natuke perest ja natuke kodust

(minu lemmikajakirja hunnik)

Sissejuhatuseks olgu öeldud, et ma olen ajakirjade tegijate lemmikklient ja teiseks, et ma ei tea ajakirjade tegemisest mitte midagi. Esimene oli põhjus, miks ma täna kohe pikalt mõtlesin, et millist ajakirja ma tahaks väga lugeda.

Kõige pealt mõtlesin välja, et eks ta üks pudru ja kapsad peaks olema. Natuke siit ja natuke sealt.

Tüüpilised naisteajakirjad pole just täpselt see. Mood ja kreemid jätavad mind suhteliselt külmaks ja mida mõni “kuulus” inimene oma elust arvab, ei liiguta eriti minu maailma. Testid ja horoskoobid on minu jaoks täiesti mõttetud ruumiraiskajad. Samas ma olen aru saanud, et paljud inimesed just neid ajakirjadest esimesena otisvadki.

Mina ikka vaataks ajakirja oma mätta otsast ja minu mättal on kolm last, uus kodu ja pildistamise kirg. Noh näete, väga lihtne ju, meil on täitsa selline ajakiri ju olemas. Aga näed ei ole.  Ma olen selle ajakirja pikaaegne tellija ning juba pikemat aega on mul tunne, et miks ma küll seda tellimist ei lõpeta. Selle ajakirja pisikese pere tutvusringkonnaga olen ma juba mitu aastat tuttav ja samu nägusid seal nähes on küll tuttav tunne, aga ei midagi rohkemat. Jutte ma küll loen ja eks ma ka igast numbrist leian midagi, mis meeldis aga ikkagi on koguaeg tunne, et ma seda olen juba näinud ja kuulnud ja lugenud.

Kodust aga ei ole seal ajakirjas tavaliselt mitte midagi.  Ma kujutan ette, et see ajakiri on just mõeldudki nendele inimestele, kes lapse said ja võib-olla esimest korda elus nii palju aega oma kodus veedavad. Nüüd ju hakkadki põhjalikumalt enda ümber vaatama, et kuidas need asjad mu ümber sobivad ja kui lapsed ka majas, siis vaatad, et näed see superilus disainvaas ei saagi järgmised 5 aastat siin põrandal olla. Oleks siis ju hea samast ajakirjast vaadata, kuidas teised lapsed oma kodus on :) ja kui palju ilusaid, põnevaid kodusid meil siin on. Ma nüüd ei oska öelda mitut kodu ma näiteks eelmise aasta sees külastasin, kindlasti rohkem kui ühel aastal ajakirja numbreid. Kindel olen ma aga selles, et igast kodust saaks vägagi inspireeriva pildiseeria.

Pildistamise kire tõttu vahin ma alati ajakirjades kõige rohkem pilte ja minu järjest süvenev arvamus on, et lapsi peavad naised pildistama. No näiteks kui ma ennast “tööl” olles vaatan, siis ma plutitan ja meelitan ja püüan ikka teha nii, et lapsed naerma hakkaks. Võib-olla meesfotograafid teevad ka nii, aga no mul on seda natuke raske mõista. Natuke suuremad lapsed ju naeratavad küll käsu peale, aga sellist ehedat emotsiooni saada, selleks peab natuke rohkem kui naerata ütlema :). Kusjuures ajakirja sirvides jäi silma, et pildipangast ostetud pildid ei ole stiilis – vaadake nüüd kõik kaamerasse ja naeratage. Ma ei oska küll arvata, miks ajakirja omad fotgraafid arvavad, et need viimased on paremad :)

Minu viimase aja suured lemmikud on välismaised koduajakirjad ja kõikvõimalikud kodu ja disainiblogid. Kui nendest võtta vähemalt pool shnitti saaks juba kordi parema ajakirja. Eriti just visuaalse poole pealt. Nad kohe oskavad need pildid niimoodi teha, et see kõik mis sealt paistab on nii ilus ja väärt sinna poole püüdlemist. Ja need pered seal ajakirjades tunduvad nii õnnelikud. Nad naeratavad ja kallistavad ja seda kõike mitte kaameraase vaadates ehk siis tundub, et siiralt :)

22 Responses to natuke perest ja natuke kodust

  1. Efka says:

    Ja lemmikajakiri on…? :)

    Mul hetkel tellitud pere ja kodu ning tervis+ ja tunnen, et need hakkavad end ammendama ja ei viitsi enam lugeda :D

  2. Liina says:

    Ma olen sinuga 100% nõus. Ise olen just viimasel ajal avastanud välismaised disaini ja sisekujundusblogid ning need on nii palju paremad, et ükski Eesti koduajakiri nende vastu küll ei saa.

    Ma vist olen juba blogisõltuvuses, aga kui leiad mõne välismaise autori, kellel on sinuga sama maitse, siis muudkui vaatad aga järjest vanemaid postitusi ning nii need päevad lähevad…

  3. Liia says:

    Pange mõned head blogi lingid siia ka palun :) Saavad teised ka vesistada ja õhata. Aga eesti ajakirjad on jah veidi üheülbased. Kuigi Kodu ja Aed tundub siiani kõige mitmekesisem. VÕibolla oma mõisalugude ja aia osa pärast.

  4. Krentu says:

    Minu jaoks tunduvad isegi Ikea kataloogi “pered” sada korda rohkem pered kui nii mõnedki kodumaised “vaadake kõik kaamerasse” pildid :)
    Aga Sina teed oma tööd kirega, mõni teine fotograaf teeb selliseid ajakirjapilte lihtsalt palgatööna ja ainsad tingimused pildile on ehk et kellelgi pildil silmad kinni poleks ja et pilt udune poleks.Väite, et eesti inimene on spontaanseks poseerimieks liiga tagasihoidlik, oled Sina juba kümneid kordi tagasi lükanud.
    Samas moeseeriate tase on minu meelest peaaegu alati väga kõrge.
    Mis mind häirivad, on need kodupildid, kus pole ühtegi pere isiklikku asja. On uus köögimööbel, uus diivan ja valgustid, aga et oleks ka mõni raamat või kohvikruus või mingigi tõestusmaterjal, et selles kodus ka elatakse. Aga nagu Sa ükskord mulle rääkisid, siis need asjad käsitakse ära panna, et kole poleks :)
    Ja minule on ka mõistetamatu, et horoskoop on näiteks kellelegi ajakirja ostmise põhjendus. Ma eluilmaski neid ei loe. Veelvähem hakkan tegema testi!
    Aga muidu – mulle ikka meelidb, kui mul kuu algusest paar hästilõhnavat ajakirja postkasti pannakse, mis siis, et vahel tuleb uus ajakiri enne peale, kui ma vana olen jõudnud lahti teha :)

  5. anna says:

    Ma loen Kodu&Aeda ja Kodukirja, aga seal ma küll kaamerasse naeratavaid peresid ei näe. Inimesi on just nagu liikumises pildistatud või mingeid asju tegemas, sellist kiipsmailingut ei ole. Pere ja Kodu pole ma küll iialgi lugenud, võib-olla seal siis on sedasi, aga muidu tuli üllatusena, et selliseid pilte kusagil koduajakirjades on, sest endal pole olnud juhust näha.
    Mind Eesti koduajakirjade puhul pigem häirib kirjutamisstiil kohati. Eile just lugesin viimast Kodukirja ja kõik lood oleks nagu ühe inimese sulest, selline õhkav ja hingestatud kirjastiil, mis ehk sobis tänavuse kaunima kodu loo juurde, aga mõne puhul tundus üsna kohatu.

  6. Heleena says:

    Ja mis on need välismaised ajakirjad, mis on nii head?
    Minu jaoks on hea ajakiri see, millest saan inspiratsiooni ja mida ma kohe ära ei viska. Seepärast Eesti ajakirju enam ei telli. Minu arust, kui ühte ajakirja mitu kuud lugeda, siis hakkavad need lood ennast kordama. Eks Eesti on muidugi väike ka, aga ikkagi… Ostan vahel poest, kui tean, et seal on sees mind huvitav lugu.
    Mul on lihtsalt kahju sellest, et ma lappan selle ajakirja läbi, loen võib-olla paar juttu ja siis viskan lihtsalt ära. Ma veel ei teagi, kas mul on vihmametsadest kahju või on lihtsalt natuke häbi, et inimesed teevad kuu aega tööd ja ma lihtsalt viskan selle minema.

  7. Karen says:

    Ma kohe mõtlesin eile õhtul pärast selle postituse lugemist tükk aega selle asja peale, sest mina olen ju jällegi inimene, kes ajakirja tegemise sees… No õnneks pole küll iga kuu ilmuv trükis, aga pean ütlema, et 95% kodudest tuleb ajakirja tänu sellele, et omanikul on võimalus jääda anonüümseks, et ikkagi arhitektuuriajakiri ja pere ei pea diivanil rivis istuma… Ja kui palju imelisi interjööre on seetõttu välja jäänud, et inimesed lihtsalt ei taha oma kodu kusagil eksponeerida, et naaber tunneb ikkagi ära. Et see on ikka täiesti eri asi, kas sa lähed nende tellimusel neile endale pilte tegema, või lähed sooviga saada ajakirja lugu. Lisaks on meid siin ikkagi vaid 1,4 milj ja kui paljudel siis on sellised tingimused, et neid teistelegi näidata…Et mis see siis on, kultuuriline või rahvuslik eripära?

  8. Liina says:

    Teine aspekt, miks inimesed väga ei taha oma kodusid näidata, on turvalisus. Eesti on nii väike, et kui artiklis on kirjas linn ning akendest paistab ka naabertänav, on lihtne ära arvata, mis majast lugu on.

    Vargal jääb vaid teha märkmeid, ah näed, televiisor on siin nurgas, muusikakeskus seal ning tulla kohale.

    Mulle väga meeldib Krista blogi, et ta meiega nii lahkelt jagab oma mõtteid nii perest, tööst kui renoveerimisest.

    Ise olen teinud selge vahe vahele, et kõik lapsega seotu on parooliga kaitstud blogis ja vähem isiklikku ning renoveerimisega seotut olen jaganud oma remondiblogis: http://remont-midameenutada.blogspot.com/.

    Sealt parempoolsest menüüst leiate viited kümnele välismaisele sisustus-, disaini- ja kunstiblogile, mis mulle praegusel ajal kõige rohkem innustust pakuvad. Võibolla meeldib mõni teilegi.

  9. Nõustun Annaga – mind ka HIRMSALT häirib see meie koduajakirjade hingestatud stiil a’la “tassike piparmünditeed, õdus valgus ja hingel hakkab soe…”

    Ja Krentuga nõustun ka, et üldjuhul on moeseeriad väga tasemel ning inspireerivad, seevastu kodulugusid ei suudeta päris samal moel lavastada.

    Mulle hirmasti meeldivad Su tekstuuritud pildid!

  10. patsifist says:

    Ohh, mulle ka meeldivad need tekstuuritud pildid! Nõukaaegsed mummulised plekk-karbid peavadki just sellisena pildile jääma:)
    A mis puudutab ajakirju, siis mul tuli ka mingil hetkel Eesti ajakirjadest küllastus peale. Ja see siin kommentaariumis väga tabavalt ‘hingestatud stiiliks’ nimetet kirjutamisviis on tõesti KOHUTAVALT tüütu! AGA (ja nüüd olen ma vastik inimene) minu praeguse kodumaa ajakirjadele teevad mitmedki Eesti ajakirjad siiski silmad ette. Majaehituse tõttu olen viimase aasta jooksul ostnud palju sisustus- ja ehitusajakirju jano ei ole leidnud sellist, mis meeldiks, mille stiil meeldiks jne. Siinsel ajakirjaturul on 2 äärmust – ajakirjad, kus presenteeritakse toole hinnaga niiumbes 875 EURi tükk, ent kõik on üdljuhus stiilne ja lahe (iseenesest need ajakirjad mulle meeldivad, aga minu ostujõud ei ulatu nende soovitusteni:) ja teine äärmus, kus on pealkirjad a la: Paneelmaja korteri leidlikud lahendused:S Selle kahe vahepealt on raske midagi asjalikku leida. Niet vahel harva Eestis käies sirvin nüüd hea meelega mõnd sealset ajakirja kah:)

  11. A says:

    eesti ajakirjadest on viimasel ajal enim meeldinud kodukiri. kodu ja aed hakkab kuidagi vaikselt alla käima.

    ja mina olen ntx see inimene, kes tahab lugeda ainult neid “hingestatud” kirjatükke, mis siin teistele ei näi meeldivat :). ma ei kannata jälle siukest lausasjalikku ja kuivetut stiili, veel vähem sarkasmi v künismi, mis kirjuta enda arvates väga lahe ja cool on.

    välismaistest on minu jaoks parimad living etc ja üks, mille nimi hetkel ei meenu – kodus vaatan :)

  12. nele says:

    Mina olen Pere ja Kodu lugenud umbes 5 aastat ja minu jaoks on nüüd ring peal. Teemad tunduvad lihtsalt ammendatud olevat. Aga ega seda neile süüks saa panna, sellelaadsete teemade ring ongi ju piiratud. 5 aastat artikleid uutel huvitavatel teemadel on isegi hästi ju :-) Ma fotosid ei oska kommenteerida, pole neisse eriti süvenenud.

  13. anna says:

    A, peale selline hingestatud soiu, kuiva stiili ja sarkasmi on veel lustlik ja lõbus stiil, lood stiilis à la Madis Jürgen jne. Kui number numbri järel on nagu ühe inimese kirjutatud, siis see pole tore. Iga kodu juurde ei sobigi selline soigumine ja siis on seda ERITI tobe lugeda.

  14. A says:

    maitse asi :) .minu jaoks ei ole hingelisus mitte soigumine, vaid hingelisus – soojuse, valguse ja armastuse võrdkuju. madis jürgeni stiili koduajakirjas ma ei loeks… neid tundeidkartvaid eestlasi on nagunii veidi liiga palju :)

  15. krista says:

    Minu hetke lemmikajakiri on inglise country homes. Kui ma algul ostsin seda puhtalt imeliste kodude ja lahedate ideede pärast, siis nüüd juba pikemat aega ma loen ka seda. Mulle just see isiklik ja puhas ja vahetu stiil meeldib. Seal siis pildiseeria juures on pere jutt, et miks ja kust ja kuidas jne nad seal kodus just nii tegid. Lisaks sellel soovitusi. Üks minu lemmikrubriike on ühe inimese parimast päevast maal ning teine rubriik, kus üks inimene oma lemmikkohast räägib. Lisaks sellele veel natuke sisekujundajate ideid mõne konkreetse koha kujundamisel ja söögid on seal alati väga ahvatlevad….pildid, pildid ja veelkord pildid on ikkagi mu lemmikud.

    Kui mina alguses rääkisin milline võiks olla pere ja kodu ajakiri ehk siis ta ei ole praegu selline nagu võiks. Siin läks jutt sujuvalt meie koduajakirjadele. Mis mulle meie koduajakirjades on silma jäänud, nagu Krentulegi, seal nagu ei elata ning teiseks nagu oleks ühe vitsaga löödud. Noh ajakirja teeb kah ju üks pisike seltskond oma kindla maitsega, aga mul on väga raske uskuda, et selliseid peresid, kes hea meelega oma kodu teistele näitaks ja teised ka neid näha tahaks on nii vähe.
    Ainuke särav täht on üks number pärast kodu võistlust – siis kui ajakiri on täis ilusaid pilte….siis numbrit vaadates oleks nagu päris põnev aasta tulemas…kuidagi, aga hajub see nii ära.
    Vaatame kaamerasse pildid on ikkagi pere ajakirjas…koduajakirjades pole tavaliselt üldse midagi…

    Ma väga loodan kah, et see Justin Petrone raamatu eestlaste kirjeldusena toodud näide elevandi kohta (a la mida keegi mõtleb kui elevanti näeb …prantslane, et mis kastmega ta sobiks…eestlane mõtleb, et mida elevant küll temast mõelda võib) meil vaikselt kaduma hakkab ja inimesed uhked ja õnnelikud on selle üle mis neil on :) … vaadates kui palju on avalikke blogisid, siis ma usun, et me oleme täitsa õigel teel :)

    ja palun tehke paremat ajakirja!

  16. Katariina says:

    Ma ka siis arvan. Iga kord, kui ma kellegi kodus värskelt lõhnavat kuukirjade hunnikut näen, tahaks kaaa. Aga siis ma tean, et ma loen – olenevalt ajakirjast – sellest 3/4 või pool ja siis tulebki mure, nagu siin eelkõnelejatel. Mis saab sellest kõigest kaunist kriitpaberist siis? Kaminasse ei pane ning üldse..
    Minu viimatine lemmik oli Lilit, aga see läks üpris ruttu hingusele. Nüüd mulle vist isegi hakkab meeldima Anne&Stiil – särtsakas selline. Miss Luitsalu meeldib ka väga. Nii et ostan, kui raatsin :) Ning pärast murran pead, mis nendega teha..
    Peredkodud jms ei paku huvi. Pere & Kodu on hirmus ninnunännu ning need kodukirjad on täis imelikke kodusid, kus on jahe. :)
    Ja sinu piltide fänn olen ka jätkuvalt.

  17. A says:

    neis koduajakirjades on (või vähemalt oli pikka aega) domineeriv see külm ja imelik “põhjamaine minimalism” (mida tegelikult põhjamaades üldse eriti ei harrastata) – a la valge sein, hall ruloo, pruun kandiline diivan, nurgas üks must vaas peenikese kõveriku oksaga ja siis “elu sissetoomiseks” kaks punast küünalt. kusagil veel mõni roostevabast metallist ja klaasist trepikäsipuu ka. selliste kodude puhul tekib mul vahel tahtmine küsida, mismoodi tunnevad ennast need inimesed seal elades… sellest muidugi rääkimata, et kõik on steriilne ja tühi…

    country homes’i olen ka vahel ostnud. ja eile unustasin ikkagi kodus pealkirju vaadata.. üks, mida olen päris palju ostnud, on miski “glorian….” ja üks on prantsusekeelne.

    ja üldiselt vaatan alati ka soome mtv3 saadet tila – vahel on päris huvitav. telekast ei näe enam, aga netist on vaadatav igal ajal.

    aga milliseid sisekujunduse blogisid te loete?

  18. patsifist says:

    A.-le: See on ilmselt Glorian Koti siis, mida loed. Mu meelest ka täitsa arvestatav ajakiri. Olen ostnud ka soomlaste Divaani ja Koti ja Keittiö ajakirju, aga need niiväga ei meeldi.

  19. Katri says:

    Mina loen Eesti ajakirjadest kõige järjepidevamalt Maakodu, kuna seal on huvitavat aiandusjuttu, sekka lahedaid renoveerimisprojekte, tutvustatakse ehedaid maaelamisi (viimastel on tavaliselt ka mingi teine dimensioon, tegeletakse mingi asjaga või kasvatatakse midagi). Lisaks on seal huvitavad jutud mõisatest, eelmisel talvel (või üleeelmisel?) oli sari kaunimatest aedadest mujal (võtsin näiteks plaani teha kunagi aiandusega seotud Rootsi reis). Kodulood steriilsuse all küll ei kannata, nt eelmises Maakodus oli minumeelest pilt ühest rääbakaimast majapidamisest (mida ajakirjades nähtud) aga mind see ei sega. Igaljuhul on näha et inimesed elavad ja asjal on hing sees. P&K hakkas mulle närvidele käima seoses suure reklaamimahuga ja vastuoluliste teemade erapooliku käsitlusega (alati on üks tõde….).

  20. krista says:

    Liina – ma sinu kodu remonti jälgin juba pikemat aega :) ja just seda lage vaadates tuli kuidagi tuttav ette, et kas mitte ei olnud see just kuskil ajakirjas?

    Selle turvalisusega on nii, et igal inimesel on ju tegelikult televiisor kodus ja tõenäoliselt mida suurem ja uhkem maja, seda uhkem telekas. Ma olen ikka mõelnud, et kui mõni paha inimene kuskilt midagi võtta tahab, siis ta ka võtab ning seejuures meeldib mõelda, et tuttava juurest ju ikka ei lähe võtma :)

  21. Liina says:

    Tõsi ta on, et meie kodu oli ju ka ajakirjas :) Ega me muidu polekski sellest konkursist osa võtnud, aga uus kodu oli juba ostetud ning tahtsin, et vanast kodust ka mõni kena mälestus järele jääks…

    Kui nüüd rääkida sellesama koduajakirja köögipoolest, siis kuidas valmivad need kodureportaažid. Mõne nädala jooksul käib kauni kodu konkursi žürii kõik kenamad kandidaadid läbi ning siis aasta jooksul üllitatakse neid lugusid.

    Minu jaoks oli suur üllatus, et samal ajal kui ma püüdsin vastata kõigi innustunud žüriilikmete (neid oli umbes 8) küsimustele, tegi fotograaf teises toas pilte…

    Nüüd vaatasin ajakirjast hirmuga, et oi, siin ju see oleks võinud olla teises kohas või oi, siit paistab külalise jakk… Imestan üldse, et me auhinna saime, praegu püüaksin teha ikka palju ilusamini :)

  22. Kairi says:

    Eesti ajakirjadest oli varem Kodu ja Aed mu lemmik, aga nüüd on Kodukiri kindlalt ette läinud. Kahjuks jäävad aga Eesti ajakirjad välismaistele kõvasti alla.

    Välismaistest oli varem mu lemmik Living etc, aga see on mu joaks liiga popiks ja noortepäraseks läinud. (British) Homes & Gardens oli varem mu jaoks liiga maalähedane, aga nüüd on sobivalt traditsioonilise ja kaasaegse tasakaalustada suutnud.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: