Kohvikukultuur….

Ma juba pikemat aega olen tahtnud rääkida siis nendest söögikohtadest, kus meile meeldib käia. Ma siis panen kirja selle järgi kuidas meelde tuleb ja alustame siis tänasest.

Boheem Eks need kõik kohad, kus me käime, on ju kohad minu maitse järgi, siis ei ole mõtet seda iga kord mainida. Peale toidu on minu jaoks ka õhkkond tähtis ja seal on just see õige. Selle kõige mugavama diivani peal pole mul veel õnnestunud istuda kuigi ma olen paar korda piisavalt ühe mõttelise pilguga (palun tõuske ja minge minema) seal istuvaid inimesi vaadanud. Lastele meeldib, et seal saab ringi käia…ehk siis kohvik ise on väiksesteks läbikäidavate tubadega majas ja kui koguaeg otse minna, siis jõuab samasse kohta tagasi. Liisu leidis täna seal kastist puust raudtee ja Ketlinile pidime linnade põletamist õpetama.  Söögid on lihtsad ja vägagi taskukohased. Raske on mõnikord meie suurele perele piisavalt suur laud leida.. …

NOP … kui ma kuhugi pühapäeva hommikul sööma tahan minna, siis tavaliselt sinna. Ilus valge ja mõnus aura. Lastel oma joonistusnurgake ja see, et pood on seal samas, on asjale suureks plussiks. Kõige paremad pannkoogid on seal ka – meie laste arvates. Muud söögid on seal mõnusa kiiksuga, kodused ja omad. Kui ainult neid ahvatlevaid saiakesi teele ette ei jääks… :) Minu top 3 kuulub see kohviks kohe kindlasti…

Rucola … meie uus avastus. Esimene kord juhtusime sinna pühapäeva päeval, kus kõik lauad olid perede poolt hõivatud. Noh jah…tegemist ju pizzaga ja milline laps ei armastaks pizzat. Kui meie peres võivad lapsed friikartuleid väljas käies süüa ja Ketlin tavaliselt seda võimaluse korral kasutamata ei jäta. Kui ükskord on saanud, siis teab väga hästi kus neid pakutakse. Kuigi selles kohas on need ka menüüs, ei ole me veel seda talle öelnud ja nii palju ta lugeda veel ei oska, et selle ise menüüst välja loeks :).  Nii me siis piirdume pizzade ja pastadega. Magustoidud on seal jällegi liiga head ja isegi kui ma suudan kiusatusele vastu panna, et seal ei söö, siis koju kaasa ostan ikagi :)

Ükskord laupäeva õhtul sinna minnes küsiti, et kas meil on reserveeritud…ei olnud ja nii saime viimase vaba laua…uus koht ikkagi :)

Attimo … minuarust on see kohta alati olemas olnud… ja erinevalt teistest on seal söögid ikka ja alati täpselt sama head. Kuna itaalia köök on minu suur lemmik, siis me ikka aegajalt satume sinna linna teise otsa vägagi kummalis asukohaga kohta. Kui veab saame otse lastenurgas süüa :) …. viimasel ajal oleme sealt palju lihtsalt kaasa ostnud ja nii palju rahvast kui seal vanasti oli, kah enam pole… kahju muidugi. Äkki tuleks väike remont kasuks, aga mitte söögile :)

Babyback … neid on nüüd isegi juba kolm. Ma olen mitu korda imestanud, et milles nende kohtade fenomen seisneb ja siinkohal julgen öelda, et see on teenindus. No söögid kah, aga häid sööke on paljudes kohtades, aga vot selle teisega on kuidas on. Eht ameerikalikult tahaksid nad kohe sind ukselt lauda juhatada ja ikka ja jälle käiakase küsimas, et kuidas läheb ja kas kõik on ok… isegi kui mulle seal ükskord vale söök toodi, siis kompensatsiooniks pakuti minu lahkel loal tüdrukutele maasikakokteili. Mängunurgad on neil kah mõnusad ja kuna seal alati on ka palju teisigi peresid, siis kõige lähemat lauda pole meil veel õnnestunud saada. Peab ka ütlema, et kõige suuremad arved tuuakse meile kah just seal :)

Vapiano … kui see koht avati, oli see üks meie pere suur lemmik. Me ikka vist oleme seal ära proovinud peaaegu kõik söögid ja lapsed on seal küll vist kõik nurgad ja nurgatagused läbi jalutanud. Selle kohaga on aga nii, et selline ühtlaselt hea tase on seal puudu ja kuidagi viimasel ajal oleme seal mitu korda nagu puuga pähe saanud. Lapsed ju teada oma piiratud menüüga ja pizza peal võivad olla vaid valitud komponbendid. Kui meile ükskord saaovitati osta tavaline margarita pizaa singi lisandina, mis oli teenindajast väga armas, siis üks viimaseid kordi anti meile vale pizza. Teenindaja ütles, et tema ei näinud, kes meie oma ära võttis ja uut tegema kah ei pakkunud. Korjasime siis üleliigse lihtsalt ise pizza pealt ära. Hoopis kummalisem oli aga meie viimane käik. Käisin koos Ketlini ja Liisuga ja tellisime ühe pizza. Mina sain pool ja nemad kumbki veerandi. Liisu veerand, mis koosnes kahest viilust ootas teda päris pikalt, sest tal oli vaja kõrvallaua lapsega jutustama minna. Kui aga Ketlin tahtis pissile minna, siis oli suur meie imestus tagasi jõudes, kui meie pizza koos Liisut ootavate viiludega oli ära koristatud. Lapiga tütarlaps ütles ainult, et ta läheb vaatab, aga tagasi ta enam ei tulnudki…ma küll hüüdsin talle järele, et ega ma nüüd prügikastist seda kah ei taha…

Kui Liisu oleks protestinud, siis ma oleks ka…aga kuna meil oli nats kiire Kärdu juurde, siis tegin lihtsalt mõttes miinuse selle koha taha…

Selveri pannkook … kui me veel nõmmel elasime, siis käisime seal päris tihti. Kiireks koduseks lõunaks, kus meie Kallega valisime keskmisest sööklast omale toidu ja Ketlin oma friikaid ja Liisu paljast pannkooki moosiga sõi, sobis see küll. Aga noh seda kohta ei saa mina küll enda lemmikute hulka lugeda…rohkem oleme seal käinud just laste pärast. Eriti näiteks siis kui me lähme terve perega ja ma saan kiirelt üksi poes käia kuni nemad seal multikat vaatavad…

Neid kohti kus me käime on kindlasti veel…aga mul praegu ei tule kõik meelde …eks siis kirjutan jälle kui meelde tuleb ja üldse ma tahtsin veel paljust muust ka kirjutada…..

näiteks sellest kuidas Kärt täna boheemis menüü ära sõi :) …suure isuga ja väga kiiresti…

14 Responses to Kohvikukultuur….

  1. Efka says:

    Nopi avastasime me alles hiljuti, mulle meeldis.
    Babybacki olen kah kuutnud kiidetavat aga sinna pole me jõudnud veel. Üks koht , mis meile meeldib on Mack, me oleme siiamaani käinud Tart mnt omas , uude Rocasse pole jõudnud.

  2. krista says:

    See babyback ja mack mul käisidki nagu ühe alla …menüü küll sama ei ole, aga muidu küll.
    Kui me sinna Tartu mnt-le esimest korda läksime…laupäevasel päeval, siis ukse pealt küsiti, et kas meil on kohad reserveeritud. Ma vaatasin tõsiselt üllatunud näoga..masu ju ;) …ja tõesti oli meil siis ilma sildita vaba lauda raske leida (kuigi ma tean, et see silt ei tähenda alati reserveeringut;)

    Nüüd kui Rocas tehti see uus söögitänav, siis seebabyback-mack on see koht, kus peaaegu alati on kõik lauad täis, samas kui kõrvalolevates söögikohtades ei ole mõnikord mitte ühtegi inimest….hea teenindus ma ütlen :))))

  3. nelladella says:

    Rucola on ka meie vaieldamatu lemmik. Ühel päeval tulin ootamatule ja veidi kurvale mõttele, et mis siis saab kui elame juba Viljandimaal ja mul tuleb õhtul kell 7 näiteks itaalia toidu isu.. Hetkel on lihtne, pakime lapsed autosse ja sõidame (tavailselt) Rucolasse. Aga no eks see paistab, mis siis saab. Tartu on õnneks 45 minuti kaugusel ja seal on kinldasti mõni Itaalia toiduauk.

    Aga Baby Back on ka meie lemmik, mängunurga ja asukoha pärast. Toit aga.. eile sain konkreetselt pommi omale kõhtu :-) No niiiiiii raske oli poole ööni olla. Ei ole ameeriklastel kerge :-)

  4. anu says:

    aga järve keskuses II korruse söögikoht – seal on ju mänguplats ka kohe kõrval ja märksa hubasem kui need I korruse sööklad!?

  5. anna says:

    nelladella, Tartus Gildi tn ühe maja keldrikorrusel on päris hea Itaalia toidu koht. Itaallane askeldab seal köögis kah ja pitsad on ikka tõesti need PÄRIS pitsad. Aga mõistagi on seal veel igasuguseid Itaalia hõrgutisi.

  6. nelladella says:

    Aitäh, Anna, toetuse eest! Rohkem mul maalekolimise ees hirme pole ka :-)

  7. Krentu says:

    Ma ükskord käisin seal Tartu mnt ameerika söögikohas ja teenindus oli tõesti superhea. Läksin, kuna Gea kiitis. Mõni aeg hiljem viitas ta aga ühele blogipostitusele http://kustoiton.blogspot.com/2009/11/burks-ja-purks.html ja kuigi see võib vabalt ka üks kättemaksujutt olla, siis ma igaks juhuks ikkagi ei lähe enam sinna sööma.
    Nelladella – kui maal tuleb sushi vm taolise isu, siis lihtsalt õpid oma isusid taltsutama. Midagi ei juhtu, kui sa soovitut kohe ja nüüd ei saa. Lähed linna ükskord ja siis sööd ja tunnedki palju suuremat mõnu :) Või siis teed ise. Mina ei kokkaks linnas kindlasti nii palju kui maal, sest linnas on ju nii lihtne igasugu häid asju osta…. Ja kuigi meie kodust jääb Müüriääre või Kokamäe galerii umbes 40 km kaugusele tundub see mulle ikkagi liiga kauge maa, et lihtsalt isu pärast sõita. Sest neid sõite, mida on vaja teha, koguneb niigi…

  8. Katariina says:

    Tead, Krista – see diivan seal Boheemis ei ole igatsemist väärt tegelikult väga, sest on loppis ning vedruline :) Ehk et kõik ei ole kuld, mis hiilgab (nagu Koguja raamatust ;)). Kõikidesse neisse Mac-idesse ja Backidesse ei ole me jõudnud, aga täna Rucolasse küll ning seal oli lahe, nagu kellegi elutoas. Kuigi suts jahe. Kõige rohkem meeldib mulle see, et saab ise saia lõigata.. :) Ja toidud on imemaitsvad. Samas aga ümbrus täiesti mitte-inispireeriv.

  9. Katri says:

    Peaaegu et 100% minu mõtteid peegeldav postitus, va Selveri pannkoogid, millega ei suhestu ja Babyback kuhu pole lihtsalt jõudnud. Vapiano hakkab kehva kvaliteedi tõttu valikust välja liikuma ja on asendunud Komeediga.

  10. krista says:

    Komeedis käisime ka…aga laupäevasel päeval ja enne jõule…ehk siis äärest ääreni oli koht rahvast täis.
    Samas sellel korral oli lastepasta nii vürtsine, et isegi minu jaoks oli see liig, rääkimata siis lastest…aga me ikka proovime veel kord…

  11. Sigrid Mets says:

    Meil ka peaaegu sama lemmikute nimekiri, kuid samuti ei ole käinud Selveri kohvikus :) ning Mack´is, Tabasal Babybackis oleme aga käinud korduvalt. Ning mina lisasksin oma viimase aja lemmiku – kohvik Mooni ning vana armastuse, mis teatavasti ei roosteta :D – Controvento(seal pole muidugi lastega just väga mugav).

  12. Kairi says:

    Müüriääre ikka ka (kuigi viimastel kordadel on mõte läbi pea käinud, et teenindus hakkab alla käima). Ja Epp Maria Galerii Koogituba, seal sõin laupäeval maailma parimat pekipirukat.

    Minu väga pikaajaline lemmik on veel Bonaparte kohvik ja deli.

  13. soodomakomorra says:

    loen ja imestan…kuhu MASU peidetud on…minu jaoks tähendab perega kohvikus mõnulemine ka täitsa arvestatavat summat pere eelarves….

    Üllatav on seejuures just see, et ise olen siiani arvanud, et elan keskmisest eestimaa inimesest ikka oluliselt jõukamalt:)

    see siin on vähemasti lohutav lugeda.

  14. krista says:

    Krentu komm peas möödusin eile rocca keskuse nö restorani tänavalt ja mis ma oskan öelda…ainuke koht kus kõik lauad täis olis, ol mac. Mõnes kohas ei olnud ühtegi inimest. Populaarsuselt teine kohta on da vinci ja kui mul lapsed sealt teadmata suunas minema ei saaks jalutada, siis sobib see koht ka väga hästi meie valikusse.

    soodoma…. meie pere lapsed söövad kohvikus kahe peale ühe pisikese lastepizza…nii et see auk eelarves ei olegi nii üüratu. Kõige suurem kulu on meil tavaliselt joogid ja needki ju mitte alkohol, vaid vähemalt 1 mahl igale lapsele.
    Pigem imestan ma toidupoes makstes, et kuidas see number saab nii suur olla, kui ma eriti midagi ju ei ostnudki.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: