kallistavad ja musitavad…

Ma täitsa siiralt usun, et meie inimesed hakkavad järjest rohkem kallistama ja musitama. Ma iga sessiooniga püüan anda oma panuse… lähemale, lähemale , veel lähemale – kõik, kes minu kaamera ette kunagi sattunud on, teavad, et see on mu üks põhilisi sõnu :)

ohhh ja naeratama muidugi kaa……

nii armas, et beebid ikka olemas on… neid kohe peab koguaeg nunnutama ja kõigile on parem kui see harjumuseks saab…

Väga armas kohtumine!

Siin kohal sobiks veel rääkida üks lugu ühest inglise fotograafist. Nimelt on tal imepärane anne meelde jätta nimesid. Et asi ainult jutuks ei jääks oskas ta pärast umbes tunnist kohtumist üles lugeda umbes kümnekonna workshopil osalenu nimed. Ta rääkis kuidas ta pulmas inimesi naeratama suudab panna, pöördudes üllatusena nende poole nimepidi. Eriti siis kui näiteks tehakse grupipilti ja pildil on näiteks 6 pereliiget ja kolm õde täpselt ühte nägu tunduvad. Või jookseb ringi näiteks neli last, kellede nimed esmaskordsel kuulmisel kindlasti meelde ei jää.

Tal oli oma süsteem kuidas ta just nimelt peale esimest korda kuulmist nimesid meelde jättis. Täiesti hämmastav.

Mul kahjuks ei ole sellist annet, samas mulle väga meeldiks kui oleks. Ema nime ma mäletan…ja pisikeste preilide nimed hakkavad K tähega..hakkavad ju :). Kusjuures juba pildistamisel läks mul koguaeg sassi ja meelest ära.

Ma olen käinud näiteks mitut paari vendi pildistamas, kust ma mäletan ainult seda, et mõlemad poisid algasid R-tähega.  Kas ma ütlesin mitut! :)))

Et siis keegi ei pahandaks kui ma ei mäleta :)

7 Responses to kallistavad ja musitavad…

  1. Sigrid Mets says:

    Taaskord kenad pildid! Tegelikult tahtsin kirjutada kallistamisest. Minu ema on olnud koolis tööl üle 20 aasta ning ta on märganud suurt muutust kooliõpilase juures. Nõukaaja laps ei kallistanud kuid tänapäevalapsel pole mingi probleem minna õpetaja juurde ja teda südamest kallistada :) Minu jaoks on kallistused väga tähtsad. Matul on lasteaias tore komme, et kui hakatakse koju minema ning riided seljas, siis minnakse tagasi rühma ning hõisatakse kõva häälega:”Kes tahab kalli?” Tavaliselt jooksevad kõik lapsed järjekorda, et kallistada :)

  2. Kristi says:

    No ja meil olid veel RR ja RR eksole :P

  3. Karin says:

    Sigrid Mets, nõukaaja laps ei tulnud ka iial selle peale, et õpetaja pikalt saata. aga tänapäeva lapsed teevad seda. tegemist on üldise piiride hägustumise ja distantsi ning autoriteedi kadumisega :)
    imearmsad tüdrukud! nii ilusad pildid!

  4. krista says:

    Karin – tulid küll nõuka ajal ka lapsed selle peale ;) … see ei olnud see teema, aga mina olen saanud rihma, aga minu lapsed ei saa küll kunagi :)

    nii et mina leian ikkagi, et praegu on parem :)

  5. Karin says:

    see on jah absoluutselt lõputu teema :D mina ise ei ole saanud rihma. minu laps ka mitte.
    praegu on koolis paljuski teistmoodi (ma mõtlen ajast kui nt meie koolis käisime) :)

  6. Janika says:

    las ma aitan sind, K nagu Kirke ja K nagu Keira :), neil on veel teised nimed ka, mõlemad hakkavad L-tähega, kuid see läheb juba keeruliseks…
    noh ja seda sa tead juba isegi, et sa oled Võlur :)

  7. krista says:

    Aitäh Janika :) Kusjuures mul oli meeles, et mõlemad nimed on meie nö sobivate tüdrukute nimede nimekirjas…kui ma siis seda nimekirja eile vaatasin, siis ma ei mäletanud enam, millised neist :)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: