kuidas meile uus aasta tuli…

Täitsa teistmoodi kui viimasel kümnel aastal, sest surutis surus meie mehe ka koju :)))). Ok oli mis oli, aga puhas rõõm oli meie õuel, sest ütleks, et viimased kümme aastat on uus aasta minu jaoks tulnud mossitades.

Nii me siis keerutasime siin viimastel päevadel näppu ega osanud selle ootamatu nähtusega hakkama saada, kuni siis 30-ndal otsustasime, et kutsume siis inimesed külla. Valisime oma pikast nimekrijast paar lemmikut välja ja saatsime kutsed koos soovidega teele.

Aasta viimasel päeval käisime kaubanduses trügimas ja konstanteerisime järejokrdselt fakti, et näha küll pole, et kuskiltki suruks ning ostsime paar karpi kartulisalatit ja lastele viinereid. Lastega peab arvestama ja kui nad muud ei söö, siis viinerit ikka. Mina tahtsin jälle kartulisalatit :)

Kuigi et me olime kutse peale kirjutanud, kell 7, jõudsid esimesed külalised kohale kell 8.15. Ketlinil oli nina vastu klaasis juba täitsa lössis selleks ajaks ja mina kartulisalatist kõhu täis söönud…aga siis tulid ka juba teised külalised ja viimased ütlesid, et nemad hakkavad ka nüüd sõitma. Nemad tegid eriti popilt…tulid Rakverest. Me oodates ei osanud muud seletust sellele leida, kui et kui hilineda, siis ikka stiilselt – tuleme Rakverest :)

Üks armas külaline oli teine hiigelsuure kausi sisse  salatit ja moodsaid vietnami rulli, millede võrdsel jaotumisel külaliste vahel ta agaralt silma peal hoidis…õigesti tegi, sest muidu oleks keegi ilma jäänud ja kõik lubasid neid ise järgi teha.

Nii me siis tegimegi..sõime ja vaatasime osade meeste nõudmisel televiisorit. Üks nõudja oli meie Kalle. Tema ütles, et kuigi ta ise ei tea, aga vanaaastaõhtul pidavat telekat vaadatama…et alati järgmistel päevadel räägitakse, mis seal oli ja tema pole kunagi saanud kaasa rääkida. Nüüd tema vaatab.

Vahepeal vaatasid kõik ja vahepeal ainult üks mees..aga kontroll oli programmil peal.

Jõime ka. Mehed jõid punast veini ja naised poppi õunasiidrit. 2%-list. Need kes laristada tahtsid, need jõid 4%-list ja pidurid lahjendasid seda kahest veel õunamahlaga. Aga ütleks, et see siider on üks parimaid mida ma saanud olin…no eks need toojad teadsid mis nad tõid.

Tort oli ka tellitud ja seda jagas tordiomanik kõigile lahke käega ja mina sõin 2 tükki. Liigitasin selle valmistuse sobilike hulka ja olen valmis seda  sama käe läbi tehtuna ka järgmistel kordadel nautima.

Natuke enne 12 topiti kõik lapsed ja ise riidesse ja kõndisime raudteeliiprite vahele. Et nagu ellujäämiskursus…et tulistatakse küll, aga keegi pihta ei saa. Ketlini süda ei pidanud vastu ja nõudis tuppa ja uksed kinni. Teised julgemad avasid ka shampuse millest killuke ära joodi ja enamus taevasse lennutati…hommikul selgus, et 3/4 pudelist oli ikka veel alles.

Koduaias tegime lasterakette – põletasime säraküünlaid ja edasi läks töö rohkem sektsioonidesse :)…ja nüüd tuleb jutt lastest.

Kohale oli 3 printsessi…ja kolm tankisti ;). Seda mida printsessid tegid, seda me eriti ei näinud, sest enamus tegevust toimus vaikselt omades ruumides. Keegi ei kisanud, keegi ei nutnud ja kõik oli kontrolli all ja ainultvahetevahel nägime neid roosades kleitides mööda hõljumas :)

Kolma tankisti oli üks kummaline seltkond, kes koosnes 2 aastasest Liisust, kolmveerandneljasest (naljakas on temale Liisuga võrreldes kolmene öelda) Leenast ja peaaegu seitsmesest Karlust. Et siis Leena käis Karlu järel ja Liisu Leena järel. Vaikselt ja salaja ja väga armas oli neid vaadata. Õhtu hittmäng oli Karlu tibitakso. Pisikese nuku käruga rallitas ta omal kindlal rajal ja vedas õnnelike tüdrukuid,  kellel jäi mulje nagu nemad oleks oluline osa selles rallimängus.

Niimoodi vaikselt ilma luumurdudeta ralliti kuni kella kolmeni öösel….siis hakkasid täiskasvanud vaikselt väsimuse märke ilmutama ja lste vaiksest vastupanust välja tegemata viidi lapsed ära.

Meie printsessid läksid kahekesi ühte voodisse magama …aga kuue ajal mõtlesid siiski ringi ja ärkasime kell 12 päeval :)

Ku saaks viimaste õhtut laste järgi hinnata siis  see aasta peaks tulema ideaalne :)

HEAD UUT AASTAT!

10 Responses to kuidas meile uus aasta tuli…

  1. maris says:

    ja kui keegi imestab, miks ühtegi fotot pole, siis põhjus on selles, et seltskonnas polnud ühtegi fotograafi ega muidu suure fotokaga fotohuvilist.

  2. Krentu says:

    ma just mõtlesin, et kas nüüd uuel aastal hakkabki nii olema – et Krista blogis pole pilte :)

  3. Head uut aastat minugi poolt! Meil oli ka see 2% õunasiider minev kraam – meeldis palju rohkem, kui Törley alkovaba vahuvein :)

  4. ingrid says:

    miks sa poest kartulisalatit ostsid? see on jube keemia ju, arvad küll, et nad ei lisa sinna midagi, aga tegelikult… ma tegin kodus kartulisalatit, härra suurel nõudmisel, ja ostsin koduextrast imelise riista, mis kartulid paari minutiga kuubikuteks teeb. vorsti see paraku ei hakkinud

  5. Kessu says:

    kuidas kaheprotsendine õunamahlaga lahjendatult maitses? ma ise sellise komboni eelmisel aastavahetusel ei jõudnudki.
    rõõmu ja üllatusi täis uut aastat!

  6. Age says:

    Head uut aastat!

  7. pavlova says:

    ja kus on pildid!!??:))) ilma nendeta su postitus nagu…hm…nagu poolik viinapudelit, mis külla kaasa võetud, aga ilusat uut ka teie perele!!:)

  8. Regina says:

    Head uut aastat!

  9. Marje says:

    egas siis midagi, tuleb kamp uuesti kokku ajada ja pildid ka teha;)

  10. triin says:

    head uut aastat!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: