Kuidas Kärt sündis

_MG_9417

Kolmas kord rase olla on ikka kolmas kord rase olla :) Seda pean küll ütlema, et see kolmas oli kuidagi kõige kergem, kiirem ja üldse kuidagi kõige mõnusam. Hoopis teine asi on teada, et tuleb kolmas kord ka sünnitama minna ;)

Ketlini sünitusest olen kirjutanud SIIN ja Liisu omast SIIN

Ühes olin ma kindel, et asja annab palju mõnusamalt korraldada ja oma poole tutvusringkonna kodusünnitajate eeskujul olin ma juba valmis ka kodus sünnitama. Igatahes sain raseduse ajal palju, palju targemaks ja seda suuresti just tänu sellele, et mul oli oma mätta otsast millegagi võrrelda. Käisin natuke jututoas võimlemas ja ühes sünnitamise loengus ning saingi teada, mis ma omalt poolt kõik teha saaks.

Esiteks oli vaja, et Kärt erinevalt oma õdedest oleks lõpuks kõhus nö õiget pidi. See on see pidi, mis pidi alati näidatakse lapsi sündivat. Ma nüüd täpselt ei oska öelda kas nägu üles või nägu allpool, aga esimesed tüdrukud sündisid teistpidi ja niimoodi välja pääseda on ikka palju raskem.

Et seda vältida pidi rohkem vasaku külje peal olema, üldse mitte diivani peal lamasklema … noh suures plaanis kõik.

Kodus sünnitamise plaani kaalusime ka. Kalle ütles, et temal ükskõik, et temal pole haiglaga mingeid halbu kogemusi ega eelarvamusi. Minu põhimure oli suuremad lapsed ja tänasel päeval olen ma täitsa kindel, et minu otsus mitte kodus sünnitada oli õige :)

_MG_9374

aga siis asjast ka….

11. augusti õhtul kuskil kella poole seitsme ajal tuli esimest korda selline kahtlane tunne. Tuli ja läks ära….aga tuli jälle ja nii ma juba kell 7 olin täitsa kindel, et nüüd läheb ikka asjaks smaili
Hakkasin siis oma haiglakotti pakkima ja lastele vanaema juurde minekuks riideid, siis käsutasin terve pere autosse, et nüüd on siis minek.
Valud oli kohe algusest peale suht ühesugused ja 5 minutiliste vahedega.Eks ma muidaugi arvasin, et no kolmas see sünnib meil ju väga kiirelt ja kergelt ja tuleb ikka varakult kõigeks valmis olla ;)

Sünnitusmajas kirjutati kohe ilusti sisse ja saadeti sünnitustuppa ja kästi see seksikas öösärk selga panna. Ühesõnaga…mulle otsa vaadates said nad aru, et ma ikka päriselt sünnitama hakkan ja keegi ei kahtlustanud, et ma simulant oleks

Minu suureks üllatuseks ütles ämmakas, et avatus on 4 cm (eelmistel kordadel pole peale paaritunnist valutamist keegi mulle üle 2 cm ei pakkunud) ja me siis hakkasime valutama. Kusjuures valud olid sellised täiesti keskmised…ennem nõrgad kuid tugevad….mõni tugevam…aga kõik sellised kergelt hingatavad…moepärast uutavad ;)
Vannis käisime ka, aga seal läksid valud veel nõrgemaks ja vahed suuremaks…siis tulime kuskil kell 12 välja uuesti avatust mõõtma….7 cm…
Ämmakas ütles, et vaatame ja ootame veel, et poole kaheni näiteks….ootasime… valud regulaarsed, aga ikka sama nõrgad….
Pool 2 tuli siis arst ka korra ja oli ikka 7 cm….siis kõik koos otsustasime, et teeme veed lahti…tehti….ja edasi läks ikka täpselt samamoodi smaili (eelmistel kordadel läksid valud siis ikka väga tugevaks)
Mul endal oli selline uni peal, et ma ikka jäin jala pealt kahe valu vahel magama…
Siis ämmakas andis tableti keele alla, et äkki see aitab kaasa….ütles, et iga 15 minuti tagant üks tablet…kolmanda ajal läks juba asi käest ära…sis tulid ikka õiged valud ka…ütleme, et 4 tükki vist smaili ….ikka sellised, et endal tuli ka pisar silma ja karu hääl ka…
Siis kohe õnneks tuli minu lemmiklause ….ja nüüd hakkame pressima…

Esimene press läks natuke aia taha, aga siis ämmakas seletas uuesti…kuidas see asi tegelikult käib ja teise pressi ajal tuli juba pea…ja ämmakas jõudis napilt öelda, et aitab, kui tuli keha ka järgi… väga kiirelt käis preilil see lõpp.

Teine reaktsioon pärast seda, et oi kui armas ta on, oli see, et ohh polnudki eriti midagi :)

Laps kõhu peal hakkasime siis platsentat ootama…ei tule, ei tule…tehti mingi süst veeni, et nüüd küll tuleb kohe…ikka ei tule…arst masseeris kõhtu….ikka ei tule… kui juba üle poole tunni läbi sai, siis öeldi, et peab vist ise järgi minema…. narkoosiga onu kutsuti kohale ja mind pandi umbes pooleks tunniks magama… Nii kui ma magama olin jäänud oli platseta ikkagi ise ära sündinud ja tehti mulle ka mõned iluõmblused smaili
kusjuures ma küsisin veel enne, et kas sellist asja jutub tihti ja ämmakas ütles et umbes iga 20 sünnitus….ma polnud enne kuulnudki sellist asja smaili

Edasi jäeti meid sinna niisama unistama ja kuskil kella kuue ajal saime perepalatisse.
_MG_9402
Asjade positiiivsest küljest.
Kõige pealt ämmakas Katrin Kukk oli super. Mulle väga hästi sobis, hästi konkreetne ja mul oli koguaeg selline tunne, et ta on minu poolt….ütleme nii, et paremat teenindust ei oleks ma sealt mitte kuidagi osanud tahtagi… Tema oli seal selline toetav inimene, kes ütles, et kutsuge kui vaja on ja kõik tema ettepanekud a la ärme teeme veel vett lahti, või kas tahate vanni minna, või kas ma korra kuulan lapse südametööd, olid kuidagi väga minusõbralikud :)

nii et nende õnn, kes veel tema juurde sünnitama satuvad…

Kalle – ta vaeseke pidi peaaegu kolm tundi järjest püsti seisma, sest minu lemmikvalutamise asend oli selline, et mul olid käed ümber tema kõhu…
ja üldse oli kuidagi väga mõnus niimoodi vahelduseks kahekesi sünnitada. Eelmistel kordadel oli oma ämmakas ka koguaeg kõrval

meie preili – kes otsustas erinevalt oma õdedest olla õiget pidi ja tulla siis ilma natuke enne õget aega, aga rahulikult ja kindlalt.

Teisest küljest….
kuidagi ei pääsenud ilma õmblusteta ja lauseta – 2 nädalat ei või istuda…
ja nüüd ma ei ole enam rase, vaid lihtsalt paks smaili

_MG_9420

Kokkuvõtteks:

Kõigil kolmel sünnitusel olen saanud lõpus tableti keele alla. Kas ma oleks ka saanud ilma….vot ei tea, aga äkki ei oleks, sest isegi kolmanda sünnituse järel ei tea ma , mis on emaka kokkutõmbed ja emakatöö jaoks neid tablette just vaja oligi…ning mingil olulisel hetkel on kõigil kolmel korral asi seisma jäänud…

Kah meeldis mulle see rahulik päev päev pärast sünnitus, kus ma sain lihtsalt olla… Mulle on ka alati hotellis meeldinud. Selline teistsugune tunne ja sulle tuuakse söök voodisse….. nii et seda päeva pärast sünnitust ma nautisingi nagu päeva hotellis. Kärt magas ja mina lugesin….Kodus käib meil ju elu koos 2 teise väikse lapsega, kellel oma soovid ja tegemised ja nemad juba ennast ühest sünnitusest küll häirida ei lase ;)

Igatahes … viimane positiivne kogemus ei löönud veel asja meie jaoks lukku….nii et mine tea…äkki tuleb veel neljas tüdruk ka :)

_MG_9388

17 Responses to Kuidas Kärt sündis

  1. gaidi says:

    Väga palju õnne Sulle, uuele titale ja tervele sin perele. Mu meelest on laps väga oma issi moodi. Kolm tüdrukut peres – see on minu meelest nii vahva (meil on kaks, aga mul endal kusjures kaks õde ja siis nagu ei näinud seda, et lahe 3 tüdrukut). Ja mulle väga väga meeldib, et Teie jaoks ei ole midagi lukus veel. Aga sünnitusest…minul endal oli näiteks teine sünnitus kiirem kui esimene, sain 4 tunniga hakkama, aga palju valulikum. Ma väga loodan et kui peaks ka kolmas tulema, siis see veel kiirem ei ole).
    Igatahes jõudu Teile kosumiseks!

  2. sille says:

    eks iga sünnitus ole omamoodi. mul on ka platsentaga probleeme olnud. oli ka vaja “ise” eemaldada. aga väga südamlik sünnilugu. :)

  3. Greteliine says:

    :-) teie pisike on imearmas. Nii tore oli teid kõiki näha. Liisu oli nüüd äkitselt nii suur ja Ketlin veel suurem… ja siis see imepisike… :-)Ilusad tütrekesed.
    Mulle meeldib lugeda laste sündimise lugusid. Ilus jutt!
    Mina läksin teist korda sünnitama kindla teadmisega, et iga järgnev on kiirem ja lihtsam. Aga oli vastupidi. Olge tublid!

  4. Katrin says:

    Nii armas jutt ja nii nunnu Kärt :) Ilusad pildid!
    Jõudu ja jaksu ja olge tublid :)))

  5. Anu says:

    Kärt on nii pisike! :) ja tundub, et parukas isegi mõnevõrra tihedam kui me Roosil. Tore lugemine, eriti kui endal sama asi läbi tehtud hiljuti. Tundub, et sa pääsesid veidike lihtsamalt, et ainult mõned valusad valud. Mul oli neid nii palju, et esimene mõte pärast sünnitust oli: õnneks enam ei pea sünnitama! :) Aga süst veeni platsenta sünniks tehti mulle üsna kohe peale sünnitust, umbes nagu profülaktika mõttes.

  6. Tiina says:

    Oi kui armas tirts! Aga jah, iga laps tuleb ikka omal moel. Minu kolmas poiss tuli kõikse kauem, aga ma ei oska enam öeldagi, kas ka kõikse valusamalt. Ma mäletan kõiki kolme korda kiirete ja helgetena. Mõned tunnid valutamist (kolmest kuni kuue tunnini erinevate poistega) ja helget olemist. Kolmandaga aga ütles ämmakas sünnitama minnes, et lühikese vahega sattunud kolmas võib kujuneda kõikse pikemaks. Kujunes, aga õnneks mitte ülemäära. Nii ongi ikkagi kolm helget kogemust.
    TAhaks veel, eriti selliseid ilusaid lugusid lugedes. Võiks ju olla 4 poissi …

  7. Marika says:

    Õnne Sulle, kulla Krista, imearmsa tütrekese sünni puhul! Niisiis said ka õnneks/kahjuks minu ametivendi enda peal tunda. ;)

  8. Krentu says:

    Sinu jutu peale tahaks tõesti ise ka kohe kolmandat… Aga siis ma lähen mõnda teise blogisse, kus kirjutatakse magamata ööest ja (kuigi mu lapsed magasid ja magavad nüüdki hästi) siis tuleb ikka väike kahtlus ka. No et ootame natuke veel :) Kärt on ikka nii armas….

  9. Erru says:

    Kui ma neid pilte vaatan, siis tuleb isegi minul kolmanda isu peale. Mis siis, et ma jõuan kohati iga päev mitu korda mõelda, et mitte iial enam rohkem :)

  10. Külli says:

    Kuulge sõbrad, pidage nüüd piiri!:P Sinu pealt vaatasin, et elu kahe väikse tüdrukuga on täitsa tore. Vaatasime ja tegime järgi – ongi tore. Nüüd kolmas väike tüdruk Teie peres – vaatame kuis teil läheb ja järsku proovime veel isegi… Aga no neljas… tsurr ja sõrmed risti.. meil vähemasti… olgu ükskõik kui tore…

  11. Kuutydruk says:

    Palju-palju õnne pisikese tütre ja õe puhul kogu Su perele!
    Sul on nii tore blogi ja no pilte pole vist vaja kiitagi, need on lihtsalt nii toredad :)
    Aitäh, et jagad oma tegemisi.

  12. Palju õnne Sulle ja kogu su perele ka minu poolt! Olen Su blogi pikaajaline lugeja ja tegelikult just siit sain ka julguse ise oma piltide jaoks blogi teha. Jõudu ja jaksu edaspidiseks!

  13. Leena says:

    Palju palju õnne teile selle imelise sündmuse puhul!Ja aitäh, et sain nende kaunite piltide kaudu ka sellest osa, meie head soovid siitpoolt vastu!
    Üks vana klassiõde.

  14. Katrin says:

    Oh, mina tahaks ka nii mitte teada, mis asi on emaka kokkutõmme! Aga kahjuks sain mina neid minestamise piiril 5 tundi ühtejutti tunda. Ja siis, kui lapsel juba praktiliselt pool pead väljas oli jäi kah tegevus soiku. Päris tore huumor kohe. Sain tableti keele alla. Ja mulel ka haiglas nii hullult meeldis olla. Kui koju läksin oli kohe nii kurb kodus olla. Muidugi Maarjamõisas anti ka nii head sööki, et tunne oli täpselt nagu väga heas hotellis, kuhu võiks kohe kauemaks jääda. Ega ma nalja pärast raskemana tagasi ei tulnud, kui sisse läksin, noh arvestades palju kaalus laps ja platsenta ja vesi jne. Ja muidugi julgustav on lugeda, et iga korraga oskad ise ennast aina paremi aidata sünnitusel. Ehk proovin minagi kunagi veel :)

  15. Sinitihane says:

    Palju-palju õnne!

    Nüüd tuleb teha muudatus rubriiki “MINU PERE”!

  16. ynry says:

    parem hilja kui mitte kunagi: õnnnneeeee :)

  17. Goksel says:

    Goksel…

    […]Kuidas Kärt sündis «[…]…

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: