mina naine

Laupäev hommikul kui me, nagu väga paljud teisedki, perega Nopis hommikust sõime jäi mu pilk ühele pereemale peatuma. Ilus armas pere tuli ka hommikust sööma, muidu nagu pere ikka, aga ema tundus seal liiga ilus. Tal olid luapäeva hommikul kõrge peenikese kontsaga kingad jalas…imeõhukesed sukad ja moodne seelik. Loomulikult oli tal viimaseni hoolitsetud soeng ja meik. Kõik ju väga kena..naine mis naine…. aga mulle tundus nagu kohatu ja sobimatu.

Samas läksime meie oma merega tunni pärast stockmanni kaubamajja ja seal kodusosakunnas jalutades tundsin mina ise kuidagi väga vales kohas olevat. Vot see pereema oleks sinna nagu rusikas silmaauku sobinud.

Nii ma siis jäingi mõtlema, et milline naine mina siis olen…

Mulle ei meeldi kontsad. Ma pole kunagi aru saanud, et miks keegi üldse käib nii ebamugavate asjadega…ja kui ma siis olen pidanud kontsadega käima, siis ennast vaateaknalt vaadates on mulle see vaatepilt alati liiga kummaline tundunud.

Ma käin väga harva seelikuga…suvel veel mõnikord ….ikka väga harva. Ma mõnikord ikka otsustan, et nüüd ma hakkan seelikuga käima, siis mõtteks ta tihti jääbki. Kleidid on mul ka kõik sellised, kuhu käivad ikka püksid alla…

Loomulikult vihkan ma sukapükse. Mitte kunagi pole ilm nii külm, et ma peaks nad jalga panema. Ma mäletan kui ma eelmine aasta tahtsin kleidiga teatrisse minna ja poodi sukkpükse ostma läksin, siis seisin mingi pool tundi leti vahel, ega suutnud kuidagi otsutada, mida mul nüüd vaja peaks minema :)

Juuksuris käin ma 2 korda aastas…parimal juhul…ja kosmeetiku juures olen ma ka ikka paar korda elus käinud :). Varem ei saanud ma sellest silmaga nähatavast vahest aru, kui ma ennast natuke värvisin…nüüd juba saan…aga isegi see ei suuda mind kuidagi panna ennast igal hommikul “ilusaks tegema”. Aga mul on kodus üks puuderkreem ja ripsmetush ning kahevärviga lauvärvid. Ma olen need täitsa ise endale ostnud. Tavaliselt siis kui ma otsustan, et nüüd ma hakkan ilusaks :)

Kammin ma juukseid tavaliselt ainult ükskord pärast pesemist ja siis kahe päeva pärast enne pesemist :)

Kreeme ja potsikuid tosikuid mul ka ei ole…ennast pärast dushi all käimist kreemitada, tähendab mulle endaga tülli minekut..kõik kleebib ja on rasvane jne…ausõna ma olen proovinud.

Samas lõhnad mulle meeldivad ja naljalt ma ikka kodust ilma välja ei lähe.

Kotte ma ei salli ja kui vähegi võimalik lähen ma uksest välja ilma. Isegi rahakotti pole mul…raha ühes taskus ja kaardid teises taskus.

Riietega on nii, et nüüd kus mul on oma lemmikpood, käin ma seal ikka vahel vaatamas. ok ostmas ka…ja kui ma välismaale lähen, siis ma ostan ka..õnneks ma käin väga harva…eriti viimastel aastatel.

Ehetega on nii, et kaelakeed on mulle viimasel ajal meeldima hakanud…aga mul läheb pidevalt meelest ära, neid kaela panna. Kõrvaaugud, mis ma tegin umbes 10 aastat tagasi, on vist ka juba kinni kasvanud ja sõrmes on üks sõrmus.

Samas on mul kunagi aastaid kunstküüned olnud ja need puht eluliselt vajalikul põhjusel. Iga päev oli vaja kangaid katsuda ja mul endal olid siis väga kergesti lõhevad küüned….need kaks asja aga ei sobinud kuidagi kokku, kui sul just ei olnud eesmärk ülikallistest kangastest niite välja kiskuda ;)

Aga kogu selle jutu kokkuvõtteks tahtsin öelda, et hoolimata kõigest sellest tunnen ma ennast väga naisena :)))

22 Responses to mina naine

  1. Thredahlia says:

    Vabandan kommentaariumisse trügimist, aga see jutt käiks küll nagu rusikas silmaauku minu kohta kui kotid ja kangad välja arvata :) Mahukaid käe/seljakotte ma lausa armastan.

  2. Sama siin. Nagu oleks enda kohta lugenud :) Mina eelistan pigem hommikul pool tundi kauem kaisus magada kui endale nägu pähe joonistada. Ja veel hullem on see, et sellisel juhul tuleb õhtul see “nägu” uuesti maha pesta. Kontsadel käin ma ainult väga erilistel puhkudel (ja väga lühikest maad) ja eeelistan iga kell teksasid seelikule.
    Tõsi küll, mul käivad aegajalt nö naiselikkuse hood peal, kus ma otsustan, et aitab, on aeg naiselikuks hakata. Siis ma ostan/õmblen omale mõne seeliku ja võibolla isegi paar päeva käin sellega ja siis endalegi märkamatult vajun tagasi mõnusasse mugavasse riietusse.

  3. Lilly says:

    Oi, overdressed on palju hullem kui underdressed :) Samas ma ei unusta kunagi oma jahmunud üllatust Genfi turul, kuhu kõik ontlised vanaprouad olid tulnud värskelt säitud soengutega (kohe selge, miks laupäeviti juuksurid kell 7 luugid lahti teevad), tviidkostüümides ja lehviga kultuurrottidega nööri otsas. Mulle turud väga meeldivad, aga ma olen neid alati rohkem lihtrahva kohaks pidanud, igastahes nägin ma oma teksade-mokassiinide-värske spargliga kaenla all veider välja.
    Kontsade osas ma leian, et nendega peab käia oskama, seda pilti on ju nähtud, kus tibi tipib põlved lõua all nagu kannataks juba teist tundi pissihäda käes.

  4. merle says:

    Ja jah, ka mina lugesin nagu iseendast. Värvida ei meeldi, kammida pole vaja, kui juuksed pidevalt hobusesabas ja jalgu pole samuti vaja kontsadega välja väänata. Aga löhnad meeldivad ja neid kasutan küll. Mul on ainult üks ölakott ja selle olen omaks vötnud vist ainult sellel pöhjusel, et seda saab kanda nagu postiljoni kotti ja käed on vabad. Ma ei salli, kui miskit on pidevalt käe otsas. Ma olen mugav inimene. Tunnen end aga sellest hoolimata vahel isegi väga naiselikuna.
    Kontsadega tädidele vaatan tahtmatult järele, sest see on mulle müsteerium, et möned panevad vabatahtlikult sellised asjad alla.

  5. krista says:

    no ja ma seal nopis ka vaatasin, et ma ei ole ainuke selline :)…nii lahe on tegelikult, et paljud julgevad seda ka tunnistada, et neile ei meeldigi kontsad :)

    aga tegelikult ma kottide koha pealt nats liialdasin…mul ikka on küll vähemalt 2 tükki…mõlemad kaitsevärvi ja saab ka kanda nii, et käed on vabad…aga selline imepisike ridikül kaenla all…see oleks koomiline pilt minu puhul :)

    aga kottidest rääkides…mul on suur fotokott…ja ma ütlen juba kohe ära, et ükskord ma selle kuhugi maha unustan…:))…suvel pulmas oli mul armas Katrin, kes seda meelest ära ei lasknud minna…õnneks :)

  6. Kristi says:

    muu on täiesti mõistetav – kes ikka viitsiks endale igal hommikul uut nägu joonistada ja juukseid kammida -, aga ilma kotita tunnen ma ennast küll nagu alasti :D kui ma mõnikord lähen nt eksamile nii, et ühes taskus on pastakas ja teises id-kaart (ja võib-olla olen kuskile kalkulaatori ka pistnud), siis tunnen ennast üldse nagu mees. no enamasti käivad ju mehed ilma kotita ja siis mingil hetkel hakkavad küsima, kas nad võivad su suuuuurde kotti panna oma pusa ja veepudeli ja raamatu ja.. või siis küsivad umbes salvrätti või küünekääre või veel midagi üsna absurdset, mis naistel alati kotis kaasas on :D

  7. evelynco says:

    Ma tundsin ka ennast suuremas osas jutus ära. Eriti selles kreemide osas – minu jaoks on ka kreemitamine täiesti ebameeldiv tegevus. Ma ikka mõtlen sellele, kuidas mu sõbrannad, kes enda naha eest hoolt kannavad, näevad neljakümneselt välja nagu kolmekümnesed, aga mina nagu viiekümnene. Aga isegi see vaaatepilt ei suuda mind ennast regulaarselt kreemitama panna:)

  8. maarja says:

    ehh, minul käib see asi periooditi, on aeg, kus teksad ja cati matkasaapad on ainsamad asjad, teisalt jälle panen vabalt kontsad alla. sama ka kreemitamisega, suvel ei pea seda üldse tegema, aga nüüd tuultega ma muudmoodi ei saa.
    ja kotid on mul suured, niiet tihtipeale mees uurib kui juhtub mu kotti mulle autosse viima, et mitut telliskivi ma kaasas kannan…
    a lõppkokkuvõttes peaasi et endal hea oleks.

  9. Krentu says:

    Ma hakkan ka juba Sinu moodi minema! Kolimise käigus viskasin 2/3 oma kosmeetikavahenditest ära, teksad ja mugavad jalanõud on enamasti kasutuses. Aga vahel on ikkagi jube tore end üles lüüa. Siiski, kui ma linna lähen ja vaatan sellieid inimesi, kes mulle tõesti meeldivad, no selliseid väga lahedalt riietatud ja sätitud,kujutan ma kohe ette, kui palju aega nad raiskavad selle peale, et proovida ja sättida, ja ausalt, minul oleks kahju sellest ajast.
    Kui ma mõnd naisteajakirja loen, siis ikka vanast harjumusest vaatn moe-ilu lehekülgi, aga need jätavad mind üsna külmaks…

  10. Triin says:

    no mina rohkem mõtlen ennast ilusaks kui teen:) kreemitan küll ja kontsi kannan ka, aga sukad ja seelik laupäeva hommikul on välistatud. samas sattusin lapsega täiesti juhuslikult laupäeval kell 12.00 Estoniasse ja seal oli neid sukkadega “tädisid” terve hulk ja meie olime nagu vaesed sugulased pea-aegu et koduriietega:)

  11. nelladella says:

    Meie käime ka nopis nädalavahetuste hommikutel kui me parasjagu maal pole. Aga ilma kontsadeta:-) Mõni hommik võiks ühineda, helista kui minemas olete.

    Mina tundsin ka sinu jutus ennast ära, aga mul käib vahelduva eduga see täiesti vastupidine hoog ka peal. Just täna vaatasin oma kaunist meest, kes samsist musta ülikonnaga, kriitvalge särgi ja särava lipsuga töölt tuli, mina samal ajal ketsides ja kukekates kodudressides aias käru kiigutamas, ja ma esimese asjana teatasin talle, et ma panen ka endale ükskord kõrged kontsad ja ilusa kleidi ja lähen kuskile:-) Vahel lihtsalt tuleb hirmus igatsus peale ilus olla. Eriti kui oled 2 aastat koduriietes käinud:-) Nii ma vahel mõnel tähtsal päeval kui on käik kuskile tähtsasse kohta, näiteks Kukupaisse:-), meigin ennast ja föönitan ja keeran juukseid. Lihtsalt selleks, et pärast peeglist mööda käies oleks seal rõõmustav vaatepilt. Oi, aga nüüd hakkasid meeleheitel koduperenaised, ma ei saa rohkem kirjutada!

  12. Marianne says:

    hehee, mul meenus seda lugedes, kuidas ma koolieas olin hirmus kade ühe sõbranna peale, kelle emal oli uhke roosa buduaar miljoni totsiku ja potsikuga. mu emal oli umbes-täpselt üks huulepulk, ripsmetush ja lilla lauvärv. ja siis ma olin raudkindel, et “suurena” on mul ka hirmus palju igasugu väärt kraami, et tütred ikka rõõmsad oleksid :)
    noh, ma olen isegi oma emaga võrreldes miinuses…

  13. killuke says:

    küll on hea lugeda, et sarnaseid naisi rohkem on; muidu mõtlesin, et istun üksi nii oma liivahunniku otsas :)! tegelikult tunnen, kuidas üha vanemaks saades (ja ehk keskkond aitab kaasa), tahan olla mugavalt. mitte et ma peaks kellegi järgi end riidesse panema või meikima või kõrgeid kontsi kandma. samas on mul ema, kes manitseb, kui ilus on ikka kõrge konts ning kaunis kleit… õnneks oskan juba selle üle lihtsalt nalja teha ning mitte südamesse võtta.

  14. ArvoS says:

    Vaevalt, et ükski normaalne (rõhk sõnal normaalne) meesterahvas ootaks oma kaasalt laupäeva hommikul erilist väljanägemist. Ise otsiks ta näost pigem jälgi padjast mis viitaksid korralikule unele ja rõõmsat meelt.

  15. karin says:

    Aga minule meeldivad kontsad. Just kerge kontsaga ongi mul mugav. Muidu tundub, et tagumik lohiseb mööda maad järgi mulle :))))))) Aga selleest ei ole ma kunagi kosmeetikul käinud :))))

  16. Katrin says:

    Kontsad on tegelikult väga mugavad. Ma olen ilmselt neid liiga palju kandnud, kuid päris madalatega jäävad mul kannad valusaks. :D Ma ei tunne ennast just vaateaknast möödudes kontsadeta ära. Samas seelikut ei kanna väga tihti, kuigi jah, praegui on väga mugav seeliku mood. Seelikud on alla põlve ja laiad. Need on küll mega mugavad ja neid ma kannan ka. Igal hommikul teen meiki ka aga see ei ole loomulikult selline raske pannkoogi meik. Ja see võtab mul aega täpselt 7 minutit. Ja ausõna ma pole mitte ühtegi päeva meigita tööl käinud. Kuidagi ei tule päehegi selline mõte. See oleks nagu hambaid pesemata tööle minna :D Ma lihtsalt ei saa ilma kulmudeta ju kontoris istuda, nägu nagu pelmeen, peas! :D Nädalavahetusel ja puhkuse ajal olen aga eriti laisk ja siis meigin ennast väga harva. Tegelikult võib kokkuvõtvalt öelda, et täpselt nii nagu harjumus on, nii inimesed ennast meigivad, kannavad seelikuid ja kontsi jne. Mu ülemus näiteks räägib, et ta ei leia aega, et süüa hommikul. No ei ole sellist harjumust. Ma jälle selleks hommikul ärkangi, et kõht jälle täis süüa :D

  17. Mari says:

    Minul käib periooditi see tibinduse värk, aga üldiselt eelistan ka mugavamat riietust.

    Aga tegelikult tahtsin hoopis küsida, et kas sa said mu vastuse kätte? Kas ootan teid täna?

  18. Sipsik says:

    Aga mina ei oska ilma kontsadeta kõndida… Vahel ikka õnnestub, kuid kontsaga kuidagi mugavam. Ja seelikuid/kleidikesi armastan ka:)
    Sukapükse vihkan, sukad see-eest on mõnusad ja mugavad.
    Aga laupäeva hommikul perega sööma minnes küll ennast lille lüüa ei viitsiks, seda küll. See ikka rohkem selline armsalt sassisjuukseline teema, mulle tundub.

    Kreeme ostan sageli kokku, et “hoolitseda”. Teen lahti, kasutan korra ja mõne aja pärast viskan minema. Ei suuda kohe kuidagi. Ja kosmeetikus ka ei käi.

    Positiivne lugeda, et ma pole ainus kes ennast poputada ei viitsi ja sellest hoolimata eluke veereb kui hernes:)

  19. liina says:

    Nadalavahetustel ei pane kontsa jalga, tool kaies aga kull… muidu on imelik… Ilma meigita ma ei lahe pea kunagi valisuksest valja. Meik aga tahendab tavaliselt ainult puudrit ja ripsmetussi… Kulme lasen varvida, ses muidu oleks mul ka “pelmeeninagu” :) Kreemitada meeldib aga sageli pole aega. Londonis elamine on mind vist nats beibemaks teinud kui ma enne olin. Voib-olla on asi vanuses ka, enam ei taha koguaeg kets jalas ringi joosta…

  20. maris says:

    aga mina olen jälle jõudnud faasi, kus mul pole mitte ühtegi paar pükse. selliseid juhuseid on mul elus varem ka olnud. keskkoolis oli näiteks ükskord, et oli vaja minna peterburgi ekskursioonile rongiga, aga mul polnud ühtegi paari pükse. sellegipoolest on minu sukapüksid kõik sellised paksud ja värvilised, mitte niaselikud õhkõrnad. samuti ei oska ma hästi ilma kontsata astuda. jala hakkavad valutama, kui madalad kingad jalas on. aga kõigele sellele vaatamata pole ma veel elus jõudnud kosmeetiku juurde ja käin samuti kaks korda aastas juuksuris ning kammin juukseid paar korda nädalas enne pesemist.

  21. Katariina says:

    Ma siis ka ütlen sõna sekka. Ma kreemiusku eriti ei ole, aga igal jumala hommikul – olgu siis töö- või muidupäev . värvin ma ilmtingimata ripsmad ära. Siis on silmad lahti ja pilk avar. Ja minu arust on väga vähesed naised ilma natukese ripsmevärvita kenad. Aga eks see ole enesetunde küsimus. Samas on mu juuksed alati taga pusakrunnis, nii et laps juba käsutab, et “emme, tööl võisid sa ju nii olla, aga kodus tee kena sile pats. palun”. Ja kleidiusku olen ma ka. Aga see kõik tuli peale kodoprouastaatuse lõppemist ja tööleminekut. enne olin ma ka selline teksa.ketsi-dresskatüdruk. Ja nüüdki nädalavahetuseti. Ja kontsad meeldivad mulle ka. Teevad nii ilusaks. Jala ja kehahoiaku ja keha. Vat.

  22. inga says:

    mina olen ka kontsa-pooldajate-leerist:) ma arvan, et iga naine võiks osata kontsaga käia ja kapis võiks olla nii kontsaga saapaid kui kingi. kui ma ikka tahan eriti hea välja näha, siis konts paneb asjale punkti:) töö-inimesena kandisn kontsa enam-vähem iga päev. hetkel kodusena lippan teksas-buutsis ringi ja tunnen end ka väga hästi. ehk siis ma ei arva, et ma peaks lapsega mänguväljakule minnes kontsa alla ajama. aga samamoodi ei arva ma, et ketsiga end teatris hästi tunneksin.
    ehk siis iga asja jaoks oma aeg ja koht. kõikse naiselikum ongi ehk osata see ära tunda;)
    end ilusaks sättida meeldib mulle ka. nüüd eriti, kui ma seda iga päev ei tee. aga kui kuskile rahva sekka minek, siis sättimine annab justkui selle õige meeleolu:)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: