harjutamise asi ?

Eile hakkasin ma mõtlema selle peale, et kui palju ikka on vaja seda harjutamise asja. Äkki ei ole meil siin midagi harjutada…iga inimene on isemoodi ja selle suure harjutamisega saad selle inimese ainult mõneks ajaks selliseks nagu sa tahad…ja nii kui võimalus on, nii ta pöörab kohe tagasi omaks :).

Mind on näiteks harjutatud olema väga viks ja viisakas. Söömise, magamise ja muidu käitumisreeglite koha pealt pole nagu mitte midagi ette heita…..aga….vot ei harjunud külge :)

Võtame näiteks söömise…

Mulle meeldib süüa ükskõik kus ja peaaegu ükskõik mida. Näiteks arvuti taga saiakesi või diivani peal pikali shokolaadi. Mulle kohe meeldib kui mõni inimene süües laua peal istub :)…paari puhul tundub see romantiline ja laste puhul armas. No siinkohal väike mööndus, et mitte päris nii, et enamus peret istub viksilt söögi laua taga nuga ja kahvel käes ja siis üks pätt on keset lauda nagu praad. Aga näiteks kui ma spüüa teen, siis mõni laps on mul seal tööpinna peal ja jälgib mängu …

Mulle meeldib süüa enne magamaminekut ja ja ka kohe üles tõustes. Ma tean küll kõiki tervisliku toidu reegleid, aga no osad asjad on ju lihtsalt niiiii head :)

Autos on mõnus süüa ja poes oste kotti ladudes…

Ja mis te arvates, et kõigi nende asjade kohta mulle lapsepõlves ei räägitud, et nii ei tehta :).

Lapsepõlves, peale selle, et terve pere ilusti koos õhtust sõi, oli meil ka igal ühel oma koht laua ääres. Alati istusin ma kodus ühe koha peal. Isegi nüüd, kus vanemate kodu on hoopis teises kohas, olen ma tähele pannud, et ma istun seal alati ühes kohas. Kodus meil, on igal õhtul igal ühel uus koht. Mina olen tavaliselt viimane, kes istub ja siis istun sinna kus on vaba :). Samas ma ei tunne ühegi kohaga ka, et see on minu oma….nii et huvitav millest see nüüd siis tuleb. Mind on harjutatud vanemate juures omal kohal istuma ja see jäi külge, aga mujal see ei kehti. Samas kui ma nüüd mõtlen, siis vanemate juures laua peale istuda oleks ka tobe ;)….

Magamisest…. mulle ei meeldi kaua magada. Võib küll öelda, et näe kui tubli laps ärkab hommikul ilusti ise üles, aga see ei ole harjutamise ega ka harjumise asi. Ma mäletan ise kui raske mul endal oli, kui ma olin kell 3…4…5 öösel magama läinud ja siis iseenesest hommikul üles tõusin. Ma usun, et rekord on vist 12, milleni ma kunagigi maganud olen :). Täpselt samamoodi ei meeldi mulle ka ükski muu õhtuks mõeldud tegevus :). Ma mäeltan lapsepõlves kuidas ma õhtuti seisin vannitoas ja vesi jooksis ja ma kätt vee all hoidsin, et ema arvaks, et ma pesen ennast :). Samas ei saa ma kuidagi minna hommikul niimoodi uksest välja, et dushi all ei käiks….isegi kui ma mõnikord harva õhtul vannis käin, siis on hommikul ikka must tunne.

Ma ei saa ka öelda, et ma vara magama läheks….see ka ei harjunud külge ;)

Ja kodu. Meie kodu pidi alati korras olema. Kolme vastutöötava mürakaruga oli see muidugi raske, aga öelda, et korras kodu harjumus peaks olema kodust kaasas…vot seda ei ole. Muidugi mulle meeldib kui on korras, aga ma ei ole see, kes terve päev mööda maja käiks ja asju ära paneks…. ja ma ise ei ole ka selline, kes iga asja kohe õigele kohale tagasi paneks.

Kuna see ei ole harjutamise ega ka harjumise asi, siis ma loodan, et vähemalt ühel tüdrukul meie peres on see loomuses ja tal ei ole midagi selle vastu, et ka teiste järelt seda teha. Minu ema küll teeb seda :)

Riided ka. Väiksena pidime oma asju hoidma. Uusi asju ei võinud kohe selga panna ja kodus pidid olema kodu riided. No ja mis on nüüd tulemus. Tulemus on see, uued riided panen juba poes selga ja kodus olen samade riietega, millega koju tulin. No ok…mul ei ole ka sellised riided kodust välja seljas, millega kodus ei võiks olla. Küll aga on mul raske teisel päeval samu riideid selga panna. Siis kui mina laps olin, siis pesti heal juhul ükskord nädalas pesu ja sama pluusiga käisin ma kindlasti nädal järjest. Teksapüksid on peaaegu ainukesed asjad, mis teisel ja mõnikord ka kolmandal päeval kõlbavad.

Vot ei harjutatud mulle seda “mustade” asjadega käimist külge :)

Nii ja nüüd ma siin siis istub. Kell on 10 hommikul. Pesumasin peseb, aga pooled pereliikmed alles magavad. Ei tea kas peaks neid minema harjutama hommikuse ärkamisega :)

Mis pildi ma nüüd illustreerimiseks panen… see juba olisee ka …. no ma ei pane ju praegu seda, kuidas ma dushi all käin ;)

2 Responses to harjutamise asi ?

  1. Lilly says:

    Ehhee, mõni asi harjub ikka külge küll. Näiteks nõukogude koolis oli noa-kahvliga mittekleepuva laua taga (või peal) söömise harjumus pigem nuhtluseks. Ma seepärast keeldusin koolis söömast, snoob selline :) Siiani, isegi üksi elamise perioodil, söön korralikult noa-kahvliga ja taldrikult. Ainult vastupidiselt harjutatule, meeldib mulle väga raamatut-ajalehte lugeda söögi kõrvale :)
    Ja kui mu mees arvaks, et särgi võib veel teisel päeval selga panna, siis ma tegeleks juba ammu ümberkasvatusega. Või oleks lahutatud ;)

  2. Kristel says:

    Ma pole selle üle varem tegelikult arutanudki, et milleks on vaja sisse harjutaad asju, kui kõigest sellest igaveseks alates iseseisvasse ellu astudes loobuda.
    Mul on täpselt sama lugu selle söömise, riietega, ainult hommikuse magamisega on teisiti – kunagi harjutati mind küll vara ärkama ja õigeks ajaks igale pole jõudma, aga ka see ei jäänud külge. Pigem see viimane läks peale seda kõva harjutamist hoopis hullemaks. nüüd kui olen selles eas, et “peaksin” ise kedagi harjutama hakkama, olen hakanud natuke rohkem end distsiplineerima:)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: