Kodu korda 13

Põrandast järg ….

Käisime eile ja  valisime bauhofist naela raames põrandaplaadid välja. Meil käib see alati nii lihtsalt…tuleb lihtsalt võtta piisavalt väike valik ja küll sealt ikka leiab midagi sellist, mis sobib. Õhtul siis arvutasime ja vaidlesime natuke. Me ei ole oma vannitoa disainis veel täiesti kindlad..näiteks ei tea veel milles ja kuidas tehakse vanniümbruse kast ja seega ei tea millised ja kui palju me seina plaate peame panema.

ja täna hommikul vara…nii pool 11 hiilisime Kärdu ja Kallega uksest välja ostma. Hiilisime sellepärast, et ülejäänud jäid siin majas kõik meist magama :)

Poes pidime ühel müügimehel sabast kinni võtma ja tema siis tõstukiga vedas plaate kohale. Ühed plaadid pidime käigu pealt ümber vahetama, sest neid ei olnud piisavalt…aga noh uus valik sobis kah. Vahepeal tegime seal Kallega nalja, et äkki paneks need või äkki need….ja siis ühed tulid õnneliku näoga ja valisidki just need plaadid. Nii et maitsed ikkagi on nii seinast seina ja ilu leiab igaüks :) Mina kaubavalijaks küll ei sobiks :)

Plaadid tunuduvad kõik sellised ühte tooni…natuke heledamaid ja natuke tumedamaid ja suurusest 10×10 kuni 43×43 välja. Pisikesed lähevad koridori, keskmised vannituppa ja suured kööki, Vannituppa kästi osta kõige väiksemad, mis meie mõistes veel piisavalt suured on…43×43 ei tohiks nad aga kindlasti olla, sest muidu ei tule sinna mingit kallet ;)

Poes kohtasime ka ühte Ketlini sõbranna vanaema, kes lahkelt kohe ennast tutvustas ja teadis kenasti, et meil majaehitus käib :) …. no ja lõpuks tuli välja ka see, et müüjapoiss Kallega koos ülikoolis oli käinud ja neil ühine õpetaja oli. Tundus, et ta oli vist terve meie teenindamise aja mõelnud, et kust ta seda meest teab, sest kui me pärast oma hunnikule nime peale kirjutada lasime, siis ohkas eesnime kuuldes ja perekonna nime teadis juba ise :)))

Kassas oli muidugi meeldiv üllatus ja nüüd me peaks ilusti eelarves püsima. Kalle arvas kohe, et nii kenasti, et nüüd võime suure toa põrandale lubada midagi sellist, mis meile kõige rohkem meeldib…näiteks tamme laua parketi rusticu :) (noh need kõik sõnad olid kirjas, ainult et vist teises järjekorras)

Kalle lubas uuel aastal alustada vanade laudade puhastamisega…

Pildil on hetkel väljapääs suurest toast kabinetti…

9 Responses to Kodu korda 13

  1. Helen says:

    Minu mees ütleb Bauhofi kohta, et seal on kaup umbes 30% kallim kui teistes poodides. Pidasime siin just aru kuhu üht-teist ostma minna ja kuna Bauhofis oli ale ainult 20%, siis sinna me minema ei hakanud :-D.

  2. p6rgukiz says:

    Head Uut Aastat!

    Ja aina p¨nevamaks läheb see kodu korda ;)

  3. anna says:

    Täpselt samad metallist mööblijalad olid Bauhofis kümme krooni odavamad kui K-Rautas ja no Ehituse ABC hindadele ikka annab järele jõuda nii Bauhofil kui K-Rautal. Oleme väga palju kõigis kolmes käinud tudengiajal, kui iga sent remonti tehes arvel oli ja kõige odavamad lahendused välja tuli otsida.

  4. A says:

    Head uut aastat!

    Olen nüüd mitu päeva seda blogi lugenud ja pean ütlema, et väga mõnus lugemine! Ei saa mina aru, kustkohast need kirjandite kolmed küll tulid.. :). Tõtt-öelda mainis elukaaslane juba mitu aastat tagasi seda blogi, aga siis oli kogu aeg nii kiire – maja ehitamisega – et ei jõudnud. Nüüd siis tegin tasa :)

    Mis moodi te selle vanni karkassi teete? Ma iseeneses tarkusest soovitaks kindlasti mitte kipsi kasutada. Iseenesest täiesti oleneb – saab ntx teha ka aerocist.. aga endale tegin vanni ümber puidust.. immutasin mitu x tõrvaõliga (imprat ju siseruumis ei kasuta) ja siis ehitasin kinni niiskuskindla minerit plaadiga. pärast korralik hüdroisolatsioon ka ikka peale ja alles siis plaat. minerit on küll kipsist oluliselt kallim, kuid riskivaba. soomes ntx on keelatud niisketes ruumides kipsi kasutamine ja lubatud on ainult tsementkiudplaat (minerit ka tsement)

    lugesin eestpoolt savikrohvi ja roomati soovi. tuttav lugu – endal ka enamik seinu savikrohviga tehtud. aga miks roomatti kasutada tahate? see on nii mõttetult kallis ja kui sein on laudisest, siis püsib savikrohv seal ka ilma matita. iseasi, kui pragude võimalikku teket peljata, aga siis kasutaks ise pigem kas hõredat kotiriiet või tegelikult isegi plastist krohvivõrku. ülejääva raha eest saab endale juba päris palju lubada. muide, sama lugu on savikrohviga. see, mida safranis müüakse, on küll hea, kuid hiigelkallis (ka siis, kui tonniste kottidega osta). kui aga osta koorem (või mitu) ehitusliiva ning siis jahvatatud savi kas savitonist (hall savi) või võrumaalt jaas salmi käest (punane savi) või misso savitööstusest (punane savi) ja krohv ise valmis segada, siis hoiab juba väga olulisel määral kokku. hundinuiasid on ka praegu kõik kraavid täis, vaja ainult kilekotitäis neid kokku korjata. või kui ei viitsi, siis tselluvill sobib ka. seda saab vastavatest soojustusfirmadest osta.

    kui ise ei viitsi mässata, siis soodsamat savikrohvisegu müüb ka savivana, kuid ka neil ei ole armeerkiudu sees – püsib küll hästi (mul 1 sein nende krohviga tehtud), kuid ma ise segasin hundinuiavilla ka ikka igaks juhuks sisse.

    mul tuttav tegi maja siseseinad ka kergsavist (savisegu + puiduhake) ja krohvis saviseguga üle. kui oleks ostnud valmis savikrohvi, oleks kokku läinud ca 75000.. aga liiva ja savi ise segades sai 15 000 hakkama.

  5. A says:

    hea sortiment kiltkivi on kiviprojektis kaido kivi juures. mu enda lemmik on peacock, aga ilusaid on palju. ka ei ole nad kõik surmkallid, seega tasub vaadata küll.

    mis veel põrandaid puudutab, siis mul on tekkinud siin lugedes üks suur küsimärk. algul mõtlesin, et ju ikka ehitaja teab, mida teeb.. aga siis meenusid nii mõnedki asjad oma ehitamise ajast, mil lõppeks tuli ikkagi kogu järelevalve iseendal teha, meeletult lugeda ja uurida.. ja päris palju kordi ikkagi ehitaja lahendusi korrigeerida.

    ühesõnaga – teil tuleb maaküte põrandaküttega. s.t. põrandaküttetorustik? ja selle peal põrandalaud (suurelt osalt vana laud, mis on üsna paks, s.t. mitte kõige parem soojusjuht)? samas tundub pilte vaadates, et teil tuleb alt tuulutatav taladel põrand?

    samasugust alt tuulutatavat taladel põrandat tahtsin ma endalegi… ja arhitekt selle kohta ka projekti ja joonised tegi.. ehitama asudes ja asja uurides ja lugedes tekkisid mul aga mõned kahtlused, mida siis arhitekti juurde kurtma läksin. paraku arhitekt mitte ei lükanud mu kahtlusi ümber, vaid kinnitas, et jah, sellise lahenduse puhul on päris palju riske. ..

    nii ma siin nüüd mõtlengi, et mismoodi te selle soojustuse seal põranda all nii heaks saate, et põrandaküte ikka põrandat kütaks. ja kuidas selle plaadi, mis sinna laua alla valada tuleb (muidu ei küta põrandaküte maja ära) nii stabiilseks talade peal saate, et ta kuidagi ära ei vaju… talad paratamatult vajuvad kuigipalju läbi… ja see võib halvimal juhul tähendada põrandaküttetorustiku purunemist. kui mitte nii hullusti, siis soojustus ikka veidi nihkub, mis tähendab, et tekivad külmasillad ja läbipuhumised…

    ja kui vundament on alt tuulutatav, siis tuleb põranda alla konstrueerida ka hiirekindel kaadervärk, et nad soojustusse auke ei näriks…

    ja teil on paepinnas, mis võib tähendada, et kevadel võib mingil ajal, kui lumi sulab, kuid maapind veel külmunud, maja all bassein olla…

    kokkuvõtteks ma tõsisest huvist küsiks, miks just nii ja mitte liivapadi+soojustus+põrandavalu, milles küttetorud + laud? ma ise lõpuks ei riskinud endal oma algselt soovitud ja projektijärgset lahendust teha, vaid lasin lõpuks ikkagi põrandad liivaga täita ja betoonivalu peale teha. tuli kindlam ja lõppastmes ka odavam. rahul olen siiani…

  6. A says:

    Uhh, kuidagi ei saa pidama :)). Üks variant vanu põrandalaudu kasutada on nad enne uuesti maha panna ja alles siis lihvida. Läheb palju kiiremini ja kui nad nagunii värvi alla lähevad, pole ka olulist vahet. Liiatigi kui nad on olnud papi jmt all, siis pole neil nagunii seda vana paatina eriti peal.

  7. anu says:

    mina panin sellisele põrandale kergkruusa, penoka ja siis valasin põrandaküttetorud betooni.
    originaalis oli ka tuulutatav põrand aga meil kuiv liivapinnas nii et niiskustõkkega polnud vaja vaeva näha. kui teil on seal paene pinnas siis kas teil on ka radoon? kui on, siis vaja kasutada näiteks kilet, et radoon üles ei tuleks.

  8. krista says:

    Suured tänud A-le põhjalike kommentaaride eest!
    Proovin nüüd lühidalt vastata tekkinud küsimustele:
    Miks me ei täida põrandaalust liivaga? Kaalusime seda varianti aga põrandad osutusid liiga kõrgeteks (ca. 80cm maapinnast), mis tähendaks meeletut liiva vedamist. Teiseks oleks me pidanud valama vundamendist sissepoole täiendava müüri, kuna ehitaja arvas, et meie ajahamba poolt puretud vundament poleks sellisele liiva survele vastupidanud ning laiali vajunud. Pesuruumis ja köögis tuleb meil lisavundament ja liivatäidis, ülejäänud ruumid lahendame “lihtsamalt” ja veidi soodsamalt. Sõda hiirtega on tõenäoliselt möödapääsmatu. Suuri ohte me siiski ei näe, kuna see maja on ju ligi 80 aastat sellise põrandaga elanud ja talad on tänaseni enam-vähem korras. Küll aga võtame kommentaare arvesse ning paneme põrandale õhemad lauad.
    Krohvimisest. Ega me selles roomatis, kindlad ei ole aga tema plussiks on vast see, et lisab veidike soojust, on looduslik ja annab võimalusi loovalt “mökerdada” (nt. võib jätta roovitsade “seljad” savi seest nähtavale). Midagi peame me aga kindlasti krohvi alla panema, kuna meil on enamjaolt palkseinad.
    Veelkord suured tänud heade nõuannate eest!!!
    Kalle

  9. A says:

    :)

    palkseinal seisab savikrohv imehästi. kui soojustuse mõttes… siis jah, mingi efekti ta annab tõesti. samas te ju väljast soojustasite nagunii? muud pole midagi, kui et ma ise a) oma maja ehitanuna ja b) igasuguse öko pooldajana tegin ka teatud mööndusi, mis rahakotile väga olulist mõju avaldasid.

    põrandast – kindlasti need talad seisavad ja piltidelt oli näha ka risti pandud talad, mis on veel kindlamad. mu põhimure oli aga seotud sellega, et teil on põrandaküte (mida seal varem ju polnud) – see nõuab lihtsalt palju stabiilsemat aluspõrandat ja teiseks oleks ju kurb, kui see soojus sealt tuppa ei jõuaks. mu arhitekt tegi muidu sellised joonised esialgses projektis – ehk on abiks:
    alt üles:
    – metallvõrk (või siis kõik tuulutusavad korralikult metallvõrguga sulgeda)
    – talad (metallvõrk on talade külge kinnitatud)
    – talade alla on tehtud osb-st või niiskuskindlast vineerist “kingad” – s.t tala näeb siis ristlõikes välja nagu tagurpidi pööratud T-täht.
    – tuuletõkkeplaat (toetub nendele vineerist/OSB-st servadele seal talade all). korralikult kinni vahutada!
    – kivivill (peno ei soovitanud, talad nagunii veidi mängivad ja peno ei mängi kaasa, tulemuseks külm põrand)
    – 2x kiht põrandakipsi v tsementplaat
    – selle peal 50 või 25 mm põrandapeno
    – kile v foolium
    – armatuur koos põrandaküttetoruga
    – betoonvalu 70 mm
    – laud (põrandakütte puhul betoonile liimituna)

    ja üks asi, mida ta mul kindlasti soovitas 2. korruse põrandas teha (ja mida ma ei teinud ning nüüd kibedasti kahetsen) olid pärnu põrandaplaadist lõigatud ribad/tükid põrandatala ja laagi vahel sammumüra summutamiseks. nagu öeldud, ma ei teinud seda (lihtsalt ei viitsinud nikerdada) ja panin ainult laagi ja laua vahele korgiriba.. ja tulemusena on selline tunne, kui keegi üleval kõnnib, nagu trambiks seal kari elevante. aga teil vist tuleb teine korrus ka valuga põrandakütte jaoks..

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: