samas rütmis

Suve alguses päevakest Pärnus veetes tuli mul mõte, minna sinna ka pulmaaastapäeval. Kuna meie mõlema töögraafikud on suvel nii töised, et näiteks mina võiksin 24/7 tööd tehes veeta, siis tuleb täitsa vägisi vahepeal kodust lihtsalt ära minna.

Mõeldud küll, aga teha oli keerulisem. Selgus nimelt, et ega nii lühikese etteteatamisega öömaja leida on suht keeruline. Või mulle ainult tundus nii. Ühesõnaga tuli meile üks lahke pere vastu ja lubas meid aidata :). Nüüd võib öelda, et mõeldud-tehtud.

Nii me siis saabusimegi ühelt teiselt kokkutulekult rahulikult Pärnusse puhkama. Meie mõistes tähendas see seda, et ärkasime hilja, käisime teel miniloomaiast läbi – Kalle ettepanek ja Kabli rannas ujumas – minu nõudmine :)

Pärnus kohtusime õhtusöögiks Marise perega ja nii me siis rahulikult ja omasoodu 2 päeva kulgesimegi. Ütleme nii, et me juba mitu korda oleme Marisega arutanud seda, et meie oleme imelikud, mitte kogu ülejäänud maailm :)

Alustame hommikust. Mingil kummalisel põhjusel on hotellis hommikusöök kella 9.30-ni. Meie peredes ei jõua iialgi keegi nii vara hommikust sööma. Ok mina ja Kalle jõuaks, aga ükski laps küll mitte. Küll aga ei ole meie peres selliseid lapsi, keda saaks siis rahulikult üksi hotellituppa magama jätta, nii et tasuta hommikusöök tuleb unustada.

Kui me siis kuskil 11ks kõik õue jõudsime ja ühe avatud kohviku leidsime, siis istusime seal kohe pikalt. Kui süüa, siis juba naudinguga. Kahjuks oli meil seltskonnas kaks beebit, kes ei oska veel nautida ja sellest andsid nad igal võimalikul ja võimatul juhul teada. Suuremad lapsed – väga mõnusd. Selle 2 päeva jooksul ei olnud ühtegi kaklust ega pisarate valamist, väheke rahulolematust käib 5 aastaste raske elu juurde, aga see ei olnud midagi ületamatut.

Mehed on meil Marisega kah sarnased, sellest oleme me juba ammmmmu aru saanud. Natuke udupead ja kui vähegi asi kontrolli all on, siis nad hea meelega lähevad teevad natuke tööd. Selles suhtes olid vist mõlemad mehed väga rahul, et nad 7 nõudliku  naisega koos rannas vedelema ei pidanud ja mis põhiline keegi neid kurva kutsiga pilguga ka selleks paluma ei hakanud :))))

Meie siis natuke vedelesime või mida sa siin tittedega ikka vedeled. Mul on nii, et nii kui ma pikali heidan, tuleb uni kohe peale, aga Kärdul peab ikka vähemalt ühte silma peal hoidma. Samas arvestades ilma, oli mere ääres ikkagi kõige mõnusam. Rannalõvi on minust koos mu figuuriga lahkunud ja niimoodi uhkelt patseerimas ja lainetes jooksmas mind enam ei näe :)

Õhtusöök oli meil nagu lõunamaal, kuskil 10ne ajal. Ja ma ütlen, etuleb usaldada infokanaleid. Kui ikka öeldakse, et seal ei ole hea söök, siis ei ole mõtet sinna ju ronida. Aga näe – ei õpi. Selle eest oli teenindaja super. Hoolimata unustamisest, kogus ta ühe plusspunkti teise järel.

Teisest kohas, kus teenindaja mõõt just meid teenindades täis sai ja ta töölt ära läks, vot seal oli jälle söök nii hea, et me seal kohe mitu korda käisime.

Fotokad võtsime kotis välja alles viimasel hommikusöögil…aga parem hilja kui mitte kunagi :).

9 Responses to samas rütmis

  1. zelly says:

    nii armas puhkus ja nii armsad lapsed, et kohe kadedaks teeb.

  2. Siret says:

    huvitav, et pärast kolmandat last saabus minus koos endise figuuri lahkumisega rahulolu hoopiski. Selline sisemine kindlus, et 3 lapse ema ei peagi olema noor sälg, mingi leppimine oma pisikeste vigadega.
    Loomulikult ei tähenda see “las minna” olekut. Lihtsalt on kõik nüüd teistmoodi ja selle sisemise rahuloluga koos on vaikselt ka kaal langenud. Aeglaselt, aga stabiilselt :)
    Krista, ma arvan, et sa oled väga ilus!
    Inside, outside ;)

  3. ritsik says:

    väga idüllilised pildid. Tundub, et käisite Supelsaksas? kas pettusite seal toidus või teeninduses? Nende koogid on linna kohvikute esikolmikus kindlalt.

  4. nelladella says:

    Mõnus chill. Mulle meeldib väga lugeda ja tunda inimesi, kes oskavad kulgeda. Ma ise alles õpin ;-) Vahel tuleb juba välja ka, näiteks väga palavate päevadega, kui lihtsalt ei viitsi muud kui olla.

    Kummalisel kombel on minust, vaatamata üle meetrisele ümbermõõdule ;-), saanud meeletu rannalõvi. Kusjuures ma võin öelda, et ma varem just ei olnud, kohe ei suutnud rannas lebada. Eks iga rasedus on eriline :-) Tõenäoliselt lapse sünniga see kirg ka taandub.

    Väga ilusad pildid järjekordselt. Mul on juba sportlik hasart mõned samasugused valguse- ja värvilahedndused pildile püüda :-)

  5. maris says:

    ei, supelsaksas me ei pettunud. käisime seal veel ja veel.
    kui krista pere ära sõitis, siis me ikka proovisime hotelli hommikust sööma ka jõuda. ühel korral jõudsime kaks minutit hiljem ja kogu söök oli koristatud. ma vaikselt uurisin, et miks ometi puhkuste ajal suvel nii vara peab selle lõpetama. teenindaja sosistas, et hommikusöök algab ju juba 7.30 ja soomlased on juba enne avamist ukse taga tropis.

  6. A says:

    Kärt on viimasel pildil ehtne Kalle koopia :)

  7. Katariina says:

    Marise pere kohta ma ei oska öelda, aga teie ja kulgemine.. võib-olla :) Lihtsalt mulle tundub et ma tean ikka väga vähe selliseid inimesi, kes ei arvaks, et kolme lapse omamine ning kasvatamine-talitamine juba iseenensest piisavalt võhmalevõttev töö pole, et selle kõrvale peaks ikka veel maja ehitama ning rabama tööd, nagu Vargamäe Krõõt :)
    Täitsa omaette klass olete, tead :)
    Ning neid pilte tahaks kohe ampsata. Väga isuäratavad.

  8. nelladella says:

    Jajaa, Katarina, ma kahtlustan ka, et tegelikult tuleb tähelepanelik olla, et kes mida kulgemiseks peab :-)

  9. Eve says:

    te lihtsalt tellige omale hommikusöök tuppa järgmisel korral :)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: