Kärt 5 kuud

Jälle nagu kuu vanemaks saanud…aga ei oskagi öelda, et midagi suurt muutunud on :) Ma just ükspäev lugesin, et milline Liisu 5 kuuselt oli…ja ega seal suurt erinevust polegi. Kui välja arvata keeramise asi. Meie Kärdule meeldib olla kirjamark. Ta saab kohe pahaseks kui keegi teda kõhuli olema sunnib ja siis kui ikka vastu tema tahtmist see läbi viiakse, siis ta poriseb. Algul väheke leplikumalt, aga kui ikka inimesed aru ei saa, siis lõpuks päris nõudlikult.

Kui aga keegi teda viitsiks koguaeg süles tassida ja hoida, siis oleks ta vist maailma kõige õnnelikum inimene. Ütleks aga, et sellele oleks pidanud ennem mõtlema. Nüüd oma üheksa kiloga ei jõua keegi teda pikalt süles hoida ja turvahällis on ta juba Kalle jaoks ka raske, minust rääkimata :)

Kui ta siis ei söö ja keegi teda süles ei hoia ja kõhuli ei sunni…siis ta kas vaatab selili oma mänguasju või magab. See viimane talle meeldib. Kusjuures mul on kuri kahtlus, et talle just see magama jäämise osa meeldib kõige rohkem, sest kuidas muidu seltada seda asja, et ta peaaegu igakord peale söömist magama jääb … mõnikord isegi mitte peale, vaid poole söömise ajal. Tema vanuses. Magab õues ja õhtupoole toas süles ja ükskord tegi ime ja jäi näiteks vanaema süles magama. Öösel on kaisus … kusjuures täna proovisime natuke distantsi hoida ja täitsa õnnestus…eks järgmine kuu saab sellest lähemalt rääkida :)

Söömine on aga tema vaieldamatu lemmiktegevus. Pole veel sellist olukorda olnud, kus ta ühest kosutavast einest ära ütleks. Natuke mahub ikka. Õnneks lohutati mind sellega, et see väike ülejääk, mis ta hetkel omale kintsu peale kogunud on, läheb lihaseks mitte pekiks…aga siis olgu joostud. Äkki seal on ka mingi oma seos, sest Liisu oli Ketlinist beebina paksem ja praegu on füüsilisest tunduvalt aktiivsem ja tublim :) …eks siis tulevik näita, kes tegelikult võidab :)

Murede poole pealt on meil see keeramine, aga selleks tarbeks eraldati meile tasuta füsioterapeut, kes muidu täiesti terve lapse peaks uutele tegudele utsitama. Ükskord on meil käidud ja seanss kestis täpselt nii kaua kuni Kärdu tegevust naudinguga võttis. Küll siis on näha, kas hakkab preili ka kõhuli olekut nautima

Silmamure läks iseenesest üle pärast seda kui ma silmaarsti juurde aja panin. Oleks teadnud, et piisab selleks, oleks selle aja juba varem kinni pannud.

Aaa varbaid hoiab ka kinni ja mänguasju paneb suhu ja natuke lükkab käsi ka sirgeks…seda ma siis vaatasin Liisu juurest ;)

Ja lemmikinimestega on tal ka vedanud…ta vist arvabki, et meie perre kuulub vähemalt 14 inimest …umbes nii palju neid siin majas ka elab ja eks nädala jooksul jäävad nad talle ka kõik korra teele ette… Ketlini ja Liisu lähevad isegi kaklema mõnikord tema pärast. Igatahes õhtuste kohustuslike musi-kalli-kalli-pai ringi on Kärt kindlalt sisse loetud. Liisu ja Ketlin oma vahel õhtuti ei musita :)

Kärdul ikka veab, et tal sellised õed on…emast-isast ja muudest lähedastest täiskasvanutest-lastest rääkimata

ja see tort on nüüd meie pere uus lemmik. Eriti just sellepärast, et ta lastele nii väga maitseb. Eile lõikasime tordi lahti ja igaüks, kes siin majas elab sai tüki…2 tükki jäi alles. Kalle küsis natukese aja pärast, et kas ma ootan, et nüüd kõik ära läheks ja ma üksinda saan need tükid ära süüa või jagan laiali… jagasime laiali – tegime tükid pooleks ja iga laps sai veel. Ma pole veel näinud torti mida kõik lapsed nii väga armastaksid :)

11 Responses to Kärt 5 kuud

  1. Köögikata says:

    Ja Marele ka palju õnne!

  2. Kristi says:

    Kärdule palju ônne!

    Kas ta sööb juba midagi toekamat ka vôi ainult piima? Igatahes on ta nii nunnu!

  3. Kratt says:

    Palju 6nne!
    Mis tort see selline on? Ostaks ka…

  4. krista says:

    see on Fazeri shokolaadi-hapukooretort, aga üks aga on ka…hetkel müüakse seda ainult Rocca al mare prismas :)

    kristi – ei söö veel midagi muud…ja ei plaani ka järgmise kuu jooksul anda

    ema tänab köögikatat :)

    Kärt tänab kõiki teisi :)

  5. Pille says:

    “Kui aga keegi teda viitsiks koguaeg süles tassida ja hoida, siis oleks ta vist maailma kõige õnnelikum inimene. Ütleks aga, et sellele oleks pidanud ennem mõtlema. Nüüd oma üheksa kiloga ei jõua keegi teda pikalt süles hoida” :D :D :D

    Ma muide oma ca 9-kilost veel täitsa jõuan, aga ta hoiab nüüd ise juba minust kinni kõvasti, nii et see hoidmine on veidi kergem..

    Kärt naerab nii lahedalt.

    Ja tänud tordi-info eest. Kui ette jääb, siis degusteerin ka :)

  6. krista says:

    Pille ja kui keegi selle koogi retsepti avalikustaks, siis ma püüaks küll järgi teha…aga noh mina sellist biskviiti tegelikult teha ei oska…

  7. Erru says:

    Meie pere poolt ka palju õnne!

    Ma siiski loodan väga, et su kaalu ja lihase teoorial alust pole. Muidu hakkab meie napilt 7-kilone, kes aastasena ilmselt 8 kilost veel vaid unistada võib, hilisemas elus lebama nagu kirjamark :)

  8. kati says:

    palju onne ka siit.

  9. Katrin says:

    Palju õnne sünnipäeva puhul ja selle keeramise ja kõhuli olemise mure kohta võib vist pakkuda, et see on 2009 aasta laste mure. :D Minu noormees ka ju ääretult hea isuga ja veel laisem keeraja, kõhuli olles kohutav pahandaja ja üldse füüsiliselt laisk areneja. Käisime ka terapeudi juures ja puha. Ta õnneks lohutas mind ja ütles et tihtipeale sellised pontšikud on laisad ja hakkavad hiljem keerama. Meie oma siis 7 kuuselt. Ja seda ka mitte aktiivselt. Ehk et seljalt kõhule keeramist näeb endiselt harva, peab pikalt meelitama ja võib seetõttu täiesti väikeseks ilmaimeks pidada. Kõhult seljale aga läheb paremini. Aga sellist asja meie kodus siiski pole et hopp-hopp, muudkui keerutatakse ennast. Ikka siis ainult kui viimane häda käes. Aga meil hakkas asi paremaksm inema siis, kui hakkasin teda jalgadest kinni võttes voodi peal keerutama. (ilmselt selle tõttu ta siiani ennast ainult voodil olles soostubki keerama :D) Et võtsin jalgades kinni ja lükkasin kõhuli ja kohe viuhh selili tagasi. Talle see hullult meeldis, mõtles, et jõle lahe mäng ja muudkui kõkutas naerda. Siis sai selle jalaga nõksu selgeks ja nüüd nii kui ta samamoodi hooga kõhule lükkan lükkab ta ise ennast selili ja ootab, et ma uuesti kõhuli lükkaks. Nüüd on ka vahel nii, et tal läheb justkui meelest ära, mismoodi sai ennast selili tagasi aga kui paar korda selle “läbi mängime” tuleb jälle meelde ja saab ja siis ennast keeratud kui ilma hoo ja mänguta ta lihtsalt kõhu peale panen. Huh, selline pikk ja õpetlik jutt siis kolme lapse emmele! ..küll mina olen endast ikka heal arvamusel, eksju…:D Aga üldiselt mul on hea meel, et ainult mulle ei ole sattunud selline pontšakas ja laisk laps. :D

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: