lasteaiast…

_MG_2905

Oleks nagu juba kogemust lasteaiaga ja oleks nagu juba piisavalt kaua ema olnud…aga ikkagi.

Nagu ma juba rääkisin on nüüd Liisul lasteaia koht olemas. ahh ma hakkan natuke kaugemalt pihta. Liisu on selline laps, kes on kasvanud ise. Ise omad mängud leidnud ja ise neid ka mänginud. Ei ole mina temaga puslesid pannud ega tähti ja värve õpetanud. Mööda minnes ikka küsin , mis ta nimi on või kui vana ta on ja noh tegelikult värvide kohta ka. Võrrelda oskan ainult temast kaks aastat vanema õega, kes vähemalt kolmanda klassini on temast targem.

Eks ma ikka tunnen süümekaid ka…et äkki tema oma vanuses peaks oskama ja teadma midagi rohkemat kui ta teab…tobe, aga kui ei meisterda kodus lapsega, siis on ju tunne, et äkki ikka peaks. Ketlin on see, kes teda oma tegemistesse ikka vahel kaasa haaras ja käsib Liisut ka joonistada. Kaval…siis peab aitama ka koristada…aga selles valguses mulle tunduski, et äkki talle meeldiks lasteaias…

Ketliniga läks lasteaeda mineks kuidagi kergelt kah, nii me siis läksimegi Liisuga lasteaeda.

Esimesel päeval jõudsime kohale siis kui lapsed olid õues. Minul väga tuttav tunne, sest kasvatajad ju samad, kes Ketlinilgi olid. Õuest tuppa minekul tekkis esimene kummaline tunne.

Kõik see vägi lapsi, mis tänu Savisaarele on nüüd suurem kui enne, pandi ühte ruumi ja kolma kasvatajat hakkasid neid riidest lahti võtma. Teised pidid samal ajal rahulikult oma järge ootama. Keegi ootajatest ei hakanud ise lahti riietuma.

Järgmiseks mindi laua taha ootama kuni õpetaja ükshaaval lastel käed ära pesi. Jälle mitte nii, et nad oleks ise pusinud. Seal on ju ainult üks kraanikauss ja ise tehes oleks seal järgmise hommikuni läinud.

Söök ees, sõid nad küll kõik ise. Kõik käis tempoga ja unistajad jäidki unistama…söögiaeg sai läbi. Meie tulime koju.

Järgmine päev jõudsime natuke varem ja jõudsime tuppa ka. Toas pidi lapsed ootama vaikselt ja rahulikult kuna õue hakatakse minema ja nüüd panid õpetajad neid jälle ükshaaval riidesse… Samal ajal siis need, kel juba riided seljas nihelesid mööda ruumi ringi… Seekord oli tööl see õpetaja, kes meie tüdrukuid ka kodus hoidmas on käinud ja Liisul oli päris turvaline tunne…nii et õue jäi ta juba üksi ja 2 protsu suppi sõi ka lõunaks ära. Mina käisin vahepeal ära…

Täna seda õpetajat ei olnud ja Liisu natuke kurvastas …. Ei olnud tahtnud tuppa tulla ja oli isegi eest ära jooksnud …

Nüüd ma siis ei teagi. Äkki Liisu polegi totukas, sest tema oskab ise ennast ilusti riidesse panna. Ütleks, et see on tema lemmiktegevus. Potil käia, mis on nagu elementaarne. Noh seal lasteaias olid mõnel lapsel mähkmed. Ise süüa oskab kah. Noh ja värve tunneb ka. Äkki ta ikka ei peaks seal lasteaias ootamas käima. Saab siin kodus ilma ootamata palju rohkem teha. Samas need lapsed seal ei tundunud pooltki nii õnnelikud kui näiteks kohe viieseks saava Ketlini rühmas.

Kodus paistab Liisu küll õnnelik.

Ega ma ei oskaks ka kuidagi paremini seda Liisu rühma ootamist lahedada. Ikkagi nad vastutavad terve selle kamba eest ja ma saan aru, et keegi ei tohi laua peale ega puu otsa ronida…noh mitte, et seal keegi puu otsa ronida oskakski…

Ma ei taha ka , et ta kurvastaks kui ta seal peab olema…sest ta ju ei pea olema :)

5 Responses to lasteaiast…

  1. Kristiina says:

    Minu isiklik arvamus on, et kui ei pea, siis nii väikseid lapsi ma lasteaeda ei viiks. Oleneb lapsest muidugi ka, aga alla nelja-viiestel on ikka kodus parem.

  2. Katrin says:

    Aga ma ei saagi aru, kas Liisu PEAB lasteaeda minema? :)

  3. Mari says:

    Mina kui koolini täitsa kodune ja suisa pere ainus laps võin julgelt öelda, et lasteaia asemel võib julgelt ka üksi nohistada. Väidetakse isegi, et need lapsed, keda pole enne kooliiga vägisi “sotsialiseeritud”, on teatava vaimse edumaaga elu lõpuni – selle kohta ma nüüd midagi arvata ei oska, aga eks seal oma tõetera on, eriti juhul, kui lasteaias ei meeldi ka. Kui meeldib, eks siis on ehk vastupidi : )

  4. p6rgukiz says:

    Kui laps on rahul – saada aeda. Kui ei – siis hoia kodus.
    Nii lihtne see ju ongi.
    Esialgu võib ju nt kaks-kolm korda nädalas käia, las harjub. Kuna ta vist oskab juba rääkida, siis oskab ta ka oma arvamust avaldada, kas tahab olla või ei.
    Minu arvamus on see, et lapsed vajavad harjumist/harjutamist võõrastes oludes ja võõraste inimestega. Ei pea see aga olema iga päev, tasapisi, tasahilju.
    Ja tõesti, kõik lapsed on erinevad.
    Sina oled ainus, kes saab seda otsustada, kas ta hakkab seal käima või ei ja kui kaua või vähe :D
    Räägi endaga läbi :D
    Tegelikult tuleb lasteaed lapse arengule kasuks, sest seal on ikka palju paljutegemisi, mida kodus ei tehta :) Ja uusi sõpru leiab ka :D

  5. 2trilingual says:

    Minu lapsed on koolis k2inud soojemates kliimades ja k6ik see ootamine on Belgias ja Inglismaal olnud minimaalne. Tydrukul olid need ooteajad Belgias kyll kurvaks muutumise hetked, kuigi muidu talle meeldis, vend oli samas. Jopesid selga pusisid ikka ise ka.
    Eesti emad kipuvad nurisema ja imestama vahetusjalatsite ja pidzhaamade teemadel, aga kui sellele ikka nii kohutavalt suur osa p2evast kulub, et lapsed ootavad ja kasvatajad muudkui vahetavad neil riideid, siis j22b ikka palju v2hem aega muudeks tegevusteks.

    Yks asi, mis olukorda lahendada aitaks oleks abistajad (volunteer). Belgias seda polnud, aga Inglismaal on. Iga vanem (kes muidugi t00l ei k2i) v6ib pakkuda ennast vabatahtlikuks abistajaks, kas v6i paariks tunniks paar korda kuus n2iteks. Ei tea, kuidas Eesti seadused sellist asja v6imaldavad ja kui tere tulnud see kasvatajate poolt on, aga annaks lastele palju juurde.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: