Pühad

_mg_3412

Meie pühad hakkasid jube eelmine esmaspäev kui Ketlin tuli lasteaiast koju ja teatas vastuvaidlemist mitte sallival toonil, et täna on munadepühad ja peab mune värvima hakkama. Pika seletusega jõudsime ikka sinnamaani, et nädalalõpus saab mune värvida ja nii saime alguse edukalt edasi lükata.

No ja nii me siis lükkasimegi, kuni mööda said :). Kogu meie pere pidulik hetk oli see, kui Ketlin ja Liisu laupäeval kirikus oma kolm muna ära värvisid, mis nad siis koju jõudes kohe ära koorisid ning lisaks siis veel 4 muna kodus värvimiseks said.

_mg_33981

Kodune värvimine lõppes poole mööbli pessu panekuga ja Liisu ligunes pühapäeva õhtulgi veel pool tundi vannis, et ta ise munavärvidest puhtaks saada. Ütleme nii, et toiduvärv tuleb riietelet palju kergemini maha kui inimese pealt :)

_mg_3407

Kuna ei minu ega ka Kalle vanemad ei hiilga just pidulike koduste pühadeveetmise lõunakutsetega, siis ei hakanud sellel korral ise ka ennast kuhugi pakkuma, mis tähendas seda, et me mitte ühtegi pühade sööki ei söönudki :) mis pasha? kus pasha?

Kodus ei hakanud ka tegema, sest päriselt tähendanuks see seda, et ma oleks Kallega selle kahekesi ära sööma….nii me siis tegime hoopis töise püha.

Kalle mässas enamus ajast õuest ja mina võtsin ette suurema riiete ülevaatuse.

Aiatöödega sai ikka väga tublilt peaaegu ühele poole. Tehtud said ka need tööd, mis eelmine aasta vahele jäid. Mina olin rohkem nagu moraalne tugi, kes rohkem istus päikese käes kui peenraid puhastas. No ei olnud eriti mugav seal kükitada.

Mina sain omale garderoobis 4 tühja korvi – ma ei saanudki aru, kuhu need asjad sealt seest kadusid :). Raske südamega tõstsin tuleviku riided kõige kõrgemale ja vaatasin kuidas kõrvale sai tõstetud 9 paari teksaseid ja jalga panekuks jäi ainult üks :)

Pühapäev õhtuks võisime rahulikult hinge tõmmata ja mina konstanteerisin fakti, et nii väikeste lastega koos elades ei tohiks väga korras toast kinni hoida. Umbes täpselt pool tundi pärast lõpetamist ilmusid esimesed “asjad” omalt kohalt jälle segadust tekitama.

Pühapäeval käisime hommikul kirikus ka, kus Kalle koos laste ja emadega natuke esines, mina rõdu pealt vaatasin kuidas minu kaks armast tüart nagu kukununnud ilusti kõrvuti istusid ja vaatasid-kuulasid. Kah nägin seda kuidas Ketlinil on omad armsad inimesed, keda nähes ta neid kallistama läheb ja kes ei ole üldse meie pere tuttavad-sõbrad. Nimelt oli kirikus Ketlini lasteaia lauluõpetaja ja teda ju peab kallistama minema.

Perega käisime kinos ka. Kosmoses ja Välku vaatamas. Nii nagu plaanitud magas Liisu Kalle süles ilusti terve filmi ja meie Ketliniga vaatasime. Ma ütlen, et üks rase on ikka nii emotsionaalne, et isegi laste multikad toovad mul pisara silma :)

Kokkuvõttes oli meil armas perekondlik nädalalõpp :))))…. täna veel õhtusöögil arutasime, et kuidas me kunagi tulevikus omad pühad oma tütarde peredega veedame ja selle juures, kes kõige paremini süüa teeb :)

_mg_3401

3 Responses to Pühad

  1. Katrin says:

    Ketlin on Teil imearmas südametemurdja :)
    Väikeste laste kallistamine on niiii armas!
    Meil polnud ka mingeid erilisi pühi, möödusid aiatööde ja kodutööde tähe all :D Hunniku mune värvisid lapsed küll koos issiga ära, sellest ei pääsenud.

  2. nelladella says:

    Ketlinil on juuksed nii pikaks kasvanud!!! See on selge märk sellest, et me pole teid ikka päris kaua näinud.

  3. mina ka, mina ka:)
    mõtlen, et kuidas minust kunagi tulevikus tubli ja mõnus vanaema saab:)
    ja kuidas ma siis omi lapsi aitan ja ootan ja kutsun ja nunnutan….:)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: