Tehniline ülevaatus ja vaktsineerimine

Ma hakkan kaugelt pihta. Mina kui keemia teaduskonna lõpetanu ei arva, et keemia oleks halb. Keemia ongi kõik…ka vesi ja õhk . Oma mätta otsast on palju asju, mida ilma keemiata ei saaks sellisel tasemel teha ehk siis tekstiilikeemia ja näiteks tuletõrjujate  kaitseriietus, need mehed, kes vee all käivad, kuulivestid  ja ka meditsiinitööstus.

Selliste taustainfoga sündis ka mu esimene laps. Küll need arstid juba teavad, mida ja miks peaks lapsele tegema ja kes olen mina, et nendega vaidlema hakkan. Ketlin sai kõik vaktsiinid ilusti kätte ja ei teinud teist nägugi. Tugev tüdruk. Kui aga Liisu sündis ja ühekuuselt juba nohu kimbutama hakkas, siis sai ka vaktsineerimist vaikselt edasi lükkama hakatud. Mingi hetk hakkasin aga üldse rohkem asjasse süvenema ja kõiki poolt ning vastuargumente kaaluma ja nüüd olen jõudnud järgmistele järeldustele.

Ma ei ole vastu. Need inimesed, kes tahavad, tehku. Mina tahan valida, mida ja millal ja kas üldse. Näiteks tuberkuloosi süsti ta sai. Kui ta saab piisavalt vanaks …kindlasti üle 10 aasta näiteks või veel vanemaks, sSiis ma räägin talle punetistest ja rasedusest. Muude asjadega on nii nagu on…eks elu näitab.

Liisu eest kirjutasin siis perearstile paberi ja täna pidin siis Kärdi eest ka kirjutama. Kui meie tehniline ülevaatus kestis umbes 5 minutit – mõõtmine ja kaalumine, siis ligi 50 minutit oli meil arsti ja õega vaktsineerimise teemaline loeng.

Kusjuures ma aimasin seda juba ette ja nii see ka läks.

Minu argumendid olid, et beebiemad on nii kergesti mõjutatavad, et sellepärast nende kallale minnaksegi kui samal ajal pole praktiliselt ühtegi täiskasvanut, kellel mingigi vaktsiini mõju hetkel olemas oleks. Minul kohe kindlasti mitte, sest viimase 20 aasta jooksul ei ole minu teadmist mööda mind ka vaktsineeritud.

Peale selle ei plaani minu laps homme ei narkomaani süstla otsa hüpata ega ka mitte rasedaks jääda…järelikult ei pea seda ka praegu tegema…

Vaktsiinid ei taga immuunsust ja samas näiteks läkaköha läbi põdemine annab. Kusjuures sellega, et üks koolilaps põeb sedasuht kergelt, olid nad nõus.

Miks peab näiteks esimese eluaasta jooksul ühte ja sama vaktsiini kolm korda tegema. Mis siis esimese korraga juhtub – mõju kaob ära. No aga miks ma siis seda üldse teen kui 1 kuuga mõju ära jaob ja see tõenäosus, et ta oma esimesel elukuul mõnda neist haigustest jääb on suht nulli lähedane kui mitte öelda, et ongi null.  Selle peale räägiti rakumälust kuidas ta mäletab kui uue laksu saab, et mis see oli…või midagi taolist.

Jättes kõrvale kahjulikkuse, siis ma ei usu ka kuidagi kasulikkuse.

Seda viimast väidet püüdsidki nad ümber lükata, aga argumendid minu jaoks jäid kuidagi nõrgaks.

– suuremalt lapsel on vaktsineerimine valusam. Mida suurem laps, seda rohkem hakkab ta kõrvale hiilima. Näiteks kunagi vaktsineeriti koolilapsi ja beebit on palju kergem. Nutab paar minutit ja ongi kõik.  ei veennud. See, et beebi ei ütle, mis ta asjast arvab, ei ole küll põhjus, et tal valus ei ole.

– vaktsineerimata lapsed ohustavad täiskasvanuid. Millise näoga vaatan ma otsa oma rasedale sõbrannale kui tema minu lapse käest punetised saab. Näitena toodi ka ühe pere vanaema, kes “tänu” lapselapsele haigeks jäi.

– lasteaialaps võib narkomaani süstla otsa juba vabalt astuda

– kuigi näiteks traumapunkti minnes ilma adekvaatse seletuseta tehakse lapsele teetanuse süst, on vaktsineeritud lapsel ikkagi kergem olla. Kui ma aga ütlen, et ta on graafiku järgselt vaktsineeritud, siis ta seda süsti seal ei saa.

– riik ju maksab. Kui juba riik on sellise süsteemi välja mõelnud ja selle eest maksab, siis tuleb ju teha. Savisaar on ka lahe mees ja maksab ;). Ravimifirmade ajupessu ja mõjutamisse nad ei uskunud.

– põhiline argument oli, et laps ei saa välismaale kooli minna. Ja siis kunagi kui ta tahab minna, on ta vanemate peale pahane, et ta peab nüüd need süstid tegema. Oleks beebina ära tehtud, ta enam ei mäletakski neid. Ehheee – ma olen ka pubekas olnud. No need süstid on tilk meres  nende põhjuste kõrval mille pärast vanemate peale pahane olla :)

– Ketlin on ju vaktsineeritud ja tal ei ole ju midagi viga. Mina ütlesin ainult , et järelikult vedas tal :)

– sellega olid nad ka nõus, et kui laps vaktsiini saab, siis 48 tundi suunab organism kõik oma jõud sellega hakkama saamisele ja organism on palju nõrgem ja kõigele vastuvõtlik. Näiteks võib ta seal samast arsti kabinetist siis kohe mingi viiruse kaasa haarata ja haigeks jääda.

Ühesõnaga nii me seal pingpongi mängisime kui samal ajal meie rõõmus Kärt magas ja kõrval ruumis süsti saanud lapsed nagu ratta peal karjusid :)

Tehnilisest ülevaatusest kah – paks laps on hea laps, vähemalt kahe kuusena. Ma kohe võtsin kõigi kolme lapse kasvu graafikud ka ja ütleme nii, et kõik nad lähevad ühte auku. Ma nüüd teen ilusa kolme lapse graafiku ja vaatan kõik üle.

Aga näiteks esimesed 2 kuud on olnud sellised Ketlin, Keit Liis, Kärt

Kaal

sünd 3,554… 4,06… 3,574

1 kuu 4,37… 4,9 … 4,78

2 kuu 5,49 … 5,96 … 6,03

Kui Ketlini ja Liisu veel aastaselt oli mingi vahe, siis kahe aastaselt oli pikkuse vahe näiteks pool senti :)

Pikus

sünd 50 … 53 … 51

1 kuu 54 … 58 … 55

2 kuu 56 … 60 … 59

29 Responses to Tehniline ülevaatus ja vaktsineerimine

  1. minu põhiargument oleks järgmine, et kui keegi ei laseks vaktsineerida, siis alles oleks näha, mis tulemus on.
    olen arvamusel, et vaktsineerimata lastel niivõrd lihtsalt ei vea, vaid veab tänu sellele, et enamus vaktsineerivad.
    samuti vaatan üsnagi viltu näiteks kodusünnitusele. eriti ämmaemandatele, kes seda propageerivad ja abiks lähevad.

    aga iseenesest on see igihaljas teema, mis võib tuua sõja:)

  2. Mann says:

    Ma olen ühe jalaga vaktsineerimise poolt ja ühe jalaga mitte vaktsineerimise poolt. Enda poisi olen vaktisneerinud, aga olen vaktsiini vajaduse üle vaaginud enne…
    MA olen ka seisukohal, et vaktsineerimata lapsed saavad seda olla seni õnnelikud ja muretud, kuni vaktsineeritute osakaal püsib samal tasemel mis praegu. Sinu perearsti argumendid olid kergelt öelda napakad :D Samas olen kuulnud lastest kellel kahtlustatakse vaimseid alarenguid ja raskete haiguste teket just vaktsiini talumatusega.. see on väga kurb teema.
    Ja kohe kindlasti annab nendel teemadel korralike vaidlusi maha pidada :)

  3. Heli says:

    Mina olen tolerantne, sallin vaktsineerijaid ning ei vaata väga viltu haiglassünnitajatele.
    Küll aga vaataksin viltu ämmaemandale, kes ei lähe sünnitajale appi.
    Päikest teie perele, Krista!

  4. Mari-Ly says:

    Nonii siin on oodata palju komentaare :)
    See vaktsineeritute osakaalude võrdlus on sama jabur kui arsti toodud argumendid. Enam pole enamus haigusi tänu toitumise ja hügieeni paranemisele, Indias tänu vaktsiinile surevad nagu kärbsed… ( ja ega kuni paar aastat tagasi ka Eestis keegi ei selgitanud vanematele, et polio viirus väljub kehast kakaga ja et peaks ettevaatlikud olema, see nakkab. Nüüd lõpuks ometi tehaks eka Eestis surnud viirusega vaktsiine).
    Nojah, aru saada, et ma olen äge vastane, eks :)
    Muuseas, pereklubis oli tervise alla alles hiljuti üpriski arukas arutelu vaktsiinide teemal ( tavaliselt muutub ka kõige arukam vaktsiini teemal arutelu sõjaks, seekord mitte).

  5. krista says:

    Arst soovitas lugeda vaktsiin.ee lehekülge. Ma siis nüüd lugesin ja ikka ei saanud aru, et millised need mõjuvad argumendid siis on, mida ma peaks jälgima.
    Seda ma juba tean, et elada on kahjulik, seda räägitakse iga päev ja igal pool. Millest ma aru ei saa, et miks neid süste peab nii pisikesele beebile nii palju tegema. Oleks siis, et sellega asi piirduks..ei neid tuleb jätkata ju terve elu.
    Ja ma tahaks näha seda inimest, kes tunneb kedagi, kes tõsimeeli iga 10 aasta tagant käib ennast vaktsineerimas nende haiguste vastu, mida üks beebi esimese eluaasta jooksul kolm laksu saab. Täpselt samamoodi peaks ju olema need haigused ohtlikud nii minule kui ka lastele…
    ahjaaa… ja vaktsiin.ee lehel on ilusti kirjas, et osasid neid haigusi praktiliselt enam ei ole …
    oi ma olen nüüd libedal jääl….

  6. liina says:

    Mina samuti natuke vaktsineerimise poolt ja natuke vastu. Arvan, et punetised-leetrid-mumps on kõik lapsena suht kergelt läbipõetavad haigused ja lapsed peaksidki need võimalikult noorena läbi põdema. Neist haigustest tingitud tõsisemate tüsistuste esinemissagedus pole kindlastis uurem kui vaktsineerimisest tüsistuste saamine. Pealegi ei ole vaktsiinide toime eluaegne ja palju hullem ongi neid haigusi täiskasvanuna põdeda.
    Tuberkuloosil pidi olema vähemalt 100 erinevat tüve, seega selle vastu vaktsineerimine tundub sama mõtetu kui sügiseti gripisüsti järjekorras seista.
    Samas difteeria puhang oli meie lähedal Venemaal ja Lätis suht hiljuti ja seda haigust oma lastele küll kindlasti ei tahaks…

  7. Anu says:

    nt difteeria tõttu suri sõja ajal palju lapsi, täiskasvanutele see nii kergesti külge ei hakanud. mumps võib poistel viljatust põhjustada, leetrid on niisamuti vastik haigus nagu ka läkaköha. kui neid haigusi on võimalik ühe süstiga ära hoida, olgu see siis valus või mitte, ma eelistan süsti mitmepäevasele haigeolemisele, mis võib veel ka tüsistusi kaasa tuua. aga kas on tehtud sellist statistikat, mis võrdleks vaktsineerimise tõttu saadud või vaktsineerimatajätmise tõttu saadud haiguste tüsistuste esinemissagedust? /isver kui keeruline lause :)/
    teetanuse vastu vaktsineerida lasksin end alles hiljuti, sest viimasest süstist oli 10 aastat möödas. või isegi rohkem. tean üht inimest, kes suri sellesse tõppe, kuna vigastas lilli istutades klaasikilluga kätt.

  8. liina says:

    Nõus, et difteeria ja läkaköha on vastikud haigused, mille eest kaitsta lihtsam kui neid ravida. Aga mumpsist viljatuks jäämine on minu arusaamise tõttu sama tõenäoline kui tavalisest gripist tüsistuste saamine. Selleks peab põletik lööma ikka sinna hella kohta (enamasti ei löö) ja neist siis 2% on jäänud viljatuks.
    Teetanuse süst on tõesti vajalik, sest kuigi traumapuntis tehakse see automaatselt, siis tõesti iga pisivigastuse pärast sinna ju ei jookse. Vanasti ei lastud lapsi laagrissegi (malevasse siis), ilma et teetanuse süst tehtud oleks. Õige kah:)
    Aga kahjuks ei ole jah sellise statistilise võrdluse otsa sattunud. Olen küll näinud statistikat:
    2007.a. registreeriti Eestis 10 punetiste juhtu. 5 haigestunut olid 0-4-aastased lapsed. Haigestunutest oli vaktsineeritud 7 (70%), vaktsineerimata 3 (3%).
    Sellised statistilised võrdlused aga annavadki vaktsineerimise vastastele kõvad trumbid vaidlemiseks…
    Tegelikult oleks õige see, kui võetakse ka aasta 2007 statistika, et palju lastest oli vaktsineeritud ja palju mitte. Kui aastal 2007 oli vaktsineerituid näiteks 90% ja vaktsineerimata 10%, siis peaks ütlema statistika ütlema hoopis nii, et 10 inimest küll haigestus aga vaktsineerimata inimesed nakatusid x-korda enam kui vaktsineeritud. Sest loomulikult ei ole vaktsineerimine 100% kaitse haiguse vastu ja kui suhtarvuna on vaktsineerituid mitmeid kordi enam, siis on neid enam ka haigestunute hulgas.
    Oioi kui keeruline, aga ehk saab aru:)

    Ise pean lapse vaktsineerimise otsuse tegema 4 kuu pärast ja seega on teema mulle praegu väga hingelähedane:)

  9. kertublogilugeja says:

    jaa, teemale tuleb kindlasti palju vastukaja. mulle väga meeldib heli kommentaar, ühinen sellega. ka mina ei vaata viltu vaktsineerijatele ja haiglassünnitajatele. küll aga ütlen, et julged naised, kes te seda teete. mina hästi oma lastega katsetada ei riski.
    meie homöopaatiakursuse juhendaja ütles kenasti: kui keegi annaks mulle 100% garantii, et vaktsineerimise käigus mu lastega midagi ei juhtu, siis ma teeksin seda. aga paraku sellist garantiid keegi ei anna.
    teine argument on veel see, et küsige arsti käest otse, kas teie enda lapsed on vaktsineerinud ja kui siis millal ja mille vastu. ma ei pea silmas mitte pere-, vaid lastearste. ja teate mida nad vastavad – no on küll, aga mitte päris kõige vastu ja noh natuke hilisema graafikuga ka. ja kui veel täpsemalt uurida, siis pole neist keegi vastsündinut ega kuuvanust beebit torkinud. ja kui küsida, et miks siis kohe haiglas seda tegema peab, vastavad nad, et seal on beebid lihtsalt kenasti olemas, hiljem on neid keerulisem kätte saada.
    plaanin samuti teha lapsele teetanuse vaktsiini. aga nii 9-10-kuusele lapsele. ma usun, et see on suur vahe, kas ta saab selle laksu just ema kõhust tulles või siis, kui on 10 kuud juba jõudu kogunud. ma ei näe ühtegi kohta hetkel, kus mu mõnekuune oleks end vigastanud ja siis mullaga kohtunud.
    ma ise vaktsineerisin end punetiste vastu enne, kui plaanisin hakata lapsi saama. enne tegin vereproovi, millest selgus, et ma pole seda lapsena põdenud. oma lapsi ma selle vastu ei vaktsineeri enne, kui nad nii 14 saavad. aga loodan, et nad lapsena punetised läbi põevad ja ei peagi vaktsineerima.

  10. maris says:

    eelmise pika postituse kirjutasin mina, maris. ei plaaninud vale nime alt kommenteerida. lihtsalt juhtus.

  11. Verona says:

    Maris ja Heli, te ei vaata viltu haiglassünnitajatele? :-)

  12. maris says:

    ei, tõesti ei vaata. ma ise küll haiglas sünnitada enam ei tahaks, aga kindlasti ei vaata ma viltu neile, kes seda teevad. üldse proovin viimasel ajal võimalikult vähe teisi arvustada.

  13. nelladella says:

    Soodomakomorrale:

    Ei vea vaktsineerimata lastel selle pärast, et teised vaktsineerivad. Absoluutselt KÕIK haiguspuhangud/epideemiad on ENNE vaibunud kui vaktsiin turule on toodud. Tasub lugeda tehtud uuringuid. Ja vaktsiinid UUT epideemiat ära ei hoia. Väike haigestumise % haigustesse toimub nagunii, kusjuures võrdselt nii vaktsineeritute kui mittevaktsineeritute hulgas. EPIDEEMIANA tuleb haigus uuesti aga juba uuel kujul, hoopis teise tüvega ja vaktsiini saab alles PÄRAST epideemiat välja töötada, sest ennem pole see lihtsalt võimalik. Ja jõutaksegi järjekordselt alles siis inimesi süstima hakata kui haiguspuhang loomulikult vaibuma hakkab. Elu on teadupärast tsükliline, ikka up and down. Nii ka haiguste ja nende puhangutega :-)

    Aga ma oleks kahe käega vaktsineerimise poolt kui saabuks haiguspuhang ja samaaegselt annaks keegi mulle vaktsiini. Ma vaktsineeriks kohe.

  14. nelladella says:

    Tuberkuloosi vaktsiin (see, mida praegu lastele manustatakse) töötati välja 1967. aastal. Tubrkuloosi vormid on sellest ajast nii drastiliselt muutunud, et juba ammu ei hakka neile peale ükski varasemalt efektiivselt töötanud antibiootikumgi (olete ju kuulnud küll kuidas jälle tuleb uudis, et tuberkuloosikepikesed on nii resistentseks muutunud, et raske on leida ravi). Mis paneb aga arvama, et 42 aastat tagasi välja töötatud vaktsiin tolleaegse tuberkuloosi vormi vastu aitab ka täna?

    Tuberkuloosi aitab vältida palju armastust ja hoolimist, tervislik toidulaud ja hea hügieen. Tuberkuloos on armastuse puudumise haigus.

  15. triin says:

    Nelladella see on liialdus. Tubekuloos on siiski nakkushaigus ja võib tabada meid kõiki. Igal ühel on perioode kui organism on nõrgem või satub tugevam nakkuskolle lähedale. Lisaks paraku ei koosne ühiskond ka ainult armastatud inimestest. Ei taha osatada, aga see kõlab lihtsalt nii küüniliselt.
    Ja see teema, et vaktsiinid töötatakse välja peale haigust. Siis see on vist jah nii. Aga kehtib esmalt hooajahaiguste kohta. Aga. Reeglina pärinevad meie gripitüved aasiast, kus need tekivad meie mõistes kevadel. Ja kohe hakatakse välja töötama vaktsiini. Ja sügiseks, kui haigus meile hakkab jõudma on parematel tootajtel juba vaktsiin olemas ja sellega ka vaktsineeritakse.
    Ja fakt on et vaktsineerimisega on ikka väga-väga paljud haigused peaaegu olematuks muudetud.
    Minu meelest võiks seda riikliku vaktsineerimiskava väga tõsiselt ümber vaadata ja absurdumid sealt välja nokkida, siis oleks ka vähem paduvastaseid. Ja saaks tagada ikkagi vaktsineeritute kriitilise massi, mis aitaks vältida jubedate “vanaaja” haiguste taas levima hakkamist.

  16. Merit says:

    Arvan, et meditsiin ja vaktsiinid on igati tänuväärsed, aga omal ajal ja omas kohas. Mul käib vastukarva, et enamus arste ei informeeri võimalikest kõrvalmõjudest, vaktsiin on ju medikament nagu iga teine ravim – isegi telereklaamis vuristatakse 10sek ette võimalikud kõrvalmõjud, aga mitte vaktsineerimisel. See on küll puhas minu arvamus, aga vakts. ei tohiks olla rutiin, vaid kaalutletud tegevus.
    Muide Maris, kui mina eelmisel aastal küsisin meie lastearstilt teetanus vaktsiini kohta, ütles ta, et ainult teetanust ei saa Eestis teha, sest see on vaid kompleks vaktsiinis. Et ka traumapunktis tehtavas vaktsiinis ei ole ainult teetanus.Võib olla on hetkel olukord muutunud.

  17. nelladella says:

    Ja sellest ongi hästi kahju, et ühiskond ei koosne vaid armastatud inimestest.. :-(

  18. maris says:

    ma seda tean tegelt, merit. aga anu meil just kirjutas siin paar kommentaari eespool, et tegi endale teetanuse vaktsiini. anu, ahoi, kas see oli ainult teetanus või teetanus-difteeria-läkaköha või mis see ongi?

  19. Anu says:

    ma selle kohta tean niipalju, et eelmisel aastal võeti teetanuse süst ka riiklikku kavva täiskasvanutel, et tehakse tasuta ja ma sain küll aru, et ainult teetanuse süst tehti, kuna keegi midagi ei öelnud, et veel miskit lisaks saab.

  20. Mari-Ly says:

    Ega siis traumapunktis vaktsiini ei tehta, ikka peaksid immuglobuliini süstima? Mis sest vaktsiinist enam kasu, kui teoreetiliselt haiguse oht juba reaalne?
    Kusjuures imuglobiliin on veel ohtlikum sest kui kehas olid juba antikehad enne oelmas siis tekib superimmuunsus mis võib kogu süsteemi veel rohkem sassi keerata.
    Itaalias mulle pakuti eraldi, seega veel on olemas ( vaikselt ju enam ei toodeta üksikvaktsiine, see pole kasulik) reaalselt aga ju siis Eestise sisse ei tooda…

  21. kris says:

    eh, mul mees just sai väikse sporditrauma ja käis traumapunktis õmblemas ning tehti teetanus ära nagu naksti (ei taibanud küsida, kas kompleks või mis). nohja nüüd on siiamaani haige nagu hobune: sai tüüpilised vaktsiinitüsistused – paistes lümfisõlmed, (üli-)kõrge palavik…ütles, et eluisu läks ära, nii kehv oli olla. mitte ei kujuta ette, kuidas ma oma beebile sellise laksu sisse keeraks. või noh, kujutan, sest mingid esimesed vaktsiinid ta ikkagi sai, enne kui mul aru pähe tuli. karjus ööd ja päevad ning tõmbles palavikus…no ei usu mina, et selline asi normaalne on. ja ei hoiatanud mind selle eest ka arst.

    hetkel ei näe küll ühtegi arukat argumenti, mis suudaks mind vaktsiinide vajalikkuses veenda. Krista perearsti selgitused on ikka täielik umbluu ajamine, lausa naerma ajab (“mõtle, pärast pubekas on su peale pahane, et ei saa välismaale!”) no tulejumalappi. sellised on siis meie arstid :(

  22. kris says:

    ahah ja tahtsin seda veel öelda, et sul Krista siis vedas, kui iga lapse kohta vaid ühe paberi pidid kirjutama. mul üksainus ongi ja iga jumala detsembrikuu enne Haigekassa auditit vmt helistatakse mulle ja kästakse uuesti kirjutada paber ja mitte selline, et “käesolevaga kinnitan, et loobun vaktsiinist tatataa..”, vaid ainult “edasi lükata” lubatakse, sest muidu pidi HK tegema arstile tuti-tuti ja ilge pläkk pidi arstil olema. ja et mina päästku arst pläkist ja lükaku edasi. eks ma siis aiva lükkan ja lükkan, aastast aastasse…peaasi, et Haigekassa rahul on, onju.

  23. Kalle says:

    Paradoksaalne! Kui sul on nõrk tervis, siis on sul põhjust karta vaktsineerimise kõrvalmõjusid, kuid samas just siis sa peaksidki ennast vaktsineerima, kuna haigust sa nõrga tervisega üle ei ela ja eluaegne immuunsus jääb nii või naa saamata…
    Kui sa oled terve nagu purikas, siis võiksid ju ennast vaktsineerida, kuna see ei ohusta su tervist aga veel parem oleks ennast mitte vaktsineerida vaid haigused läbi põdeda ja eluaegset immuunsust nautida…
    Ainuke küsimus? Kas mu organism on selle tundmatu haiguse suhtes tugev või nõrk? Sellele küsimusele ei saa küll ükski arst vastata, nad saavad toetuda üksnes statistikale ja statistikat saab teha mitut moodi nagu juba eespool kirjutati.
    Seega usaldage iseennast või midagi/kedagi veel kõrgemat ja tehke õige otsus (ise enda või oma imiku suhtes)aga ärge suruge oma otsust teistele peale, kuna see võib lõppeda halvimal juhul kellegi teise surmaga – olgu see siis soovitus vaktsineerida või mitte vaktsineerida. Siin plogis on kõik üsnagi tolerantsed aga meie lapse perearstid tõepoolest suruvad oma arvamust peale ja nii napakate argumentidega. Ma ikka alati mõtlen, et millises loengus nad seda õpivad…

  24. krista says:

    kris – ei ma kirjutasin ka ikka sellise paberi, et lükkan edasi ja mõlema lapse kohta…lihtsalt vanema kohta olen juba kirjutanud ja selle kohta lihtsalt öeldi see sama asi mis sullegi, et paberi pärast peab seda uuesti kirjutama…

    Statistika on üks lahe asi ja seda saab väga hästi käänata ja väänata…täpselt nagu vaja :)
    Ma siis väänan ka… ma pool õhtut mõtlesin kuidas :)

    Võtame siis teetanuse. Ütleme nii, et meil umbes 10 000 beebit (sünnib küll neid rohkem, aga jätame välja need, kes ei saa ja 10 on ilus ümmargune number) saab igaüks 3 süsti. Aastas siis 30 000 laksu. Lapsi on meil umbes 200 000 noh ütleme, et nemad saavad ka korralikult…ehk siis tuleb umbes 40 000 lisaks (10 aastat mõju ja lapse ea jooksul saad siis lisaks beebieale veel 2 sutsu) Nüüd siis jäävad järele veel täiskasvanud. ütleme, et neil on meil siin Eestis 1,3 miljonit. Nendest käib statistika andemtel süsti saamas aastas 30 000 inimest. Peaks aga käima ju 130 000. Vot edasi läks mul natuke sassi… kas need 30 000 on sellised inimesed, kes teevad regulaarselt iga 10 aasta järel või on ikka nii, kes teevad siis kui kuskile “ohtlikusse” kohta reis on ees.

    Kokkuvõttes…loeme need süstid kokku ja võrdleme seda selle 1 haigusjuhuga, mis meil siin aastas on.
    Kas on siin äri või tegelikult ka hea tahe.

    Kuidas selle haigusega ikka tegelikult on…. Millal tekib raske juhus ja millal kerge. Ei usu küll, et see naela suurusest, mis jalga astuti, oleneb. Sellest ühest juhtumist aastas – millal ja kas selleks oli laps?
    Kui kirjutatakse, et tänu vaktsineerimisele on haigus vähenenud ja ära hoitud…aga kui ma oma statisitikat tegin, siis neid inimesei, kellel vaktsiinimõju peal oli, ma küll rohkem ei saanud kui neid kellel ei ole.

    Ma arsti käest ka küsisin, et kas ei ole mitte nii, et tänasel päeval võetakse igasugu medikamente ikka kõvasti rohkem kui näiteks 20 aastat tagasi. Tema vastas, et vaadake milline elu praegu on :)

    Ahjaaa…näiteks on meie Kärdul ühe silma pisara kanal umbes. Algul oli teine ka, aga see läks ära. Kuidas läks – masseerides. Nimelt pidi see ainuke võimalus peale läbipuhumise olema kuidas sellest lahti saada. Tagajärge, ehk siis rähma, mis silmast tuleb, saab muidugi ära hoida. Tilgad ja kreemid võtavad selle ilusti ära. Põhjust, aga mitte.
    Aga ilus oleks vaadata ju küll kui rähma poleks. Ma parem masseerin edasi.

    Kaua läheb aega, et enamus inimesi niimoodi elaks nagu Michael Jackson – natuke rohkem kurba statistikat ja hirmutamist…. :)))))

    nii ja nüüd hakkan jälle ilusaks ja heaks :)

  25. Sakinah says:

    Kõige lihtsam on öelda arstile, kes peale käib, et oled jehoovatunnistaja ja usk ei luba vaktsineerida. Selle peale pööritavad küll silmi, aga jäävad vähemalt vait.

  26. Alice says:

    Iglismaal saavad lapsed oma esimese 4 elukuu jooksul kokku 19 erinevat vaksiini.Esimene nendest on 2 elukuul 5 erinevat vaksiini yhena, plus Pneumococcal. Sama uuesti 3 elukuul anult et Pneumococcal asemel Meningitis C. Ning 4 elukuul jalle need 5 erinevat yhena ja siis veel nii Pneumococcal kui ka Meningitis C. Oudne, ja arstid kas voi tulevad sulle koju jargi et kindlasti need tehtud saaksid. Kui ytled et oled mures korvalmojude parast siis soovitavad votta Calpolit nii systide alla kui ka peale…raakimata sellest et selles imiku Calpolis on juba sees 5 erinevat E-numbrit.

  27. Karen says:

    Tere Krista, Ma pole varem siin endast jälge jätnud, kuid viimased paar kuud olen lugemas käinud. Ei hakka pikka juttu tegema, olen nii kui nii enamiku sinu jutuga nõus, endagi laps valikuliselt vaktsineeritud. Aga pisarakanaliummistus oli minu pojal kuni 8. elukuuni, proovisin masseerida ja kummeliga, aga lõpuks saime päeva pealt lahti homöopaatiaga. Silicea oli tera, mis talle mõjus, kuid see on individuaalne. Soovitan proovida, kui tundub, et ise enam ei oska aga tavameditsiinivahenditega ka ei taha kallale minna. Edu!

  28. Katrin says:

    Mina üritan kah selles asjas tolerantne olla. Aga vaktsiinide poolt on ju väga hea argumendina kasvõi seegi, et nõukogude ajal saime meie vaktsiine, mis olid ilmselt ka tunduvalt “mustemad”, kui praegused ja olime terved. Mina ei tea näiteks ühtegi inimest, kellel oleks tekkinud mingied kohutavaid kõrvalmõjusid. Samas ei ole minu tuttavate eakaaslaste hulgas ka neid, kes oleksid tubrkuloosi või mõnesse muusse nakkushaigusesse surnud. Samas aga mu ema vanem vend suri 5 aastaselt meningiiti. Ilmselt ka seetõttu ei soovi ma võtta riski, et äkki ei vaktsineeriks, vaatame, kas saab miskit külge. Eriti praeguses avatud ühiskonnas, kus sa võid tänaval kokku saada inimesega kustiganes maanurgast, misiganes haigusega, mis nõukogude ajal siin vb juba tõesti 100% likvideeriti või misiganes, onju: :D Ja haiglas lasin ka lapse tuberkuloosi vastu vaktsineerida, sest mullegi meeldib palju lapsega ringi liikuda ja tänapäeval on kahjuks tuberkuloos väga hoogsalt endale jalad alla saanud (ei tea kas just vaktsiinipõlguse pärast) ja teglikult piisab sellest, kui keegi kaupluses su lapse peale köhib. Seega ma ei arva, et tuberkuloosi vastu vaktsineerimisega saab alustada liiga vara. Nii, et kaldun arvama samamoodi, et ilmselt on vaktsineerimistega viivitamine ja nende üldse ärajätmine niipalju ohutu just tänu nendele, kes seda plaani jägi teevad. Kuigi jah, kõige mõistlikum tundub siiski valikuline vaktsineerimine, sest 100% nõus ma riikliku vaktsineerimisplaaniga pole. Samas olen ma niipalju tark küll, et ma ei hakka jalgratast leiutama asjas, millest mul on selgelt kordades vähem aimu, kui arstidel. Seega pole ma ise seda valikut (vähemalt veel hetkel) tegema hakanud. Muideks, kui mina rasedust planeerima hakkasin lasin endal punetiste suhtes immuunsuse verest määrata ja see oli mul täiesti olemas, kuigi ma ei ole ennast peale neid kooli aegseid vaktsiine vaktsineerida lasknud ja punetisi põdenud ka pole. :) Mis puutub kodus sünnitamisse, siis ma leian, et need naised on tõsiselt julged! Mina olen nihuke aremat sorti jällegi. Ma ei saa küll aru, kuidas kodusünnitus võib turvalisem tunduda, kuid ma saan aru, et kui naine nii tunneb, siis peaks tal olema õigus seda teha. Vastukaaluna ma mõtlen, et oleks päris jube, kui mul ei lubataks haiglas sünnitada, sest just seal tundub jällegi mulle turvaline. :)Seega pooldan kahe käega kodusünnituse seadustamist. Juristina aga jääb mulle natuke mõistmatuks, miks naised seda siiski ebaseaduslikult ka teha soovivad. Minu esimene mure sellega on, et ämmaemand, kes soovib/julgeb isikliku kasu saamise eesmärgil sulle appi tulla rikub ju seadust, seab ohtu oma töö ja seadusliku teenistuse…, et kas ma ikka usaldaksin sellist inimest, kes teeb sellise ebamoraalse valiku. Ma natuke kardaksin seda “raha eest saab kõike” suhtumist. Minu isiklik kreedo on juhtumisi selline, et ükskõik, kui väga ma inimesest ei hooliks ei tee ma mitte kellegi heaks midagi ebaseaduslikku. Sest nii ei aita ma tegelikult kedagi. Ja ma ei ole lihtsalt see inimene. Mulle meeldib vähemalt endast mõelda, kui natuke kvaliteetsemast eksemplarist :D Ma saan aru, et on olulised ja mitteolulised rikkumised aga lapse sünd ei ole sama mis kiiruse ületamine, eksju. Aga no see on samamoodi suhteliselt lõputu teema, eksju. :)Ja ma rõhutan, et see olen ainult mina, onju, sest tegelikult kõige olulisem ühel emal on teha nii nagu käseb süda. Ja ainult nii. Ja igas küsimuses. Sest seda tean ma (nagu ka loomulikult kõik teised emad) ülihästi, et ei ole jubedamat asja, kui südamevalu lapse pärast. :)

  29. Evelin says:

    Tuberkuloosiga on ilmselt kõige lihtsam manipuleerida, sest see haigus hakkab ei tea millal külge ja aktiveerub siis kui immuunsus on nõrk.
    Päikse käes muide hulub TB bakter paari sekundiga ja ühelt inimeselt teisele kandub see pooletunnise vestluse käigus.
    Peiteperiood võib olla kogu elu, teadupärast on kolmveerand inimkonnast TB bakteriga nakatunud ja 5 % neist jääb haigeks.
    Mis tuberkuloosivaktsiini puutub siis tsiteerin:
    Ehkki praegu ainus maailmas kasutada olev vaktsiin ei kaitse ei tuberkuloosi
    nakatumise ega ka haigestumise eest. Teaduslikult on tõestatud üksnes
    vaktsiini kaitsev toime imikutele ja väikelastele haigestumise korral
    tuberkuloosi rasketesse vormidesse. Sellest johtuvalt lõpetati kaks aastat
    tagasi seitsmeaastaste revaktsineerimine. Seepärast ei vaktsineerita ka
    riskirühmi.”
    allikas: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4D6C864A4CB674E7C225722D005075E0

    Väga raske on nn vaktsiinisõjas ellu jääda, aga ka minu laps on vaktsineerimata. Ja kui tõesti paks laps terve laps, siis ka minu lapse kaaluiive esimestel päevadel pani arsti üllatama, et see nii hea oli.

    PS: Vaktsineeritud laste emad ei peaks muretsema vaktsineerimata laste pärast. Sest teadupärast ei peaks vaktsineeritud last võtma ei püssi-ega ussirohi.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: