kolitud….

_MG_0859

Kui sulle antakse kuu aega kolimiseks, siis on ju loomulik, et esimene mõte on – ohh kui palju aega, muidugi me jõuame varem valmis. Ja siis need päevad muudkui lähevad ja lähevad. Kaks nädalat varem tõi Kalle näiteks mõned kastid, pakkis raamatud sisse ja oligi kohe tunne, et no kus me nüüd alles pakkisime. Paar päeva hiljem sai aiast mõned lilled pooleks kaevatud ja uude kohta istutatud ja jälle tunne…oh polegi enam midagi jäänud.

_MG_0870

Kui siis lõpuks tähtaeg ikka juba ohtlikult lähenema hakkas, siis kutsusime minu ema appi. Ma just samal ajal lugesin uuesti Epp Petrone Ameerika raamatust kolimise juttu. Seal oli kirjas, et inimesed võib jagada mitmeti ja tema ämm ja äi on nautijad. Neid ei ole mõtet appi kolima kutsuda. Minu ema kuulub siis sellise liigituse järgi kohe kindlasti sinna teise gruppi ja hakkas kohe kastidega mööda maja möllama. Ja kus siis alles tuli asju välja…igalt poolt ja niiiiii palju.

_MG_0871

Ema pakkis kõik ilusti ära… ja mina tegin koguaeg nägu, et ma aitan. Noh kui Kärt magas siis ma päriselt ka aitasin, aga kui Kärt ei maganud, siis ma nii osav küll ei viitsinud olla, et laps ühes käes ja teisega loobin “vajalikke” asju kastidesse. Teine asi…kui ma liiga kaua ühte kappi vahtima jäin, siis lõppes see sellega, et võtsin musta prügikotti ja kogu kapi sisu lendas sinna sisse. Elu on omad korrektiivid teinud ja suur hunnik imepsuvahendeid ja ka maitseaineid olid sunnitud mu elust lahkuma. No näiteks maitseaine millel silt best before 2002. Selliseid oli üksikuid…aga 2006 oli ikka juba arvestatav kogus. Ma ei saagi aru millal ma mõtlesin kokaks hakata ;)… nüüd jäid sool ja pipar alles ja üldsegi ei pea ma nüüd paar kuud süüa tegema :)

_MG_0876

Asjade pakkimise hulka kuulus ka muidugi arvuti pakkimine ja niimoodi lõigati mind kohe mitmeks päevaks maailmast ära. Ohh see oli raske. Ma olen nii harjunud, et kogu info saab guugeldades ja mida sa guugeldad kui netti pole. Seda lugesin ka kuskilt, et tänapäeval pole  – ma ei teadnud- enam mingi vabandus. Guugeldanud siis kui ei teadnud.

_MG_0882

Pakitud asjade laadimisest hiilisin juba täiega kõrvale. Esiteks see on meestetöö :) ja teiseks … ahha milleks seda teiseks vaja on ;) …. aga see on teine jutt.

_MG_0873

Pühapäeva hommikul sõitsime siis terve perega maja üle andma. Pisaraid ei valanud (noh südametu nagu Maris ütles), selle eest sadas vihma. Natuke nagu kahju oli küll, aga uus projekt on lahe ja keskendun parem sellele. Ketlin ja Liisu jooksid tühjas majas mõnuga ringi ja ei saanud vist üldse eriti aru, et midagi suurt oleks toimunud. Noh eks neile olegi tähtsam see, et mina ja Kalle ikka olemas oleme kui see kus majas nende voodi on.

_MG_0889

Ahjaaa…kolisime ajutiselt minu vanemate juurde. Saime enda käsutusse umbes 12 ruuduse toa. Enamus toast võtavad enda alla voodid ja seina äärde mahtus paar kummutit kah. Kallele ütlesin, et näe see on sinu sahtel ja ainult nii palju asju tohib kaasa võtta. Pärast ta küll natuke protestis, et miks temal nii vähe on, aga mis sa teed kui naistel on rohkem ruumi vaja.

_MG_0866

Vot siis nii… 11 aastat ja 9 päeva elasime Nõmmel :) Selle aja jooksul ehitasime uue maja ja kohe kindlasti on aed selle aja jooksul mitu-mitu korda läbi kaevatud. Pulmatorti sõime meie aias ja kolm last on sünnitusmajast siia elama toodud :) Kuidas ma ütlen, et nad sündisid siin kui nad ei sündinud :).

_MG_0881

14 Responses to kolitud….

  1. Liisapereema says:

    Natuke kurb postitus :)

  2. Sinitihane says:

    Mul on ka kurb olla.
    Aga ma imetlen teie ettev6tlikkust julgust ja usinust.

  3. nelladella says:

    Teie juures oli väga mõnus. Mul on ka nati kurb.

  4. minu arvates kohe väga kurb postitus:)
    aga vapper alatoon.

  5. Age says:

    Uued elanikud saavad hea auraga maja. Ilusat uut algust!

  6. Krentu says:

    Minulgi tuli pisar silma – kuidas Sina siis ei nutnud….. Ma nutsin isegi siis oma korteri uksel, kui teadsin, et aasta aega ma sinna vähemalt ei saa, sest üürnikud tulevad.
    Teil oli väga-väga hea auraga kodu, uus tuleb kindlasti vähemalt sama hea :)
    oh, niiiiii kurb ikka…..

  7. Erru says:

    Isegi minul on kurb, sest piltide pealt tundus teie kodu alati niiiii hubane. Minul oli küll kurb meel, kui pidime päris endale ostetud pisikese korteri teistele loovutama. Mis siis, et olime seal ainult 3 aastat elanud. Aga tublid olete, et vapralt terve maja sisse suutsite pakkida. Meie peame hetkel jälle paari päevaga oma 3 toa peale laiali jaotatud asjad sisse pakkima ning lahti pakkima ja mul oli juba ette ahastus peal. Pealegi elas suurem laps eelmisel korral kolimist üsna rängalt üle – ta pole iial niiviisi kuude kaupa haige olnud nagu siis.

  8. Katariina says:

    Teil oligi kurb, aga Kristal, ma usun, oligi täpselt nii, nagu ta ise kirjutas :D Ainult et need kõledad tühjad mustvalged pildid on natuke õudsad. Teie ilusa sooja kirju kodu asemel nüüd sellised valged külmad steriilsed ruumid. Mulle meeldiks neid küll hoopis teistmoodi meelde jätta.
    A minge jah juba rutem maale. Ma võtan kohe mitu tervisepäeva ning tulen teile külla. Paari tunniga ei saa ju maitset kätte.

  9. krista says:

    Ohh mis te nüüd mind hirmutate…mul niimoodi tulebki tunne nagu oleks südametu :)
    Eile õhtul Kallega rääkisime ka sellest…

    Mul on elus 4 tähtsat asja – Kalle, Ketlin, Keit Liis ja Kärt ja kõik nad sain ma kaasa võtta :)
    Ketlin saab nüüd jälle meie mõlemaa ühes toas magada, Liisu oma voodis ;), Kärt ei mõika veel midagi ning Kalle suuri meestetöid vaheludseks teha (loe: lõhkuda)

    Kalle jälle ütles, et tema tunneb, et sai kellegile head teha ja ühed inimesed õnnelikuks. Meie tegime sellise kodu, kus nüüd keegi teine saab õnnelik olla :)
    Ja nüüd teeme siis järgmise… Äkki 10 aasta pärast täitub siis kellegi unistus ja ta saab maale meie ilusasse kodusse kolida…

  10. Külli says:

    No Krista, topi oma kommentaari neid naerunägusid kui palju tahad – ikkagai pagana kahju, et nö käe-jala juurest kaugemale kolite.. eriti kui nüüd teine paar plikse ka ühevanused.. Need kes Teie maja ostsid – no neil tõesti vedas – vast see aura tõmbab ka neil titeliinid tööle :)

  11. kats says:

    :( Samas ei saa aru, kuidas lastega maja nii häässe korda saab jääda.
    Meil pärast mööbli äravedu oli trööstitu tunne, põrandad kohati kulunud, seinad määrdunud… kuid teie ex majja koliks kohe sisse.
    Ja ei saa öelda, et näe vedas teil, et ostjad leidsite, pigem vastupidi.

  12. triin says:

    me kolisime eelmisel aastal ära korterist, kus meil mõlemad lapsed selle kõige esimese otsa oma elust veetsid. Ja mul polnud eriliselt kahju. Sest uus oli suurem jne ja ka väga ilus ja hea. Aga nüüd ma ikka põikan vahel autoga sinna vanasse kohta. Ja nüüd küll kriibib. Mitte, et tagasi tahaks. Aga nostalgia tuleb küll peale. Aga nii see elu on. Mina ei ole see terve-elu-ühe-koha-peal inimene.

  13. Fre says:

    Veider et esimesed kommenteerijad kõik postitust kurvaks peavad, mumeelest on just mõnusalt ja isegi imestamapanevalt mittekurb. Mõnus lugeda, et keegi tõesti saab niiviisi asjadest lahti lasta ja uuele vastu astuda (pähh, pateetiline lause sai).

  14. Tinn says:

    No minul tuli kyll seda juttu lugedes pisar silma. Ilus kodu oli teil.
    Kindlasti tuleb uus kodu veel ilusam, huvitavam ja kodusem.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: