pole rutiini

Täna hommikul kui ma olin silmad lahti teinud ja mõttes päevaplaani paika panin jõudsin tõdemuseni, et meie peres pole rutiini. Minul pole, Kallel pole, lastel pole.

Hakkame Kallest pihta. Tema teeb tööd siis kui peab ja peaks koguaeg. Koguaeg aga ei saa ;). Nii siis ongi, et päris tihti sööb ta minu ja Liisuga kodus hommikust või tuleb kell neli päeval koju. Mõnikord tuleb töölt ka kell neli öösel ja mõnikord alles teisel päeval. No mitte, et see tuleks mulle kuidagi üllatusena, aga no kokuvõttes ei ole ta küll rohkem tööl kui teised inimesed… või on ka…Igatahes võib ta meiega vabalt keset päeva ükskõik kuhu tulla ja samas võib juba nädalaid minu poolt kinnipandud kellaajale tekkida mingi ülitähtis kohtumine.  Siis ta käib koolis. Kool on selline, et ükskord kuus, neli päeva hommikust õhtuni.  Nädalavahetusel on ta suvel kindlasti tööl ja talvel käib mõnikord pühapäeviti pühapäevakoolis tunde andmas.

Nii et tema panus meie kaootilisse ellu on juba antud.

Ketlin peaks olema meil kõige rutiinsem inimene, sest tema peaks käima 5 päeva nädalas ja kindlatel kellaaegadel lasteaias. Kuna ta haiguse tõttu eriti ei puudu, siis annab tema oma panuse vastavalt ülejäänud pereliikemete tegevuskavale. Kui on midagi huvitavat plaanis, siis tahab tema ka osa võtta ja siis ta lasteaeda ei lähe. No korra nädalas tuleb seda ikka ette. Rutiini ei lase ta tekkida ka oma aktiivse ellusuhtumisega. Tema tahaks alati kuhugi minna või midagi teha ja kui muud targemat plaanis ei ole, siis ta jonnib natuke :). Lasteaia väliselt käib ükskord nädalas kunstitunnis.

Liisu…tema elu keerleb veel ikka natuke magamise ümber ja tema annab endast parima, et selles vallas mingit rutiini ei tekiks. Eile näiteks ärkas ta suure sahmimise peale kell 8.30 hommikul üles ja leidis, et õige aeg oleks 9.30 uuesti magama minna….et siis 11.15 ärgata. Ja palun mitte unustada, et tegu 2.2 aastasega :) Praegu on kell 18.30 ja Liisu magab lõunaund. Noh, et oleks vaheldust. Tema on meil väga paindlik ja mõistev ja rutiini ei nõua ;)

Mina ise… ma ei suuda isegi hommikuti sama sööki süüa. Mõnikord teeme putru, siis võileibu, pannkooke…ja ükspäev tegi Kalle peekonit ja muna ja värsket salatit… oks 2 päeva varem tegin sama menüü mina, aga tema tegi ka :) Mina käin ka tööl siis, kui tööd on ja nädalapäevad ja kelleajad võivad olla täiesti suvalised. Enamus aega tuleb tööd teha arvutis ja seda siis kui võimalust antakse. Koristama peab meie peres igapäev. Õnneks teeme seda tavaliselt kõik koos ja tädi Vaike aitab meid ka. Sööme siis kui kõht tühjaks läheb ja seda mis siis pähe tuleb :). Mõnikord väljas, mõnikord toome väljast koju, järjest tihemini teeme kodus ise süüa ja kindlast rutiinist on asi ikka väga kaugel….

Ma ei tea kas see kõik kokku on hea, aga võrdluseks olen ma kasvanud kodus, kus ema tuli alati koju kell 5 ja ei käinud peaaegu kunagi kuskil. Õhtusöök oli alati kindlal kellaajal  laual ja laupäeviti kindlasti pesu- ja koristuspäev :)

14 Responses to pole rutiini

  1. merle says:

    Natuke rutiini poleks vist paha, aga kui laupäevasest pesu-ja koristuspäevast lugesin, siis hakkas sees keerama. Sest meil oli see samamoodi ja kui tagasi mötlen, tekib vastik tunne.
    Kahju oleks, kui oma lastele ka sellieseid ebameeldivaid rutiine tekitaks.

  2. helen says:

    Minul on ka siiani laupäevase koristuspäeva-öäkk. Ei iial tee ma seda oma peres. Mulle meeldib koristada siis, kui mul on selleks võimalus ja see võib olla ükskõik mis päeval ja ajal.
    Samas muu elu on meil küll pigem rutiinne…

  3. undiproua says:

    neetult tuttav tuli see jutt ette. just töö mõttes.
    aga oioi, kuidas ma igatsen vahepeal seda mõtet, et kell 5 oleks tööpäev läbi, ma ei peaks arvuti taga öösel tööd tegema ja kirjadele vastama ja tulekahju kustutama. sest kõik on ju üle pea kasvanud…

    aga mulle meeldib, kui lastel on rutiin. kui seda poleks ja nad läheks magama alles öösel ja magaks päeval. ma ei saaks siis ju üldse tööd teha:)))))

    omamoodi on vabakutselise elu lahe ja lastel on ka ägedam. selles ma ei kahtlegi.
    aga ma südamest loodan, et nendest sihukesed “pohhuistid” ei kasvaks nagu endast. vastupidiselt sulle polnud meie vanemaid kunagi kodus ja süüa tegime ka ise. ja näed mis juhtus… :) (musud tšikkidele)

  4. Kratt says:

    aga mina olen see inimene, kellele meeldib kindel päevakava. nii mõnus on tõusta iga päev kell 9, siis laps jääb lõunaunele 13 paiku ja õhtul magama kell 22. ja nii iga päev :D üldse ei kurda ;)

  5. karin says:

    see laupäevahommikune koristamine ajab mindki oksele :D veel paneelmajas elades oli see raudpolt, et terve maja hakkas hommikul üheskoos undama tolmuriga. jubejube :D

  6. triin says:

    aga millal siis? Ma ka koristan laupäeva hommikul :D Kui ei jõua reedel korda saada. Nii mõnus on olla kodus nädalavahetusel kui on korras ja puhas. Aga äripäeva õhtuti, peale tööd, ma jõuan aniult “tulekahjut” kustutada. Lapsena polnud see mulle ka eriti vastik. Või noh koristamine ise oli muidugi vastik (on siiani). Aga selline süsteem. Nooremana ma eirasin seda mõnuga. Aga nüüd leian, et sel on oma võlu. Et ma siis teistel päevadel ei tassi seda mõtet üldse kaasas, et oeh peaks koristama.
    Ja eks see on pärandunud meile talust. Et laupäeval tehti sauna ja saunast tulles pidi ikka kord olema ja pühapäeval siis hea kirikusse minna :).

  7. Kalle says:

    Minu jaoks on oluline eristada korda (reziimi, distsipliini, kindlat eluviisi) ja rutiini. Elu maakeral allub rangele korrale, samas on kaugel rutiinist. Kord on ka see, kui iga nädal planeeritakse kaks korrarikkumist ehk korda rikutakse korrapäraselt.
    Rutiini ma iseloomustaksin, kui “kastis/kapis” elamist. Inimene on loonud oma maailma, millest väljuda tundub ohtlik, seega et ebameeldivusi vältida – elan rutiinselt. Nii korra puudumine (korralagedus), kui ka liigne rutiin viivad kaoseni! Minu arvates on meie pere rutiinist kaugel aga samas arvan, et ka “korda” jääb meil veidi väheks :)

  8. karin says:

    Jajah, Kalle, seepärast polegi anarhia toimiva süsteemina käima läinud üheski riigis :D
    Meile õpetati pedas lapse arengu loengus, et rutiin annab lapsele turvatunde. Ma ise usun, et lapsed on suurepärased kohanejad. Elavad selle rütmiga, mis vanemad neile pakuvad. Meil see rutiini asi ka eriti ei õnnestu aga pean oluliseks, et suures plaanid on ikka asjad paigas. Minu meelest on teil ka :)
    Aga laupäevahommikune koristamine on ikka rõve :D Pigem olgu segi aga ma ei suuda end kuidagi (isegi puhtusega) motiveerida end loobuma mõnusast laisast pereärkamisest, kus ka issi saab osaleda :)

  9. Katariina says:

    Mulle meeldib teie pere Dolce Vita ellusuhtumine. Suhkrutükk, mis teeb pipratera magusaks – see olete teie. Ja ma imetlen seda, et süsteemitu süsteem teil tõesti toimib – muuhulgas kõik see magamisse ja magamaminekusse-puutuv. Kooseksisteerimine suure tähega. Eriti, kui see teile kõigile neljale sobib….?

  10. viki says:

    Rutiin peab olema mingis kindlas kategoorias, näiteks laosed vajavad magamise, korra ja muu suhtes rutiini…alles sõbranna käis pojaga psüholoogi juures, sest see olnud maganud korralikult sünimisest saati ühtegi ööd ja see ütlesgi,e t laps vaab rutiini õhtul, rahu, hambapesu, lugemine ja tuttu, see kõik võrdub rahulik uni…vot ;)

  11. Liis says:

    Mina naudin laupäevast koristamist :) Mitte, et mul kunagi koristatud saaks, siin üks aastane naaskel oskab väga hästi kõike uuesti segamini ajada, aga sellest hoolimata ma üritan igal laupäeval uuesti.

  12. laias laastus on pereelu siiski rutiin – töö, pere, kodu.
    raamid on ju täitsa olemas.
    iseasi nüüd, kui palju keegi end selles raamis ajaliselt ja kindla päevakavaga piirab.

  13. marikal says:

    see ei ole ju rutiin et tõused hommikul ja päev läheb käima. rutiin on ikka see et hing jääb tegemistesse kinni ja sa teed kõike absoluutselt rõõmuta – sest et peab.Siis tahab rutiin ära tappa! Aga sellel on juba hoopis muud põhjused…..

  14. Kalle says:

    soodomakomorra’le!
    Eks pereinimesed ole elanud ka pereta inimese elu…
    Leian, et pereta elu võib olla palju rutiinsem, kui pereelu :), sest nii öelda üllatajaid ehk sinu elu ja plaanide muutjaid on “pereelu” puhul nii palju, kui pereliikmeid.Üksi elades võib inimene “laisaks” muutuda ja üsna muutumatuks e. rutiinseks jääda.
    Ühesõnaga eks need asjad ole nii ja naa – kõik sõltub ikka inimesest – kui tihti on ta valmis oma “raame” ümbervaatama.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: