Logistik

Mulle on alati orienteerumine meeldinud. Ma sportilikus mõttes pole seda kunagi teinud, aga ma pean koguaeg teadma kus ma olen ja kuidas ma siit kuhugi saan.

Ja mis saab olla mõnusam kui autoga orienteeruda. Ja et väljakutse oleks täiuslik, siis ma räägin, mis eile juhtus :)

Kell 6 õhtul oli mul kohtumine Sikupillis. See oli siis sihtkoht.

Algus punkt oli Nõmmel oma kodus :)

Kell oli 16.50 kui ma väga raske südamega panin raamatu käest ära ja ajasin Liisu üles, et kui me nüüd kohe minema ei hakka, siis me jääme hiljaks. Et meie minek ei tunduks nii lihtne, siis tuli veel Ketlin lasteaiast ära tuua ja mõlemad tüdrukud Kakumäele vanaema juurde viia :). Esialgse arvestuse järgi oli mul plaan hiljemalt kell 17 olla vähemalt poolel teel Kakumäel, vähemalt 2 last autos….kuid nagu näha olime selle plaaniga natuke ummikusse juba jäänud…

Liisu käis siis kiirelt pissil ja minu aktiivsel juhatusel olime me 17.03 uksest väljas :)

Juba oli mul tunne, et me jääme hiljaks, sest tuli ikka arvestada kellaaega ja autode hulka, mis tänavatel mu orineteerumise raskemaks tahtsid teha … Nüüd tuli teha kiire kõne lasteaeda ja paluda Ketlinil ennast riidesse panema hakata. Kui ma 7 minuti pärast lasteaias olin, siis oligi Ketlin juba ukse juures valmis ja jooksuga autosse.

Vaatasin kella…17.15 ja olin juba kindel, et napiks läheb aeg.

Kalle käest sain teada, et tema kohtumine on kell 6 Viru keskuses, nii et tema Kakumäe otsaga poleks ka saanud aidata. Üks vend ei võtnud telefoni ja seda, et teine vend ka seal elab ei tulnud mul hetkel meelde. Õnneks oli vanaisa trollis Paldiski maanteel ja temaga kokkuleppel andsin lapsed üle Haabersti Statoilis, et nad siis kolmekesi bussiga Kakumäele saaks sõita. Kell oli 17.30

Haaberstist Sikupilli saamiseks on 2 võimalust…sõita mööda Paldisiki maanteed linna poole või mööda Tammsaaret Järvevanale. Igaks juhuks valisin Paldiski maantee, kuigi mõlemas otsas võis küllaltki kitsaks minna :)

Üllatavalt libedalt läks sõit kuni Endla tänavani ja minu õnneks lülitati Endla-Sõpruse ristis valgusfoorid välja just sellel hetkel kui minu ees oli ainult üks auto. Kuna ma ei olnud peateel, siis oleks paari minu jooksul tekkinud sinna minu kahjuks suur ummik ja sinna ma olekski jäänud.

Edasi ma juba teadsin, et Suur-Ameerikasse pole mõtet ronida ja üldse seda Pärnu mnt-Liivalaia ristmiku on tark vältida. Nii et kiirelt Väike-Ameerikasse, sealt ajakirjandusmaja alt läbi ja Veerenni kaudu Liivalaia. Üks valgusfoor ja vähe autosid.

Nüüd kus Tartu maantee on täies jõus ei ole enam Juhkentalis ka ummikuid ja nii ma olingi Sikupillis kell 17.50.

Ma mitte ei jäänud hiljaks, vaid jõudsin 10 minutit varem. Ma arvan, et kui ma oleks ise lapsed Kakumäele viinud, siis ma oleks äkki 5 minutit hiljaks jäänud…sest puhas sõiduaeg seal võtab juba oma.

Ma ikka vahelduva eduga mõtlen, et kas need kõik autod, mis tuima järjekindlusega ummikus seisavad ei tea neid tänavaid kus autosid ei ole või nad ei viitsi lihtsalt mööda neid sõita. Mulle küll meeldib kiirelt orienteeruda. Ma võiks vabalt taksojuhiks hakata kui ma kliente ei kardaks :)

2 Responses to Logistik

  1. Krentu says:

    No sa sõidad nagu mees. Nagu hästi sõita oskav mees. Ja see on mõeldud ikka komplimendina :)

  2. elisabeth says:

    no mulle tundub, et sa teed vist KÕIKi asju mängleva kergusega.Ise pooleldi rase, aga mõtted liiguvad nii kiiresti – imetlusväärne!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: