Mina ja raamatud

_mg_3456

Mulle meeldib raamatuid lugeda… Koguaeg on meeldinud. Pubekana ma lugesin peaaegu kõik vanemate riiulis olevad raamatud läbi. Ikka nii, et vastu hommikut peolt koju tulles kuni siis päikseni välja ja alles siis magama :)

Nüüd lastega koos saab lugeda vahelduva eduga. Praegu on edu tugevalt plussis ja nii ma siis raamatukogust raamatuid toomas käingi. Just viimati võtsin sealt väljavõtte, et alates juulu 2008 olen ma 45 raamatut laenutanud…see teeb siis nii umbes 5 raamatut kuus.

Ja loen siis mida…ikka puhas ilukirjandus :). Kui Kalle seinasuurune raamaturiiul on ääreni täis kõiksugu tarkust, siis mina nii tark ei ole, et neid raamatuid lugeda viitsiks. 7 köidet Shakespearet on tal ka seal…just vaatasin selja taha. Minul on oma raamaturiiulid ka . Seal on fotoraamatud, kodu- ja aiakujundamine ja päris palju Eesti kirjanike teoseid. Neid viimaseid ma olen puhtast patriotismist ostnud. Äkki mul lapsed kunagi aastate pärast tahavad ka lugeda…

Aga raamatukogust kõige pealt vaatan seda hunnikut, mis just tagasi on toodud. Ma olen juba täiesti loobunud oma nimekirjaga seal esinemast, sest 5. korral on juba täitsa piinlik küsida, et ega juhuslikult just seda raamatut ei ole kohal. Siiamaani pole veel olnud.  Kõige pealt vaatan üle just tagasitoodud raamatute hunniku, mida pole veel jõutud riiulisse tagasi panna. Ühe raamatu leian sealt hunnikust kindlasti. Järgmine peatus on uudiskirjanduse riiuli ees. Sealt ma tavaliselt leian mõne minu jaoks täiesti tundmatu Eesti autori teose ja tavaliselt võtan ma selle siis ka sealt kaasa. Edasi jalutan niisama riiulite vahel ja vaatan, kas midagi torkab silma või mitte. Natuke aega tagasi ma veel küsisin seal töötajate käest, aga viimasel ajal saan juba täitsa ise hakkama.

Kui ma vanasti lugesin pea kõik raamatud ka läbi, mis ma laenutasin, siis nüüd enam mitte. Nii sattus mulle paar kuud tagasi kätte üks eestlanna väga ammu kirjutatud raamat. Mulle tundus ta liiiga tark…seal oli igas lauses igal sõnal nii suur kaal ja tähendus, et ruumi tavalistele sidesõnadele enam ei jätkunudki :) …jäigi kõrvale.

Järgmine kõrvale jäänud raamat oli tõlgitud keelest, kus mehel ja naisel saab vahet teha, eriti kui raamat on kolmandas isikus. Minul läks tema ja tema vahel vahe tegemine nii keeruliseks, et jäi pooleli. Ükskord leidsin ühe raamatu, mis oli järg…läksin siis otsisin esimese osa ka üles…päris huvitav oli…aga see järg … pidi terve esimese osa ümberjutustama, sest äkki keegi ei ole esimest osa lugenud ja siis ta ei saa paljudest asjadest aru…see oli juba tüütu.

Ühte raamatut ei viitsinud edasi lugeda sellepärast, et kirjanikul oli vaja kirjeldada juba igat asja. Ja mitte lihtsalt kirjeldada, vaid niimoodi võrreldes – oleks tal olnud lokid, oleks saanud öelda, et ta on lammas, aga tal olid hõredad sirged juuksed, mis meenutasid…..(umbes sellises stiilis). Ning nüüd viimasest valikust jäid 2 raamatu kahjuks pooleli. Mõlemad said mult sildi – ülepunnitatud kunst :)

Aga plusspoolele läheb ka ju ikka palju. Paar viimast korda olen saanud kätte Petrone kirjastuse sarja Minu… raamatuid. Kui viimane oli Minu Hispaania, mis mulle jättis sellise üle jala kokkupandud asja mulje, siis Minu Tai raamat oli hoole ja armastusega kirjutatud. Mis siis, et kirjanik ise mind ikka väga jahmatama pani, oli raamatut mõnus lugeda. Järgmiseks võtsin Minu Moldova, mis andis kah ikka päris hea ettekujutuse maast ja rahvast.  Mingi osa aga jätsin vahele, sest läks asi kuidagi targutamiseks…aga muidu sai ta mult Minu sarja auväärse teise koha :) …Argentiinat ja Alaskat pole veel lugenud.

Positiivse mulje jättis Maire Aunaste raamat. Kohe nii positiivse, et ta inimesena meeldib mulle nüüd ikka kohe kordi rohkem. Mõnus iroonia… täitsa lahe… Ma kohe tundsin ennast parem inimesena pärast :)

Väga hea lugemiselamuse sain, aga täiesti juhuslikult riiulist tõmmatud raamatut lugedes. Vaatasin pealkirja, et näe sama, mis selle aastal naispeaosa Oscari saanud filmilgi ja koju jõudes selguski, et tegemist sama raamatuga, mille põhjal ka film on tehtud. Meil on see raamat ligi 10 aastat tagasi välja antud. Väga huvitav lugemine, ma ei hakkaks kohe kirjaldamagi, aga kui kellegil näppu jääb, siis soovitan küll. Isegi Kalle luges selle siin minu utsitusel läbi ja kiitis :).

Väga mõnus, et meil ikka raamatukogu peaaegu ukse kõrval on ja mul selline pere, kes mitte pahaks ei pane kui ma näiteks terve laupäeva ei suuda raamatut kõrvale panna :)

16 Responses to Mina ja raamatud

  1. Helen says:

    Mina käin ka üsna tihti raamatukogus ja võtan paraja hunniku – alati on ka lapsed kaasas ja saavad omale ühe raamatu valida. Kuna meie raamatukogu lähedal ei ela, siis teen tugevat eeltööd. Teen nimekirja ja kontrollin internetikataloogist järgi millistes raamatukogudes ja filiaalides on raamat olemas ja kas raamat ka parajasti kohal on ning lähen sellesse filiaali, kus on parajasti kõige rohkem huvipakkuvaid raamatuid kohal. Hetkel ongi mul käes patakas raamatuid Õismäe raamatukogust, kus ma kunagi varem käinud pole.

  2. Kristiina says:

    Tuleb tuttav ette. Mina ei saa kunagi raamatukogust tulema, ilma, et hunnik poleks selline, et ma ise vaevu sealt tagant välja paistan :)
    Ja lapsed kipuvad samasugusteks… niisiis tundub vahel kummaline, kui räägitakse, et tänapäeva inimesed ei loe. Loevad ju küll :)

  3. nelladella says:

    Oo minu lemmikteema. Ma armastan raamatuid ja raamatukogusid. Hetkel süda valutab, sest tähtaeg on 4 päeva üle ja ma pole neile helistanudki. Meil on siin selline armas külaraamatukogu, et raamatukoguhoidja mäletab, millised raamatud mulle eelmine kord huvi pakkusid, mida tol hetkel parasjagu sees ei olnud ja on need mingisse salahunnikusse kõrvale tõstnud!!

    Aga jah, laenutades 3-5 raamatut korraga, jäävad pooled kindlasti lugemata. Igast sodi ikka kaanetatakse. Mille järgi Sa raamatut valid kui huupi käid? Mul on rumal komme vaid pealkirja lugeda ja siis selle põhjal otsustada.. Väga rumal..

    Mis selle hea raamatu nimi on? Ma homme just lähen.

    Ja Aunastest.. Pärast tema raamatu lugemist hakkasin ma teda veel rohkem armastama. Ta meeldis mulle juba enne. Aga mulle on eluaeg enamuse jaoks natuke veidrikud hästi sümpaatsed olnud.

    Ma ei teadnudki, et leidub veel friike, kes viie ajal peolt koju tulles magama ei läinud, vaid lugema hakkasid:-) Ma tundusin iseendale ka kohtlane, aga minu suurim armastus on voodis lugemine ja kui siis diskotümps ikka kõrvus veel taob ja on ju ette teada, et kohe und ei tule, siis on ju ainus mõistlik tegevus hoopis lugeda.

  4. kalle says:

    Lihtsalt üks huvitav fakt:
    Uku Masingul olid silmad juba sündides väikese defektiga (vajas vaatamiseks erilisi prille) aga vananedes hakkasid silmad kiiremini väsima. Nii ta siis kurtis kõrges eas ühes intervjuus: “Lugemisega on pahasti, hea kui 1000 lehekülge jõuan päevas läbi lugeda!”
    PS! ja see 1000 lk. ei olnud kindlasti mitte eesti keeles vaid võõrkeelne teaduslik tekst….
    Mind paneb ikka imestama, kui meelde tuleb…
    Aga sealt need geeniused tulevad :) Head lugemist kõigile!

  5. Janne says:

    Kas Sa lugeja.ee-d ei kasuta? Seal saad oma soovitud raamatud varakult broneerida või siis ennast järjekorda panna. Ei pea tädisid oma nimekirjaga kiusama :D Aga ma armastan väga oma väikest Kiisa raamatukogu. Ükspäev oli teine tädi hoopis ja milline paanika siis mind ja Oliveri valdas, sest me ei leidnud oma soovitud raaamtuid üles ja asendustädi ei vaevunudki neid otsima :( Alati, kui ma olen kuskile uude kohta kolinud, on raaamtukogu esimene koht, kuhu ma lähen.

  6. C. says:

    Raamatukoguhoidjana on seda teemat kohe südantsoojendav lugeda. :)

  7. Janne says:

    PS: ma vaatan nüüd, et ma ei oska sõna raamat isegi trükkida …

  8. mulle meeldivad oma raamatud.
    esiteks too ostmise mõnu. raamatupood, kui selline.
    siis koju tulles uue raamatu lõhn ja see esmakornde natuke kange lehekeeramine, raamatu põgus sirvimine.
    seejärel, kui raamatul on paberkaaned, siis ma lõigun selle tükkideks ja kleebin raamatu kaanele ja tahaküljele ja sisse lühitutvustuse.
    muidu need kipuvad aina kuskile vedelema jääma ja koledaks minema.
    siis tuleb lugemine ja oma raamatu kõige mõnusam osa -selles saab kõige ilusamad, huvitavamad kohad ja ütlemised alla joonida või markeriga värviliseks tõmmata.
    huvitaval kombel on nii, et aastatid hiljem sama raamatut kätte võttes ja lugedes, tahaks ära märkida juba uued mõtted.
    see näitab, et ajaga suhtumised ja arvamused muutuvad.
    see, mis varem alla tõmmatud, tihti enam ei üllatagi.
    ja kõige, kõige lõpuks, kui läbi saab, on ilus ta teiste kõrvale riiulisse sättida.
    oma riiulit mul veel pole, aga sügise alguseks peaks seegi esimest korda elus mul olema saama.

  9. Katariina says:

    Oi ma tean! Ja see Eia Uusi raamat ootab mul ka aknalaual oma järge, sest algus oli aeglane. Ma kohe armastan neid hea raamatuga veedetud hetki. Aga selliste raamatute otsa komistan ma suht harva. Ja ma tundsin ennast vahepeal halvasti, et lugemata raamatu raamatukokku tagasi viisin, aga selgub, et siin on teisigi selliseid.. optimiste.
    Ja ma ka armastasin kunagi rohkem ostetud raamatuid, aga praeguseks olen ma veendumusel, et see on puhas ressursi raiskamine. Igas võimalikus mõttes. Muidugi muretsen ma rõõmuga oma lemmikumaid pärleid ka koju riiulile, aga mitte kõike, mida ma põhimõtteliselt siiski lugeda tahaks. Sama tegelikult ajakirjadega. Kohe kriibib südant, kui mõelda, et kõik need kriitpaberil lehed lähevad pärast paar korda lehitsemist loodust rüvetama. Seega püüan ma neidki ringlusesse lasta ja sealt õngitseda :-D

  10. krista says:

    Katariinaga täiesti nõus….ma mäletan kui ma ükskord aastaid tagasi saatusin ühte sarja lugema ja siis mõtlesin, et ostan endale kõik selle saraja raamatud….aga noh….ma nüüd täpselt ei mäleta mitu ma jõudsin osta, aga tervet kindlasti mitte :)
    Samas ma ei ole väga suur teiste järgi lugeja…paljud paljukiidetud raamatud jätavad mind täiesti külmaks….
    Näiteks vahepeal oli väga pop Coelho raamatuid lugeda…no vot mina ei saanud aru, mis seal head on, kuni üks kriitik ka selle ükskord välja ütles :)

    Aga näiteks Kalle ja mina loeme täiesti erinevalt…tema loeb niimoodi diagonaalis…näiteks luges ta ühe raamatu läbi ühe Liisu magamise ajal…kui mina lugesin ikka kolm-neli magamist. Ma ikka pidin vahepeal mõtlema ja siis uuesti lugema… ja pärast kui ma Kalle käest fakte küsisin, siis ta neid ei teadnud, aga sisu teadis väga taäpselt…ma pean teadma ka mitu õde mehel oli ja mis naise emaga juhtus, mis siis et see üldse asjasse ei puutu ;)

    Nele – see raamat on ettelugeja …Bernhard Schlink.
    Katrin – see Eia Uus ei läinudki paremaks :)… mulle meeldivad reaalsed inimesed. Näiteks nii kaua kui ma ei ole oma silmaga näinud ühtegi inimest, kes varrukast tsitaate loobiks, ei usu ma seda :)…või mis veel parem, tsitaate ära tunneks :)
    See on umbes sama, mis moekunstnikke töid kollektsioonide järgi tunda…oleks siis neid 10 ja tuleks neid siis aastas 2….aga neid on tuhandeid ju :)

    Aitäh Janne…lähen vaatan Lugejat…

  11. Kaku says:

    Kas need 5 raamatut kuus on statistiline keskmine, koos poolelijäetutega? Kui 5 lugemist, siis ikka v. palju.
    Ma olen mõelnud, et kui mulle eraldataks näiteks nädal aega ainult lugemiseks, et kui palju ma siis päevas loeks :) Tõenäoliselt kogu aja. Aga jah, vist õnneks pole sellist aega eraldatud, mistõttu hindan igast päevast seda üht lugemise tundi ülikõrgelt.

  12. krista says:

    no ma võtan 4 raamatut korraga…3 nädalat vist on tähtaeg…ja 3 loen ka tavaliselt läbi…eelmine kord lugesin kõik neli, seekord vist läheb 2 loosi :)
    Ja paar korda olen koos lastega käinud ja siis on nemad ka kumbki ühe raamatu saanud laenutada :)

    aga lugeda saan õhtul tund…2…nii kaua kui viitsin :)..Liisu magamise ajal 3 tundi ja kui ikka väga tahta siis päeva jooksul leiab veel aega ;)
    aga eks see lugemine on muude tähtsate tegevuste arvelt ju….

  13. Sigrid says:

    Lähen võtan oma riiulist selle loo peale nüüd raamatu ja hakkan kohe lugema :D Oleks seda aega ainult rohkem….siis loeks ikka tunduvalt rohkem, kui seda praegu teen. Aga küll ma selle aja ükskord ikka leian ;D

  14. Katrin says:

    Mulle meeldib ka hirmsasti lugeda, kuid ausalt tunnistades, ei mäletagi, millal ma selleks aega leidsin. Mulle meeldib järjest lugeda 2-3 tundi, ja kui ma pole kindel, et seda võimaldatakse, siis ma ei hakkagi lugema :) Õhtuti ei jõuagi lugeda, silmad on liiga väsinud, ja päeva ei ole aega. Ootan, et tuleks jälle selline aeg, et saaks rahus mitu tundi järjest vaid raamatule pühenduda.

  15. Marje says:

    Ait2h, Krista, et viitsisid mu Moldova-raamatut lugeda. :-)
    Uurin, kas j2tsid vahele l6puosa, sealt, kus ma Transnistriast kirjutasin? Sai vist jah natuke liiga t6sistest asjadest kirjutada, aga Moldova ongi selline natuke liiga kurb koht.
    Alaska ja Argentiina raamatud on vahvad, usun, et need meeldivad sulle v2ga!
    Parima terviga
    Marje

  16. Marje says:

    Krista,
    oma arust kirjutasin sulle t2na hommikul vastu, aga see kiri on kuidagi kaduma saanud. Sul on vist t2na synnip2ev ka, palju 6nne !

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: