üks õhtu…

Ma ei saa öelda, et ma oleks mingi hea võõrustaja…otse vastupidi :)…. aga mulle väga meeldib see viis et kui ma võõrustan, siis kuidas ma seda teen :)

Näiteks eile õhtuks kutsusin ma külla mõned sõbrannad, kes rohkem või vähem muidu üksteisega ei kohtu….või ei tunnegi üksteist. Neil kõigil on peaaegu 2 last, küll väga erinevates vanustes….(ok üks külaline, kes ei saanud tulla, temal on ausalt ainult üks laps :)

Siis mulle meeldib, kui kodu on väga korras kui külalised tulevad. Selleks kõige minu sõbralikum variant on selline, kui külalised tulevad umbes tund pärast seda kui meie majaingel on tolmuimeja kappi tagasi pannud :)…nii et seda ma arvestasin päeva valikul ;)))

Siis jääb veel pakkumise voor. Kuna ma just tagasihoidlikusega ei hiilga, nagu üks külaline ütles, ei ole ka mulle mingi probleem kellegile öelda, mis ta kaasa võtta võiks :)…mul muidugi lihtsam kui pärast kutset  sõbranna ise ütleb, et ma võtan siis koogi :)….hea näide siia kõrvale on minu isa viimane sünnipäev, kus ma ehmatusega külmkappi avades leidsin sealt 4 suurt torti :)…..sinna käib juurde see…ahh pole midagi vaja ja kuidas ma ikka niisama tühjade kätega lähen.

Niimoodi siis oli meil väga aus, et üks külaline tõi ainult silmarõõmu :), sest ma ju ei öelnud, et ta midagi kaasa võtma peaks.

aga tagasi pakkumise juurde…ma ju pean ikka ise ka midagi tegema…kõige lihtsam on võtta paar oma lemmikut ja ära proovitult kiiret ja mõnusat asja ja ongi kõik…

niimoodi nägigi minu ettevalmistus eile välja selline…

30 minutit nimekirja ja Liisuga toidupoes +umbes 20 minutit toiduettevalmistust ja tund aega enne külaliste tulekut lugesin mina rahulikult ajakirja :))))…2 pakkumist ahjus :) ning salat külmutuskapis.

Edasi läks nii, et juttu jätkus kauemaks…ma ei hakka asjast üle rääkima, sest keegi jõudis minust juba ette…aga kõige üllatavam oli muidugi see, et väga vaikne ja rahulik oli…Kõige suurem poiss ütles, et tema tahaks endale ka sellist rahulikku sünnipäeva ja ainuke pisar tuli kahe pere esiklaste valest arusaamisest imepisikese legomängukohvri asukoha üle….üks nendest kohvrivõitlejatest oli meie pere laps…perede teisi lapsi ei pannud keegi isegi tähele :)))) ..enamus ajast mängisid nad sõbralikult üleval korrusel lastetoas (täpselt niimoodi nagu see minu kõige helgemates unistustes väja peaks nägema)…või siis meie laua all kõige kitsamas kohas :)

Ma isegi ei viitsinud pärast koristada ja just praegu sõin ära viimase tüki juustukooki, mille üks külaline minu õnneks maha unustas :))))….nii mõnus…

Äkki peakski algatama sellise uue vanamoodsa traditsiooni, et kui tulevad külalised, siis me teeme grupipildi :)…kõik külalised on siin ühe pildi peal meie uues “köögis”:))))

PS: kui ma jõuan siis ma teen täna veel ühe toidupostituse ka :))))

5 Responses to üks õhtu…

  1. kajakas says:

    väga vahva :)

    ja kas postitusest võib järeldada, et Marisel on poolteist last?

  2. maris says:

    hea matemaatika, kajakas. põhimõtteliselt küll jah.

  3. maris says:

    ja see, et sa tund enne külaliste tulekut rahulikult ajakirja lugesid, on vale. ketlin rääkis, kuidas päriselt oli. ta ütles: siin oma meie voodi ja emme magas siin enne teie tulekut.

  4. Katrin says:

    See viimane pilt ilmestab suurepäraselt seda, miks mulle avatud köögid ei sümpatiseeri! Nii ilus pilt, aga taustal on kruusid….hmmm, kuidagi meeleolu rikkuv, mu meelest… :)

  5. Katrin says:

    Ketlinil on hästi armas sonks :)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: