Lugemisaasta

Mina alustasin ka lugemisaastat lugemisega :) …kohe esimesel jaanuaril võtsin raamatu kätte ja hakkasin lugema. Juba aastalõpp oli selles mõttes ilus. Nimelt kirjutasin jõuluvanale, et minu soov on Alati Kivisaare  SEE raamat. Jõuluvana tubli inimene, tõigi mulle selle. See raamat jäi mulle silma juba poes. Paar päeva enne seda pidin kiirelt käima poest läbi ja lõpuks kogu oma 20 minutit vaba aega veetsin just seda raamatut sirvides. Kohe kui raamatu jõuluvana käest kätte sain lugesin siis edasi ja järgmisel hommikul ohkasin, et miks küll see raamat polnud  3korda nii paks :)

Täpselt selline fotoraamat nagu mulle meeldib. Mõnusat juttu väga vaheda huumoriga ja palju imeilusaid pilte. Noh mina inimestepildistaja fotograaf, kelle jaoks kõik ilusti pildistatud linnud ja liblikad on ilusad fotod, vaatasin küll igat pilti suure huviga. Minu lemmikud on aga tema loodusmakrod, aga neid oli raamatus väha…eks siis järgmine kord on rohkem. Ja jutt…mulle on alati meeldinud sellised inimesed, kes ka iseenda üle naerda (mis ma nüüd kirjutana – oskavad,suudavad, tahavad) suudavad. Mulle väga meeldis.

Teine raamat, mida ma siin lugema asusin oli Justin Petrone SEE raamat. Ma olen lugenud vähemalt pooli minu sarja raamatuid ja niiiiiii hea pole neist ükski olnud. Kohe näha, et kirjutas inimene, kes on kirjutamist ka õppinud. Samas on nii mõnegi teise sellise raamatu õppinud kirjutaja kirjutanud, aga see pole veel võit olnud. Võib-olla oli see raamat nii hea ka sellepärast, et see oli ju natuke meist ja ma usun, et mingi nurga alt tunneb iga eestlane ennast seal puudutatuna. Kuigi päris mitme kohe pealt tundsin ma seal ennast rohkem Justin kui Epp. Eriti selles kohas kus oli juttu hommikusöögist. Parajasti sõin mina magusaid shokolaadikrõbinaid piimaga kui Justin kurtis kuidas ta soolast tatrhelbeputru hommikul sööma pidi. Ma pole elu sees midagi sellist söönud ja ei hakka ka vist kunagi sööma :) ja pastat peab al dente keetma :). No ja pesukuivatusmasin kuulub raudselt minu lemmikkodumasinate hulka :)

Täpselt samamoodi vaatasin kõrvalt nagu välismaalane, et kuidas nii noorelt ja nii vähese tutvumisaja järel küll lpased saavad tulla :), et pole see ju mingi meile omane asi, eks seda “juhtub” ju igalpool maailmas. Raamat ise oli lihtne lugemine ja kuigi Kalle minu raamatuvaliku kohta ültes, et temal nii palju aega küll pole, siis mulle meeldivad. Kui on ikka kolm last, siis mina ei suuda ega taha süveneda sügavasse filosofeerimisse…küll ma seda 20 aasta pärast jõuan veel teha. Kalle ise luges ka sellel aasta juba ühe raamatu läbi. Muudkui käis ja rääkis, mis seal oli …ja nüüd ma siis pean SEDA lugema hakkama…

Kokkuvõttes…mulle meeldib väga lugeda ja eks ma ikka püüan aega leida..ma nüüd küll enam ei tea mille arvelt :)))

12 Responses to Lugemisaasta

  1. Kristi says:

    Ma istusin ka 24. detsembri õhtul Kivisaare raamatuga ja lugesin otsast otsani ning lõppu jõudes kirusin, miks nii vähe. Samuti loen “Minu” sarja – mõnus kerge lugemine väikeste laste kõrvalt :)

  2. Katrin says:

    Mõnus :)
    Kui mul käsitööhoog üle läheb, siis olen jälle raamatu-hoolik ;)

  3. Sigrid Mets says:

    Ma seisin ka tükk aega raamatupoes Kivisaare raamatut lugedes…tundus tõesti mõnusalt kirjutatud. Tahan ka hirmsasti seda…see raamatute nimekiri hakkab mul juba pikaks venima, mis vaja muretseda ja mis vaja läbi lugeda :)
    Mul PEAB ka pasta al dente olema ja ma enam ilma kuivatita ka vist elada ei saa 8-) Aga tatrapuder on lemmik :)

  4. heiko says:

    Enil oli kodus seinal plakat “Read man!” [http://www.alastore.ala.org/images/pgraphic1-468.jpg] – lapsele mõnusalt moraliseeriv ja kallutav.
    Ja käimasolev talv on meiegi peres väga raamatute rohke olnud.
    Jõuluvana tõi mulle aga Tartese ja Ader’i raamatu.

  5. vivian says:

    Ilus aasta algus! Tahtsin tänada hea soovituse eest. Mul sünnipäev tulemas ning siit sain häid soovitusi. Aitäh.

  6. Heleena says:

    Mina tellisin ka jõuluvanalt “Minu” sarja raamatuid, kuna sain “Minu Eesti” lugemisest väga hea elamuse. Ja päkapikud tõidki ja mitte ühe raamatu. Ja veel nii kavalalt tõid, et lausa mitu päeva leidsin neid küll kuuse alt, küll padja alt ning praeguseks on juba 2 tükki läbi. Aga jah, nii head nagu “Minu Eesti”, pole veel kohanud.
    AGA, Kivisaare raamatut ma ka lugesin. Ja mul on lausa piinlik kõikide kiitvate sõnade juures öelda, et mulle kohe üldse ei istunud see raamat. Ilmselt olid minu ootused liiga suured. Tema pildid on väga ilusad, aga ma lootsin lisaks infole, millal ta selle pildi tegi, ka tehnilist poolt rohkem teada saada. Või siis häiris mind pigem just tema keelekasutus, mis tuletas mulle koguaeg meelde, kuidas ma olen poolenisti sunnitud tööl tema hommikuprogrammi kuulama. Mina, kes ma armastan teha tööd vaikuses. Aga piltide koha pealt ma ei vaidle – väga ilusad!

  7. nele says:

    Huvitav, et seda Kivisaare raamatut just raamatupoes loetakse:-) Ma istusin aasta lõpus tund aega kõval Rahva Raamatu pingil ja lugesin kaanest kaaneni läbi. Siis kinkisin selle oma sõbrale loodusfotograafile ja lugesin Jõuluõhtul uuesti läbi ;-)

    Ja kuna ma seal samas poes olles tahtsin ka Minu Eestit lugeda, aga selleks mul enam aega ei jätkunud, siis kinkisin selle meie maa-vanaisale ja lugesin pikkade pühade ajal ise läbi ;-)

    Olen ka lugemishoos.:-)

    Ilusat lumist algust! Tulge mõni päev mäele!

  8. ebe says:

    justini raamat oli täitsa lõbus, aga näiteks minu jaoks see epp seal raamatus ja siis epp, kes roheliseks kasvamise kirjutas, ei läinud üldse kokku omavahel…
    ja üldse, kuidas inimesed mälestusi kirjutavad, kuidas nad mäletavad, kes mida kunagi ütles… mina küll ei mäleta tuhkagi.

  9. Erru says:

    Mina olen ka lugemise lainele sattunud ning tegelen samuti minu-sarja raamatutega. Esimesena sain kusagilt soodsalt kätte “Minu Argentina” ning siis otse loomulikult Justini raamatu. Nüüd olen veel raamatukogust ning kursaõelt mõned laenutanud. Hetkel loen “Minu Pariisi”. Raamatukogust aga haarasin just kaasa “Mate ja miljon mahla”. Reisikirjad on nii lahe ja lihtne lugemine. Seda on paras pisikeste laste kõrvalt tekkivate hetkede arvelt teha. Kui mul aga pikemalt aega on, siis tasapisi loen Sandra Steingraberi “Minu ookeani”. Väga tõsine raamat, mida ei saagi korraga palju lugeda.

  10. nele says:

    Ja vot mina seda Ookeani lugeda ei suuda.. Üritan lehekülg lehekülje haaval, aga vaevaline on see tee.. Võib olla pean midagi vahele jätma..

    Aga Minu Eestit lugedes mõtlesin mina jälle, et Justin kirjutab küll hästi, aga Epp kirjutab paremini. Minu Ameerikad meeldisid mulle mõlemad rohkem. Just lõpetasin ka Minu Argentiina, see oli ka hariv ja mõnus lugemine.

    Aga ma arvan, et mälestused on nad päevikutesse-blogidesse omal ajal üles kirjutanud, raamatut kokku pannes koguvad neid sealt.

  11. Erru says:

    Ptui… kirjutad kogu aeg minu ja minu ja tulebki raamatu nimi valesti. Mitte minu ookean vaid “Mina olen ookean”. Vabandust!

  12. Efka says:

    Minu raamatud on mullegi hästi sümpaatsed, hea kerge lugemine.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: