kodu korda 27

See nädalavehtus möödus meil liivapritsi tähe all. Vägagi optimistlik Kalle lasi reedel laenutusest uhke masina kohale toimetada ja lubas kõik puupinnad pühapäeva õhtuks puhtaks teha. Eks nad siis andsid ka endast parima. Lõpuks oli nii, et pühapäeva õhtul jäid mehed ööseks tööle ja lõpetasid vist kella 9 ajal hommikul. Masin ju kallis :)

Kui keegi ei tea, mis liivaprits on, siis ega ma ka ei tea. Ma ikka pühapäeval käisin vaatamas ja kõik mis ma nägin oli järlekärusuurune masin õues ja liivapilv terves majas. Kaks tonti kah – üks kes oli paksema pilve sees ja teine, kes sõelus liiva puhtaks. Ma oma fotokat ei julgenud seal väljagi võtta ja hingata oli raske. Ütleme aga nii, et kogu vaev oli tulemust väärt…

köögis puhastati ära palksein ja laetalad.

siin on näha, et korsten on ka ära krohvitud ;) ja nii paljukest seda tellisseina nüüd välja jäigi.

Täna õlitasime laetalasid ja vahelaudu linaseemneõliga. Ja nüüd me ei teagi…no nad jäid sellised nagu nõukaaegne saun – Kalle väljend. Igatahes seda palkseina ta selliseks küll ei taha ei teagi mida teha.Tahaks, et ta jääks selline hele, aga kuidas?

Siia laetalade külge on löödud 5×5 lauad ja näiteks need jäid õlitades hoopis teist värvi kui talad – palju, palju heledamad.

köögist koridori. Mul ei olnud välku kaasas, aga kuna väljaspool maja on sinine kile ees, siis on ka selline sinine valgus ;)

puhastatud palksein koridoris ja all on siis need vanad põrandalauad

trepist üles…

me selle laudise värvime ikka ära. Ta muidu on ikka nii kirjumirju ja lauan kah erinevad…

palksein lähemalt…

ja veel lähemalt.  See liivaprits tegid selle palgi selliseks sooniliseks. Mulle väha meeldib :)

aga põrand oli nagu kõrb -peenike, peenike liiv maas…

vannituba on ka krohvitud… seal on mingi jama…seina sees on praod. Krohvijad ise on juba läinud, nii et peame ise välja mõtlema, mis nüüd edasi saab ….

täna üks mees terve päev pühkis majast liiva kokku ja terveks nädalavehtuseks võetakse siis tolmuimejad :)

suur tuba

Ja mina tegin ka tööd. Eile kui kõik ehitajad olid koju magama läinud, käisin mina aiatöid tegemas. Võtsin põõsad ette. Ega seal jah midagi kiita ei ole, kui viisakalt öeldes paar aastat keegi aia eest hoolitsenud ei ole.  Põõsaid on palju ja eks siis suvel paista, kes nendest ka järgmist suve näeb :)

enne

ülejääk

pärast.

Täna käisime Kallega kahekesi. Nii kaua kui ma seal on pisikeste oksakääridega põõsas sees korda püüdsin leida, tuli tema saega ja võttis ikka mõnuga kreegivõsa maha. Pärast oli kohe näha, et mees on tööd teinud :)

11 Responses to kodu korda 27

  1. Priima!
    Nüüd hakkavad te kodul juba silmad välja pistma:)

  2. Kaili says:

    Mingi viis, mida ma olen näinud kasutatavat puupindade heledamana hoidmiseks on mingi variant, et segatakse sinna linaõli sisse natuke valget värvi (mis värvi ja kui palju, selle kohta ma ei tea), aga selliselt töödeldud puidupinnal jääb puidutekstuur ikkagi näha, aga ta jääb hele ja ei pleegi aja jooksul kollaseks, nii seletas mulle sisearhidektist sõbranna. Äkki säästvarenoveerimise keskusest osatakse selle variandi kohta nõu anda.

  3. A says:

    kui palgid on okaspuust (mida nad 99% tõenäosusega on), siis tuleb nad enne leelisega üle tõmmata. müüakse kõigis ehituspoodides, ma arvan. vahel on ka pleegiti nime all – enamasti seal, kus õlid jmt asjad.

    sealt edasi on mitu varianti. me oma 2. korruse põranda peale pleegitamist õlitasime ja õli sisse segasin pigmenti (mitte värvi, see ei lahustu!) – konkreetselt titaanvalget. on ka tsinkvalge. valge pulber, segad õliga korralikult läbi. norm peaks olema kuni 10%, aga praktikas on seda liiga palju, me panime 10 l õli kohta 0,5 kg.

    kui on soov saada tugevamat valget, siis peale pleegitamist tuleks pind peitsida – ntx vesipeitsiga. ja peale seda alles õlitada ning õli sisse samuti segada valget pigmenti. võib muidugi ka ainult peitsiga piirduda peale pleegitamist ja õliga mitte katta.

    on ka võimalus õlitamise asemel pind katta lasuurvärviga – sealt jääb puit läbi kumama.

    olemasolevat olukorda, s.t juba õlitatud pinda saab parandada ainult teistkordse üleõlitamisega valge pigmendiga segatud õliga, aga kuna esimene kiht oli tavaline ja pleegitatud ka ei olnud, siis see väga palju ei aita. valge vahaga võite ka üle teha, see sobib õli peale ja annab veidi parema tulemuse. kui valget vaha ei ole, siis saab vahale samuti pigmenti sisse segada – kas titaanvalget v tsinkvalget.

    pigmente saab nii safranist, kus nad on väga kallid kui ka ntx espakist, kus nad on palju odavamad. espakis siis seal üldehituse majas, seal santehnika taga hoovis.

  4. A says:

    kui alt ei pleegita, siis aja jooksul kolletub okaspuit ka õli jmt all ikkagi veidi.

    kui peaks vaha vaja olema, siis mul vist jäi kreidezeiti mööblivaha üks purk üle, võin poole raha eest loovutada. aga enne ma peaks muidugi kontrollima, kas ikka jäi üle :))

  5. t says:

    Pragudest krohvitud pinnal. 7 a tagasi oma maja seest (savi)krohvides ütlesid Meistrid, et palkmajas liigub krohv koos majaga nii umbes aasta ja tekivad praod. Nii ka läks. Puu ja savi ju ühed elavad materjalid mõlemad. Sama ka lubikrohvi puhul. Olen seda kuulnud ka hiljem nendelt, kes kas uut või vana maja krohvinud. Võib olla on ka maju, kus krohv pole pragunenud. Kuidas kellelgi, aga mu meelest see küll kurvastamist väärt pole – savi, lubi ja kaseiinvärv ju ise ka tänuväärsed parandajad. Lase majal sellega harjuda.

  6. Hundi ulg says:

    Tegin oma maja õlitamised nii seest kui väljast Safrani kaupluse materjalidega. Nad küll pisut kallimad kui tavaehituse äri. Seevastu hea nõuanne ja korralik materjal – lasuurid, õlid, pigmendid, andsid just soovitud tulemuse.

    Maja 80 aastat vana voorilaud särab suurelt teelt kui uus, ligidalt aga kui hästi säilunud väärikas vana. Viis aastat ettevõtmisest möödas ja uue õlitamise vajadust pole.

    Seevastu eelmisel aastal ehitatud veranda vajab vist juba ülevõõpamist. Sai teine tehtud masuaja materjalidega-õlidega.

  7. Heli says:

    Te kasutasite Savivana krohvi, seal ei ole pilliroogu sees. Ökusavikrohvis on pilliroogu sees ja see annab elastsust ning pragude tõenäosus väiksem. Meil siiski Safrani savikrohviga akna all on väike pragu, kuid tõenäoliselt oleks see sinna niikuinii tulnud.

  8. A says:

    mitte pilliroog, vaid hundinuiavill :)

    ma kirjutsin mitu postitust tagasi, et ma ise savivana krohvile segasin (ja segaks, kui sellega veel teeks) kindlasti armeeringut juurde. hundinuiavill ökom, aga sobib ka tselluvill – saab soojustusfirmadest osta kotitäie.

    ega nüüd pole muud, kui pritsida see prao koht märjaks ca 10 cm laiuses kahele poole ja siis natsa pragu kokku suruda ja pärast svammhõõrutiga veidi siluda.

    aga jah- kui mõni ruum veel krohvimata, siis ikkagi armeering sisse!

  9. krista says:

    no mis ma ilma teieta teeks… tänu oma armsatele blogilugejatele olen me ikka kordi ja kordi targemaks saanud :)

    Täna õlitasime köögiseina ära ja selle jätsime tumeda. Kusjuures Kalle segas sinna veel tumedamat pigmenti sisse, et jääks ikka pruun, mitte kollane.
    Koridori seina peaks nüüd heledamad tulema ja eks ta siis tuleb ja loeb siin põhjalikult üle, et mida ja kui palju vaja on :)

    Aga need praod, need on lubjakrohvi sees. Meil vannitoas on lubjakrohv ja praod tulid peaaegu kohe pärast kuivamist. Ise arvasime, et äkki krohvijad panid liiga paksult kihi ja kuivas liiga kiirest…igatahes on praod ja ühest kohast kukkus isegi tükk välja…

  10. A says:

    lubikrohvi ei tohi panna ühes kihis. üldiselt loetakse minimaalseks 3 kihti (sisseviske-, täite- ja viimistluskiht), kuid häda pärast saab kahes kihis ka tehtud. ja 1 kiht ei tohi kuidagi olla paksem kui 1 cm (kuigi mõned ütlevad, et üle 5 mm ei tohiks kihi paksus olla) ja seejuures peaks lubja-liiva vahekord olema see klassikaline 1:1, mitte 1:3, nagu enamik ökonoomitajaid teeb.

    kui nüüd krohvija on teinud ühes kihis ja kihi paksus ka liiga suur, siis on see selge krohvija praak ja tuleks tema enda kuluga ringi teha. alla ikka krohvimatt pandi? – kui teil seal palksein krohvimatiga oli, siis oleks igal juhul tulnud esmalt sisseviskekiht teha (no või sisseviske-täitekiht) ja siis teine (parem muidugi teine ja kolmas) kiht peale.

    kas krohvi pärast niisutati? lubikrohvi tuleks 3-4 päeva süsihappeveega (mullivesi) niisutada, siis krohv ei kuiva, vaid kivistub (karboniseerub) ning on ka pragude teke minimeeritud. teil ilmselt mitu viga koos – 1 kiht, see liiga paks ja ei niisutatud ka – krohv ei karboniseerunud, vaid kuivas. kui nüüd liiva ka üle 1 mahuosa oli, siis kukuvadki tükid välja, sest krohv ei ole kivistunud.

    aga ehitamise käigus saabki targaks ;). kui muidugi pole enne endale asju selgeks teinud.. :)

  11. lennuk says:

    Ma ei oska ehitusnõu anda, aga tahtsin öelda, et su kodu saab olema imearmas! Ja olen nii tänulik, et seda meie kõigiga jagad!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: