasteraha ja toimetulekutoetust ja kasvavad needki lapsed. Ilma, et nende peale oluliselt kulutataks.

  9. Kristiina says:

    Väikeste laste kulud ongi oluliselt väiksemad. Mina omal ajal ei saanud mingit emapalka, siis oli küll raske, praegusel ajal ilmselt poleks pooltki nii hull. Aga kui lapsed kooli lähevad, siis läheb keeruliseks. Kuna mu laste vahe on 4 aastat ja nad on erinevast soost, siis riided tuleb kõik topelt osta, mõned väga üksikud asjad saab ühest kapist teise tõsta. Varem olid selleks näiteks t-särgid, aga praeguseks on olukord selline, et kui Elise on klassi kõige väiksem tüdruk, siis Martin oma klassi peaaegu kõige pikem poiss, ja nende omavaheline pikkuse vahe on pea olematu. Ja kui Elisele jääb särk väikeseks, on see juba ka vennale väike. Ülejäänud riided on lihtsalt juba liiga spetsiifiliselt “poiste” või “tüdrukute”.
    Söömisega on veel omaette lugu, teismelised poisid vist söövad veel rohkem, aga ka 8-aastane poiss sööb raudselt rohkem kui täismees. Minu oma vähemalt küll. Nii et…

    Kulude seisukohalt on Sul, Krista, ilmselt kõige paremini lapsed “planeeritud”. Kõik ühest soost ja nii väikeste vahedega. Kõigil nii lihtsalt ei lähe.

    Ja meil kipub juba küll tulema ette olukordi kui on jälle vaja minna sünnipäevale või jälle korjatakse koolis teatriraha ja mul lihtsalt ei ole seda kuskilt võtta. Eks siis jälle tuleb nuputada, sest lapsed peavad siiski normaalselt kasvada saama.

    Ma pole kunagi viitsinud täpselt arvet pidada, aga kui mul lapsi poleks, siis elaksin ma raudselt väga palju väiksema pinna peal ja autot ei oleks mul üldse vaja.. nii et need kulud võib ses mõttes ka laste nimekirja lisada. See siis nüüd sel juhul, kui peaks tekkima tahtmine lapsed rahasse arvestada. Mida ma tegelikult kunagi ei tee, see on kogu eelnev jutt mõttetu. Lihtsalt teema pani mõtlema. Ja mina olen plussis siiski ainult emotsionaalselt poolelt, rahaliselt ikka väga kõvas miinuses.

  10. terje says:

    MIna ei saanud tolle artikli mõttest küll aru. Lugesin ja mõtlesin, et kulude tegemise valik on ju ikka iga vanema enda teha ja too seal kirjasolnu pigem mingi maksimumnäide, millele kõigele on võimalik kulutada. Kuigi siis oli veel osa võimalusi muidugi puudu.
    Mis ei tähenda üldse tegelikkust ega põhjenda kõrge vanemahüviise vajalikkust. Või et kõigil vanematel sellises mahus kulutusi kaasneks nagu näidisemal. Absoluutselt ei ole kohustuslik käia beebikoolis näiteks. Mistõttu pealkiri ja järeldused mõlemad ikka väga ülepaisutatud tundusid.
    Samas – selliseid kulutusi normaalseteks pidavad vanemad peavad normaalseks ilmselt ka seda, et vanemahüvituse suurus lähtuks nende vajalike väljaminekute suurusest.
    Kuigi see järeldus oli nagu normaalne, et nii kena hüvitus võiks natuke madalamana jaguneda pikema aja peale.

  11. greteliine says:

    Minu meelest polegi sellised postitused niivõrd targutused kui arutelud ja mulle sellised arutelud elu-olu üle väga meeldivad. Aitäh kirjutamast!
    Mina isiklikult arvan ka, et vanemahüvitisest kirjutatud info on mitmeski mõttes jama olnud.
    Kuid eks need kulutused laste kasvatamisel on ikka väga erinevad erinevatel peredel. Panid kohe mõtlema oma jutujupiga. Äkki ka kirjutan millalgi midagi ;-)

  12. Krentu says:

    Sinul on tõesti lapsed hästi planeeritud. Meil näiteks tuleb mõlemale lapsele peaaegu kõik asjad eraldi osta. Sest esiteks on laste riided ikka väga “poiste” ja “tüdrukute”. Ei osta ikka tüdrukule traktoriga dressikat ju. Teine asi on see, et meil on kohe varsti nii, et tuleb osta riideid nagu kaksikutele, sest Sander on üsna suur ja jõuab varsti Maibritile järgi.
    Kui igasugu teksaseid ja dressikaid saab aledelt, siis korralikke talveriideid ja jalanõusid ma pole leindud ei aledelt ega sekkarist. Üldse ei meeldi mulle kasutatud jalanõud, kui nad pole just mõne tuttava käest.
    Ja vaatamata sellele, et mina oma asju ikka püüan välja laenata, et üks asi saaks maksimaalselt kasutust, siis mina pole peaaegu mitte midagi kelleltki saanud. Sinu käest sain mängukaare :) Nii et riietele-jalanõudele ikka on kulu ja no ma tahan, et need oleksid korralikud ka.
    Söögi koha pealt tõesti suurt vahet pole, kuigi meil Sander sööb rohkem kui mina. Ja igasugu topsi-pudingute ja muu sellise kraami ostmine on meie enda valik ja ükski laps sellepärast kasvatamata ei jääks.
    Tegelikult saab väga vähesega hakkama, nii nagu täiskasvanute puhul. Aga ahvatlusi on palju (ma just ükspäev käisin Lindexis ja appike, kus seal oli iluaid riideid ja ma muudkui kordasin, et “meil pole neid ju tegelikult vaja”)!
    Meil siin maal sellist lasteaiamaksu polegi, on 50.- õppevahendite raha ja 18.- päevas toiduraha. Ükski arve pole meil veel üle 300 olnud.
    Mulle meeldib ka, kui Sa selliste teemade üle arutad :)

  13. Helen says:

    Need kulud seal polegi ühe konkreetse inimese omad, vaid keskmised ja keskmist inimest polegi olemas. Küsimus on see, millise valimi alusel ta oma uurimust tegi. Kui ta näiteks läks kergema vastupanu teed ja võttis palju andmeid internetist, siis on seal ilmselt nõrgemini esindatud need pered, mis on nii vaesed, et ei saa omale internetti lubada jne.

    Aga mis on oluline ja mis on ka seal välja toodud, on see, et riik toetab lapse saamist esimesel 1.5 eluaastal ebaproportsionaalselt suurte summadega aga hiljem kaob see abi ära. Niimoodi üritab riik sisuliselt lapsi n.ö. osta ja see on väga küüniline poliitika. Eriti küüniline on see nüüd masu tingimustes, kus üritatakse ära kärpida kõik mis kärpida annab (v.a. vanemahüvitis). Just nüüd, kui paljud vanemad on oma töö kaotanud, oleks rohkem kui varem vaja tasuta koolitoitu, ringides käimise hüvitamist jms. Ometi üritab riik kõike seda kokku tõmmata, omavalitsused saavad vähem raha ja ei suuda enam lasteaedu piisavalt rahastada jne.

    Jah lasteaia arve on küll umbes kaheksasada krooni, aga sinna juurde tulevad lisarahad. Meie vanema poisi rühm kolis sügisel uude ruumi ja seal tehti vanemate rahade ja tööjõuga väga põhjalik remont. Sest mis meil üle jäi – me ei taha ju et lapsed viibiksid päevad läbi ruumides, mis on ebasanitaarsed ja kui omavalitsus ei remondi, siis tuleb ise seda teha jne. Lisaks sellele varustavad lapsevanemad lasteaeda kõiksuguste muude vajalike asjadega.

    Kui riik tõesti tahaks lapsi toetada, siis peaks ta seda tegema terve lapsepõlve jooksul, mitte ainult esimesed 1.5 aastat. Palju lapsi elab suures vaesuses ja on häbiasi, et riik sellega tõsisemalt ei tegele.

  14. krista says:

    näete…isegi siin kommentaarides on 2 inimest aru saanud, et vanemahüvitis on kuidagi lapsega seotud :) EI OLE JU…

    Kui ma käin tööl, saan normaalset palka, olen ostnud omale liisinguga auto ja laenuga elamise. Ma tahaks näha seda inimest, kes noorelt omale ilma laenuta kõike lubada saab. Nüüd siis ühel päeval otsustakse laps saada ja kas see siis tähendaks kodust loobumist või nagu paljudes riikides a la 6 nädala pärast tööle minemist, sest keegi ei maksa ju minu laene.
    Meil siin ju veab tohutult, et me saame olla tööle minemata kodus nii kaua ja vanemahüvitis on puhas õnnistus.

    Riik ei toeta 1,5 aasta jooksul mitte last, vaid vanemat.

    Lapse toetamine on hoopis teine teema ja kas selle jaoks raha saamiseks tuleks vanehüvitis ümber vaadata…mina nii ei teeks. Ma arvan, et oleks liiga palju neid emasid, kes siis lapse kõrval väga kiiresti tööle läheks ja lapsele ei tuleks see küll kasuks …olgu selleks hinnaks siis paremad tossud tulevikus.
    Aga ma kordan veel, et ma ei tea mitte midagi kuludest alates koolilastest…

  15. Helen says:

    Jah, aga on sellel siis tähtsust millise meetodi alusel meile seda raha makstakse? Palga järgi arvestamine on ära proovitud meetod, haigusrahasid makstakse sama põhimõttega ja milleks midagi uut leiutada? Küsimus on selles, miks meile seda raha makstakse – riigil pole mingit huvi toetada täies tööjõus inimesi. On ainult üks põhjus – riik tahab, et sa sünnitaksid lapse ja motiveerib sind sellega, et maksab sulle kohe alguses raha selle eest. Aga kui see laps saab paariaastaseks, siis kaotab riik huvi selle lapse vastu. Siiski väärivad KÕIK lapsed kes on siia sündinud korralikku lapsepõlve. Samal ajal kui on peresid, kus kuus jääb söögiks ja elamiskuludeks kätte 1000 krooni, maksab riik mõnele teisele perele oma lapse kasvatamiseks 20000 kuus – see on väga ebaratsionaalne viis raha kasutada. Iseenesest on vanemapalk kahtlemata hea asi, aga ta on tasakaalust väljas.

    Lapse saamine on seotud väga paljude riskidega ja riik maandab nendest ära ainult ühe, aga neid riske on palju rohkem: mis saab siis kui sul sünnib haige laps, mis saab siis kui sa kaotad töö jne. See risk mis on maandatud, on mingis mõttes üks vähem olulisemaid. On väga tore elada majas ja sõita autoga, aga inimesed elavad ka üürikas ja sõidavad linnatranspordiga, olles sealjuures üsna õnnelikud. Aga kui sul sünnib puudega laps ja see puue on tugev, siis sa võid oma elule enam-vähem kriipsu peale tõmmata.

    Ma ei taha üldse vaielda, lihtsalt tean mitut peret, kus on palju lapsi, aga kus valitseb üsna masendav olukord. Kellelgi ei tohiks olla sellist lapsepõlve. Meie ühiskonnas on vahed liiga suured – osadel läheb väga hästi, aga osadel läheb väga halvasti.

  16. krista says:

    Helen… nagu ma oma mehele vahel ütlen, ma saan aru, et sa ei saa aru, mida ma öelda tahan :)

    Minuarust pole riigi asi mitu last ma saan. See on ikka iga inimese enda otsustada kas ja kui palju. Riiki väga huvitab, et inimesed tööl käiksid, sest kust mujalt nemad siis üldse raha saaksid, et midagigi kellegile maksta. See on hetkel riigi poolt väga suur vastutulek, et ta laseb vanematel natukenegi rahuliku südamega kodus olla. Kui mitu riiki sama öelda saab.

    Väga paljudes riikides ratsionaalselt mõtlevad inimesed saavad omale lapse alles siis lubada, kui peret suudab üleval pidada üks inimene, või siis lähebki ema kohe peale sünnitust tööle tagasi.

    Kas riik peaks kinni maksma kõik võimalikud hädad, mis inimese teele ette võivad jääda… ma ei tea :)

    Krentu – kasutatud talveriideid ostetakse minu arusaamist mööda neti vahendusel. Üks väga pop ostu-müügikoht on perekool. Minu kogemuste järgi talvejopet ei ole suutnud üks laps ühe talvega küll selliseks kanda, et ta paistaks välja midagi muud kui uus :). Ma olen seal ikka peaaegu kõiki suuruseid näinud.

    Talveriiete soodukad lähevad ka kui soojad saiad. Info liigub neit teel ülikiiresti ja just alles siin oli hupa soodukad, kust ikka päris hea hinnaga ostusid sooritati. Kui popi poes soodukas on, siis on pood niimoodi rahvast täis, et ümbergi ei saa pöörata :)
    ecco jalanõusid 250.- olen mina vägagi nõus kasutatuna ostma :)

    Internet ja suhtluskeskkonnad on väga paljuski üli head infovahetuskohad. Näiteks kellegi näpuka tõttu sattusid müügile mähkmed hinnaga 129.- (oli vist nii) suur pakk. Sellist hinda pole mitte kuskil kunagi ennem olnud. Info levis kiiresti ja juba sama päeva õhtuks oli “viga” likvideeritud ;), aga paljud olid suutnud juba lapsele vajaliku mähkmevaru pikaks ajaks muretseda…

  17. maris says:

    minu meelest on praegune süsteem super. võibolla võiks tõesti olla suurem see summa, mille nimi on peretoetus ja mul hetkel 600 kr kuus kahe lapse pealt. aga no vanemahüvitis. minu meelest on 1,5 aastat täpselt paras aeg seda saada. muidugi oleks tore ka kaks aastat ja kolm ja…. aga olgem realistid. ega see raha taevast ei saja ju.
    mina ei tahaks saada vähem raha ja pikema aja jooksul. põhimõteliselt seda võib igaüks ju ise teha ja paljud teevadki. et kannavad iga kuu mingi summa teisele kontole ja koguvad raha selleks ajaks, kui vanemahüvitis lõppeb. mina nii ei viitsi ja samuti ei viitsi ja ei taha ma ka kulusid arvutada. mul kulub iga kuu täpselt nii palju, kui ma teenin. nii oli, kui mul lapsi ei olnud ja nii on ka praegu. kui kõik nagunii otsa saab, siis milleks arvutada ja teha pere eelarvet? et pärast peast kinni hoida, et ai ai kus ikka kulub. nagunii ju kulub. arvutad või ei.
    aga mis veel vanemahüvitist puudutab, siis jah. minu meelest on see praegu väga õige. kui laps on saanud polteist, siis on ju emal juba võimalik hakata natuke midagi leiutama. mina tegin praegu kaks kuud peaaegu täiskohaga (õnneks küll kodus) 10-kuuse lapse kõrvalt tööd ja ma ütlen teile – see ei ole normalne. enam nii ei teeks, see oli pigem väljakutse. aga kui laps saab poolteist, on see minu meelest juba rohkem võimalik. esimese lapse kõrvalt läksin pisikese koorumusega just siis tööle. laps lasteaeda muidugi siis veel ei läinud.
    et mida ma öelda tahan – meil on ikka vedanud selle hüvitisega.

  18. Helen says:

    Mina ei saa jälle aru kuidas sine minust aru ei saa :-D. Me elame ühiskonnas ja ma ei saa vaadata asja ainult oma seisukohast. Riigi asi on vägagi mitu last sa saad – miks tõstetakse meil praegu pensioni-iga? Maksumaksjaid ühe pensionäri kohta on liiga vähe ja see suhe halveneb pidevalt. Riik ei tule kellelegi niisama vastu – ta teeb seda mida peab ellujäämiseks vajalikuks. Kui maksumaksjate suhe pensionäridesse endiselt halveneb kukub pensionisüsteem lõpuks kokku ja vaevalt, et riik sellise vapustuse vastu peab. Läänes on jah teised süsteemid, aga seal on ilmselt immigratsioon olulisen jõud kui meil. Neid otsuseid ei tehta siiski mitte selle järgi, et emal oleks hea oma last kasvatada, vaid makronäitajatest lähtudes.

    Ma ei arva, et riik peaks kõikvõimalikud hädad ära maandama, aga halbades tingimustes kasvavad “katkised” inimesed. Ma ei arva, et pikemas perspektiivis annavad primitiivsed lahendused positiivseid tulemusi.

  19. Thredahlia says:

    Inimeste vaated on erinevad. Mind näiteks ääretult häirib negatiivne arvamus “kõrgest” vanemahüvitisest. See raha ei tule kellegi taskust, selle on inimene ise riigile maksnud ja ajal mil ta ei teeni, vaid kasvatab riigile uut kodanikku, saab ta osa sellest teenitust tagasi. Seni, kuni jälle tööd saab teha ja riiki teisiti teenida. See ei ole toetus lapsele… Kes teenis enne last vähem sai ka enne vähemaga hakkama, maksis vähem makse ja saab hakkama ka väiksema vanemapalgaga.

    Lapse planeerimisel on pere elukvaliteedi säilimine minu jaoks üks tähtsamaid asju. Kui lapse tulek tähendab, et üks vanematest kaotab palga, muutuvad elutingimused, peab loobuma autost, jne., siis ma keskmise palgaga potentsiaalse vanemana lihtsalt ei planeeriks. Enne saaks 35-40, siis mõtleks lapsele, kui see siis veel võimalik oleks ja milliste riskidega, eksole.
    Seega tuleb riik minu silmis tulvastele vanematele vastu kõige valusamas kohas (minu jaoks) – sel perioodil, kui üks vanematest tööl käia ei saa.
    Ja meeste stressitervisest ärme parem üldse räägi, kui nad üksi tervet peret üleval peavad pidama, lisatööd tegema, vähem kodus olema, jne. Aga kui see ainuteeniv kodanik peres koondatakse?!

  20. triinu says:

    Minul on ka pidevalt hämming, miks aetakse segi lapsetoetus ja vanemahüvitis.
    Vanemahüvitis ei ole lapsetoetus, see on hüvitis vanemale. Selle eesmärk on, et vanema elustandard ei langeks puhtalt lapsesaamise otsuse tõttu.
    See, milline see elustandard enne lapse sündi oli ja miks ta selline on/oli on juba hoopis teine teema ja ei puutu vanemahüvitisse mitte kuidagi. Igal juhul on lapsevanem oma töötasult laekuvate maksude näol vanemahüvitise ise välja teeninud. Kellel kõrgem palk, selle palgalt ka makstud kõrgemad maksud.

    Isegi kui selle suure kisa ja hala peale (mis peamiselt tuleb küll madalapalgalistelt, kes leiavad, et riik neile rohkem võiks maksta) seadus ära muudetaks ja vanemahüvitise alampiir allapoole toodaks, siis lõpptulemusena kaotaksid sellest just needsamad madalapalgalised.
    See, kes ennast on juba üles töötanud, võtab lihtsalt lapsehoidja ja läheb tööle tagasi esimesel võimalusel. Või lihtsalt hoiab natuke kokku ja saab ikkagi hakkama.
    Kui aga seni miinimumpalka teeninud kassapidaja lapsega koju jäädes hakkab korraga no ütleme 10tuhat kuus kätte saama, siis paljudel “sõidab katus ära.” Süües kasvab isu, ütleb vanarahvas ja paika see peab. Pooleteise aasta jooksul harjutakse endale lubama asju, mida varem ei saanud lubada ja rahakogusega, mida varem kusagilt tulemas polnud. Poolteist aastat saab aga kiirelt otsa – mis edasi? Siis tulevad SMS-laenud, krediitkaardid, inkasso jne. Ja uus hala riigi aadressil, et miks riik ei hoolitse ja ei aita.

    Pika jutu mõte – praegune vanemahüvitise süsteem on väga hea. See tagab lihtsalt selle, et lapse sünniga sinu väljateenitud elujärg ei lange. Selles mõttes on see kõigile võrdne -saad just niipalju kui välja oled teeninud.

  21. Helen says:

    Uskumatu, kas te tõemeeli arvate, et inimene kes saab rohkem palka on ühtlasi ka targem, tublim kui keegi teine, kes saab vähem palka? Et kui mõnele med.õele või lasteaiakasvatajale anda korraga suurem summa kätte, siis lõpeb asi sms-laenude ja inkassoga? Selle kohta ei oskagi nagu midagi öelda, kui vast seda, minu arust käis seni jutt hoopis millestki muust kui kõigile võrdsetes summades raha maksmisest. Aga kui vanemapalka lihtsalt numbriliselt vaadata, siis tegelikult saab igaüks 1.5 korda rohkem kui on riigile maksnud, lihsalt rohkem ei lähe arvesse ja väikese vahega laste puhul tuleb see veel omakorda laste arvuga korrutada.

  22. maris says:

    minu meelest on nii, et igaüks saab ise valida, kui suurt vanemahüvitist ta tahab. mina näiteks valisin teadlikult väiksema. lihtsalt paar aastat enne lapse sündi tuleb ju vastavat palka saada ja makse maksta ja täpselt selline summa laekub su pangaarvele ka lapsega kodus olles. ei midagi keerulisemat.
    mina läksin enne esimese lapse sündi kooli õppima ja tegin tööd vaid poole kohaga. kuigi oleks võinud rohkem teha. aga mõnus oli rahulikult õppida. ja enne teise lapse sündi ei läinudki täiskohaga tööle. jälle poolega. hea oli kodus olla ja nautida, mitte rabada. kuigi ma teadsin, et sellest sõltub vanemahüvitis. valisin aja ja raha vahel ning esimene võitis. kuigi nüüd leiaksin ma igakuiselt suurema summa pangaarvelt. aga see oli minu valik. ma usun, et otseselt või kaudselt on need valikud kõigil olemas.

  23. Siki says:

    Minu arvates on ka vanemahüvitise süsteem väga hea ja mõnus.
    Kas koristaja ja firma juhtivtöötaja on teinud ka võrdselt pingutusi enda harimisel ja oma karjääriredelil? Miks lasteaiaõpetaja läks seda haridust omandama, teades, et see ei ole just eriti kõrgelt tasustatud? Usun, et ta südamest tahtis õpetajaks saada. Igaüks on siiski oma õnne sepp (mõni mõõdab seda rahas, teine leiab mõne muu mõõdupuu) :) Teine teema on lastetoetus, mis on “sajand” sama summa olnud ning teised hüvitised-toetused, mis lastega seotud…siinkohal võiks valitsuse suunas näppu viibutada.

  24. Mari-Ly says:

    Itaalias saab ka vanemahüvitist aga mitte nii kaua ja mitte nii palju. samas migit lastetoetust siin pole olemas. Te ei kujuta ette kui suuri silmi itaallased teevad kui sellest kuulevad! Et riik selle natukesegagi lapsi meeles peab on juba suur asi, tegelikult!
    Noh ja vanemahüvitise suhtes olen mina ka nõus Kristaga… see on ikka väga armas asi!
    Võiks kiruda riiki ju lõpmatuseni ja mitte rahul olla aga tuleb ka märgata kui tegelikult midagi toredat teeb :)

    Minu ainuke laps on oma pea 3 aasta jooksul väga vähe mulle maksma löinud. Riided on kõik tuttavate käest, jalanõud ka ( ka kolmanda ringi vahest ja lähevad ka edasi, kõik mis kantav on). Mänguasju saab sünnaks või noh, eks vahest midagi niisama ka.
    Lasteaed on kallis aga see meil läks endal nihu, et vale valisime.
    Kuna ma ei pea enam tööl käima siis saan toidu eelarvet väga kokku hoida ja enamuse ise küpsetada, autot pole vaja kasutada, meil pole ju lund, saame jala või rattaga kõik aetud…
    Kui algul kohe ka riidemähkmed osta siis hoiab nende pealt kokku, iseasi kes viitsib jännata.
    Ise ostsin vaid lina ja kergkäru, kõik muud on jälle mitme ringi omad või kaltsukast…

  25. A says:

    esiteks pean ütlema, et mulle väga sellised teemad meeldivad. lisaks meeldivad mulle veel üliväga need krista postitused, milles ta laste kasvatamisest ja neist põhimõtetest räägib :)

    kolmandaks -ma saan aru, et helen teeb ettepaneku, et lapsetoetus võiks suurem olla? väga hea ettepanek, võiks küll.

    aga vanemahüvitis on teine asi, see ei ole lapsetoetus. see ongi riigi hüvitis ühele vanemale (seda võib ka isa saada) selle eest, et üks palk langeb teatud perioodiks perest ära. ja ei maksa lapsetoetust ja vanemahüvitist omavahel segamini ajada. veel hullem muidugi oleks hakata ajama sellega seoses demagoogilist häma teemal “miks minu laps vähem väärt on?!”

    küsimus on ainult selles, et lapse tõttu koju jääval lapsevanemal säiliks selleks perioodiks senine (vähemalt osaliselt) töötasu. kõik.

    ja ma tean päris mitut lapsevanemat, kelle peres oleks praegu vähem lapsi, kui ei oleks vanemahüvitist. seda lihtsalt sel põhjusel, et need pered ei oleks saanud endale lubada ühe palga ärajäämist mingiks perioodiks. üks neist on üksikema, kes ütles, et ta ei oleks kindlasti muidu oma ainsat last saanud sünnitada, teiste puhul on lapsi rohkem.

    jah muidugi, oleks hea, kui lapsetoetus oleks suurem. ja muidugi, oleks hea, kui hilisemas eas riik ka midagi maksaks… aga riik oma hetkeseisus eeldab seda, et sel ajal, kui lapsevanem tööl käib, jaksab ta oma last ise ülal pidada. vanemahüvitis on selleks, et laps saaks vanemaga kodus olla ega KAOTAKS SIIS MIDAGI (kuigi kõrgepalgalised kaotavad). küsimus ei ole JUURDE maksmises, vaid selles, et ei jääks senisest sissetulekust ilma.

  26. ei, ei, see on tegelikult ikka vägagi riigi asi, mitu last me saame.
    vähemalt seni, kuniks me tuhandete kaupa türklasi siia ei oota.
    selleks ju vanemahüvituski.

  27. Marit says:

    Ma vist siis ainuke, aga minu jaoks on vanemahüvitis midagi väheke muud, kui lihtsalt laenude kinniplekkimise toetus või elustiili säilitamise toetus. Eesmärk on ikkagi see, et peresse sünniks laps ning ema saaks mõnda aega rahulikult koos temaga kodus viibida. Seega on see ju vägagi seotud lastega. Ja kindlasti on ka osaliselt mõeldud jooksvate kulude katmiseks nagu mähkmed, söök, riided jne.

    Nagu paljudes teistes riikides, ei olnud ju ka Eestis varem vanemahüvitist. 0 sissetulek mingi periood. Tõsi küll, et pangalaenusid ei olnud kaelas. Aga ei saa ju öelda, et olukord praegu uus on.
    Ning see näide, et olen maksnud makse ja seetõttu ongi õigus saada väljateenitud emapalka… kuidas võtta. Põhimõtteliselt ju on võimalik, et naine käib ainult 1 aasta tööl ja maksab makse 12 kuu eest. Selle põhjal arvestatakse summa ja seejärel saab nt 4 last järjestikku. Kes siis plussis-miinuses on? Ma tean, et see natuke utoopia näide. Aga ei saa võtta nii üks ühele.

    Mina olen igal juhul riigile ilmatuma tänulik, et selline võimalus olemas on. Aga samas leian, et see ei ole riigi kohustus. Vaid on lihtsalt suurepärane 5+ boonus.

    Aga kulude kohta – minu arust ei olnud seal artiklis väga liialdatud. Oli aetud keskmist joont. See, et saab osta riideid kasutatult ning et laps on esimese eluaasta pmts rinnapiima peal, see oleks vajanud liialt seletamist. Kui oleks need väikesed summad lihtsalt tabelisse pandud, oleks tekkinud jällegi neil küsimärgid, kes ostavad riideid kauplusest või on sunnitud andma lapsele piimasegu rinnapiima asemel. Samuti ei olnud seal eeldatud ju, et kulud jagunevad mitme lapse peale. Räägiti ainult ühest lapsest. Nii et ma saan selles mõttes artikli eesmärgist aru, et pigem anti ülevaade mingist keskmisest perekonnast lähtuvalt, mitte ei olnud teemaks “kuidas saaks võimalikult odavalt läbi”. Selliseid artikleid olen ka lugenud.
    Mina ausalt öeldes passin oma lastega pigem sinna artiklis märgitud summade poole. Mähkmeid läheb kuus oma 2,5 suurt pakki, piimasegu ka ikka väga kõvasti. Pool aastat oli küll ainult rinnapiim, aga osadel ei ole ju sedagi.

    Üldiselt ma pigem avaldaks kiitust pankuriprouale, et julges nii riskantsel teemal kirjutada artiklit. Pole ju olemas ema, kes vaataks tabelit ja ei näeks kohti mis tema jaoks tunduvad absurdsed.

    Tean ka neid, kes ei saa aru kuidas on võimalik elada ära alla 6000 krooni kuus puhtalt söögile. Nii et väljaminekud on ikka niivõrd erinevad. Pealkiri oleks pidanud olema paremini sõnastatud. Hetkel jäi mulje nagu oleks kedagi tahetud hirmutada seal.

  28. krista says:

    Täitsa mõnus lugemine siin.

    Maritile ma tahtsin öelda, et sellest hetkest alates kui saad lapse, on sul sissetulek alatiseks mõeldud osana laste kulutustest :)))

  29. Karen says:

    Mulle tundub, et suhe rahaasjadesse suhtub ikka paljuski ka inimtüübist. Mul on vanem õde, kes on teeninud nii 3000.- kui ka 15 000.- kuus ja vahet pole, ikka on ta kuu lõpus omadega nullis, kui mitte miinuses. Ning ta on üksik inimene, pole lapsi ega meest kes nõuaksid oma. Samas mina lihtsalt olen seda tüüpi inimene, et olenemata sissetulekutest on mul alati midagi “hinge taga”. Ja seejuures ei kujuta ma ette, et peaksin pidama mingeid tabeleid kuhu märgin kulud-tulud ja siis analüüsin, et miks seal raiskasin ja kust nüüd kokku hoida. Mind isiklikult ajaks see lihtsalt hulluks :)

    Et minugi arvates tänuväärne see vanemahüvitise süsteem, sest võtab ikka pinged maha küll. Kuigi sellepärast ei hakka mina küll ühtegi last sünnitama või sünnitamata jätma. Lapsed ikka sünnivad minu tahtest või õigemini, siis kui ise otsustavad tulla. Ja hästi on läinud, et otsustas tulla/ tuleb just nüüd, kui on ka riigipoolne toetus.

  30. kommid says:

    Mina olen Heleniga nõus, et last saades ei saa sa kõike ette planeerida. Ntks seda, milline laps sulle sünnib. Juhul kui tegu on erivajadustega lapsega, lendab kogu hoolikalt planeeritud elujärje säilitamine nii ehk naa vastu taevast. Või kui su laps haigestub leukeemiasse (millisel juhul sa sõidad haigla vahet 3 aastat ja teisi lapsi lasteaeda panna ei soovitata). Või kasvõi on kuu aega järjest haige.
    Ühesõnaga – rohkem toetusi lastele. Näiteks meie koolis oleks koolitoidutoetuse kaotamine katastroof.
    Selles mõttes mulle Heleni analoogia lapse ostmisega meeldib.
    Mis mind kurvaks teeb, on see, et inimesed seavad prioriteete paika pannes tihti oma elukvaliteedi oma lapsest ettepoole. Ehk siis olulised on maja, auto, pangalaen, aga mitte see, kas mu laps on valmis 1,5 aastaselt sõime minema või hoidjaga olema.

  31. Marit says:

    Viimasele… kui on valida kas loobuda oma majast või panna laps 1a varem lasteaeda. Ma arvan, et see ei ole just parim näide ning ei näita, et on prioriteedid valesti. Ma arvan, et oma kodust loobumise stress mis tekib vanemates, mõjub 1,5 aastasele lapsele palju laastavamalt kui hoidjatädiga harjumine.

  32. kommid says:

    Viimasele, ma olen näinud juhtumit kui ema läks kolmekuuse lapse kõrvalt tööle, sest värskelt ostetud maja vajas ülalpidamist. Ise see juures ohkides ja hädaldades. Kas see ei ole prioriteetide küsimus?
    Millegipärast ei harrastata meil eriti seda, et alustame vaikselt ja targu, väikese laenukoormusega. Odavama elustiiliga.
    Mitte 2-3toaline korter, vaid kohe maja. Kas korter pole kodu?
    Mitte maastur, vaid odav sõiduauto.
    Sama on ntks minu lastetute kolleegidega, kes lapseootele jäädes teavad täpselt juba ette, millal nad oma lapse sõime panevad. See, millise iseloomu ja temperamenditüübiga laps sünnib, millised vajadused lapsel on, pole oluline.
    Näide nõukogude ajast. Minu (praeguseks doktorikraadiga) mehevend ei suutnud suurema lasteaiaga viie-kuueaastaseltki kohaneda. Ja õnneks jäi koju vanaema hoida. Igal juhul oleks lasteaeda jäämine olnud tema temperamenditüübile olnud laastavam kui see, et ta elas mitme põlvkonnaga koos kolmetoalises korteris.
    Miks on lapsed närvilised? Olete mõelnud? Et kui laps viiakse hommikul lasteaeda, kus ta on 8-9tundi koos 20-23 lapsega, seejärel läheb toidupoodi-trenni-ostukeskusesse ja siis koju telekat vaatama. Täiskasvanuna suudate ise vastu pidada sellisele kooormusele? Kui me suurte inimestena oleme pärast tööd väsinud, siis lapsed on ju ka. Ok, hoidjatädi. Reaalsus on aga see, et hoidjatädi palk on mõnede inimeste palgaga üsna ühel tasemel, ehk siis tööl käimisel pole olulist majanduslikku mõtet. Eriti kui alguses on soov käia tööl osakoormusega.
    Tegelikult, vahet pole. Eks see ole maailmavaate küsimus – kes millesse usub. Kes sellesse, et maja omamine teeb õnnelikuks, kes sellese, et õnnelikud lapsed kasvavad lapse arengut arvestades.

  33. krista says:

    kommid – miks pidi kolme kuuse kõrvalt minema kui on ju olemas vanemahüvitis? :)

    mina teadsin ka enne lapsi täpselt kuidas mu elu koos lastega olema hakkab…ohh…ma teen hoopis teise postituse sellest ;)

  34. kommid says:

    Tead, ma ei tea.
    Ju jäi väheks või oli vanemahüvitis väiksem kui saadav palk (võib ju olla, et eelmise aasta keskmine oli hetkel saadavast palgast väiksem).
    Ma ei vaidle vanemahüvitise vastu. Loomulikult see maandab riske lapse saamisel jne, jne. Minu arust lihtsalt inimesed piiravad end ise juba ette. Elu aga, paraku küll, ei ole täiesti ette planeeritav.

  35. Marit says:

    Ma tahaks veel korra vaielda.

    Hulle on igasuguseid ja näiteid lõpmatuseni. Aga ma olen endiselt seisukohal, et oma kodust (ei pea olema maja, võib olla korter või misiganes) loobumine ei ole nii kerge. Ja kui laps pannakse varem sõime, siis ei olda seetõttu kohe meeletud materialistid, egoistid ja lapseohverdajad. Olukordi on igasuguseid. Ka minul on tuttavaid väga erinevate elustiilide ja kummaliste vaadetega. Aga nende põhjal ei tasu ju üldistama hakata. Keskmine ema tahab siiski olla oma lapsega kodus nii kaua kui võimalik ning kui minnakse tagasi tööle, siis on seda reeglina vaja. Alati on jah, keegi kes ütleb et no on alles rongaema, kas siis kuidagi teisiti ei oleks saanud. Aga olen üpris kindel, et need emad tunnevad niigi halvasi ennast selle pärast.
    Ja selge on ka see, et ajad on ju keerulisemad kui paar aastat tagasi ning see, mida inimene plaaneeris aastaid tagasi kui lapseootele jäi, võib olla totaalselt muutunud.
    Ning teiseks – kui sai ostetud eluase niiöelda tipphetkedel ning avastatakse äkki, et ei saada hakkama selle ülalpidamisega. Ometi on aga majade/korterite hinnad langenud bigtime. Isegi kui saadakse aru, et jah, oli äärmiselt loll otsus. Aga mida siis teha? Anda pangale tagasi enda maja ja veel lisaks tagatiseks pandud ema-isa korter nii et kõik on lageda taeva alla? Või jääda lihtsalt 2 miljoniga miinusesse? Ilmselt ei saa keegi seda endale lubada ja tuleb võtta vastu raske otsus ja minna tööle. Nii et endiselt ma ei taha uskuda, et emad on nii pahad pahad oma laste vastu kes jätavad nad nii vara kellegi teise hoida. Ma usun, et seda tehakse põhjusega mida lihtsalt kõrvaltvaataja ei pruugi mõista.

    Ka usun ma, et mõni ema kes käib näiteks poole kohaga tööl, võib olla parem ema kui mõni kes on küll 24h lapsega, aga hoolimisest jääb puudu… Kõik oleneb järjekordselt ju inimestest mitte tundide arvust.

    Ning lasteaed võib muidugi olla lapsele väsitav. Kuid paraku olen ka sellest koolkonnast, kes leiab et see on lapse arengu seisukohalt äärmiselt vajalik (ma ei räägi üldse sõimest – mu enda lapsed sõimes ei käi). Aga see juba hoopis teine teema. Inspiratsioon Kristale äkki :P

  36. kommid says:

    Tuleb välja, et keskteed ei ole? Et kas egoistlik rongaema või hoolimatu kodusolija :D.
    Ma räägin rohkem küll neist, kes lastetuna, ilma mingit kogemust omamata juba ette täpselt teavad kuidas olema hakkab, mitte neist, kel juba majalaenuga halvasti on läinud (kuigi ka siin on varem juba otsustatud millegi kasuks).
    Olen kahel käel nõus! -lasteaed on lastele väga tore koht.Isegi 2,5aastane suure lasteaia sõimes võib olla rahul ja õnnelik. Minu lapsed näiteks kasvasid nii hoidjaga kui käisid lasteaias. Üks käib rõõmuga siiamaani.

  37. A says:

    tuleb välja, et igaüks kipub teist ikka enda mõõdupuuga mõõtma, tahtmata aru saada, et inimesed ja nende vajadused on erinevad. ühe jaoks on õnn lapsed, teise jaoks elukoht keset metsa, kolmanda jaoks karjäär jne. ei saa keegi öelda, et “näe, mulle on laps kõige tähtsam, kuidas saab ikka nii olla, et sulle su klaverimäng elu küsimuseks on” ;)

  38. kalle says:

    Mõnus lugemine!Väga palju erinevaid seisukohti, sest elu on igaühe jaoks erinev..
    Siiski ma arvan, et üks on kõigile lastele üheselt arusaadav – kas nende vanemad armastavad neid või mitte. Olgu see vanem siis 2 tundi, 8 tundi või 12 tundi tööl. Käigu see laps lasteaias, sõimes või lapsehoidja juures. Kõigil on elus raskemaid ja lihtsamaid aegasid. Me ei saa valida, millal üks või teine aeg meie ellu tuleb. Ainus, mis meid tõeliselt trööstib on lähedase inimese (ema, isa, abikaasa, õe, venna jne.) armastus. Seega on tore, kui riik saab toetada kas lastetoetuse või vanemahüvitise näol. Alati võiksid nad suuremad olla, sama hästi võiks ju tahta, et haigusi ja muresid vähem oleks aga on nii nagu on :).

  39. datinggirl says:

    datinggirl…

    […]Kui kallis on laste kasvatamine… «[…]…

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: