Naised minu elus

Minu elus pole mitte kunagi ennem nii palju naisi olnud kui praegu. Ok 2 tükki olen ma täitsa ise teinud, aga kõik need teised :)))

Kunagi ammu…nii näiteks aastat 5 tagasi…siis oli ju juba msn…ma algul tahtsin kirjutada 10 aastat , aga siis küll vist ei olnud veel :)…ühesõnaga, siis oli mul üks nimekiri ja julgelt 3/4 olid seal mehed.

Ikka sai niisama jutustada nendega ja töö juurest lõunal käia ja kes teab milleks neid veel võis vaja minna ;)

Siis aga kui ma rasedaks hakkasin oli nagu imelik meestega antud teemal vestelda…ja lõunale oleks kah nagu imelik minna…nii ma siis vastasingi lahkelt perekooli “tutvumiskuulutusele” Naljakas küll…aga need inimesed, kellega ma perekoolis tuttavaks sain, imestavad vist isegi, et nemad seal kellegiga tutvusid. Eks ma ikka algul imestasin ennast ka.

Ma tean isegi ühtesid, kes läksid koos ujuma :)…keegi lihtsalt otsis teist rasedat, kes temaga koos ujuma tuleks :)… ja need 2, tegelikult küll kolm, aga see on pikk jutt…on parimad sõbrannad tänagi…ma ise täna nägin :)

Suured kõhud võrreldud, sai varsti ju beebivõimlemises uusi tutvusi sobitatud või siis ka vanu tutvusi uuendatud. Päris mitu mitu sõbrannat (nagu Ketlin ülteks, sest naised on sõbrannad) ongi just kuskilt lapsepõlve hoovist kui nii võib öelda. Muidu tänaval ei julge tavaliselt teregi öelda, et ei tea, kas ta mind üldse teab…aga kuskil beebikoolis kõrvuti võimeldes võib ju julgelt öelda, et me  käisime vist ühes koolis kunagi…

Ja nagu nende emadega ikka on, alati on ju millest rääkida.

Et siis sellest veel vähe oleks, tuli ka blogima hakata.  Kohe alguses sai teisi ka kaasa utsitatud ja eks siis põhiline oligi oma tuttavatega lugeda ja kommida. Kuigi ma vaatasin, et näiteks Kajakas, kelle ma küll tänaval ära tunnen ;), aga kellega ma ise pole tutvunud, seega ma tere ei ütle ;) on juba 2005 aasta novembris ühe kommi maha jätnud… :)

Edasi läkski nii, et ükskord leidsin blogimaailmast peaaegu naabri, siis üks teine naaber leidis mind.

Ükskord satud kellegi blogi lugema, näiteks lapsevankri lisatravikute soovituse peale :)….või siis keegi kutsub sinda oma pulma või peret pildistama – arusaadavalt need 2 viimast on mu lemmiktutvumisviisid ;)

Naljakas on see, et kõik blogimaailma sõbrannad on nagu vanad peretuttavad, nii et polegi imelik kui sa inimese, keda sa mitte kunagi veel näinud ei ole, endale lihtsalt ükspäev külla kutsud … või kutsutakse sind.

Nii palju lahedaid inimesi on, kellel lapsed sarnased, kellega oma elud sarnased, kellega mehed sarnased…kellega lihtsalt lahe suhelda..

Seda kõike saab teada blogikommidest. Ma mõnikord kadedusega mõtlen näiteks Epu blogile, sest ta kohe oskab niimoodi kirjutada, et inimesed tahavad midagi arvata või kaasa rääkida. Või siis käsitööblogisid uurides. Seal kohe iga postituse järel on oma 30 kiitust. Eks ma siis ikka mõtlen, et näe mul ei ole…

Aga seda armsam on leida näiteks selline postitus

Samas ei ole ka mina väga suur ütleja ja kui ma iga meeldinud lugemisele märgi maha jätaks, siis ma muud teha ei jõuakski. Ja väga paljude minu lemmiklugude kohta oskaksi öelda, et meil on samamoodi või et ma tean mida te tunnete :)))

Ja nüüd juba pikka aega on mul msn-is 2 gruppi…mehed ja naised :)…üks grupp seisab pea alati kinni, aga teine järjest pikeneb. Ma juba ükspäeva vaatasin, kuidas online’is oli 4 Katrinit :))) ja teine päev olid korraga ainult K-tähega naised :)

Seal on sõbrannasid, kellega ma igapäev räägin ja neid kelle tegemistes jõuan järge pidada msn-i isiklike teadete kaudu :)

Igatahes olen ma üks õnnelik inimene ja kuna minu ellu mahub ikka ja alati lahedaid inimesi ei taha ma ka oma blogi kinniseks teha, sest ma ei saaks siis kunagi teada, kes ukse taha jäi :)…

ja isegi kui kõigiga ei jõua igapäev rääkida, siis on armas kui inimesed ise ennast vahel meelde tuletavad…kas või blogikommi või msn-iga ;)

21 Responses to Naised minu elus

  1. karin says:

    see on tõesti huvitav fenomen, et pilte kiidetakse vähe. ma olen ka seda tähele pand, et koo kampsun ja kõik reageerivad :D
    aga no sinu pilte ei jõuagi keegi ära kiita ;)

  2. ML says:

    imelik mõelda ja öelda aga juhus et sattusin sinu blogi lugema (ja läbi sinu veel ühte toredat blogi – mõtelda on mõnus nimelt) on mulle kui teraapia. banaalne eks? Kuna lapsed on mul hirmsuured ja nende väikeolemise aegadel ei olnud kõikvõimalikke kõhuga kohti (ja ma arvan ennast tundes et ega ma ei oleks neis osalenudki), siis selline suhtlus jäi mul ära. Suhtlen tohutu hulga inimestega, aga vahel kaob mõte ära. Siis leian selle siit.

  3. merle says:

    Oi Krista, ma pean nüüd ka kohe ausalt tunnistama, et Sinu pildid lausa tömbavad vaatama ja vähemalt minul on nii, et kui siis veel lugu ka loen, siis tahan veel rohkem lugeda. Nii lugesin minagi sinu blogi möni aeg tagasi ühe hingetömbega läbi. Mul endal lapsi veel ei ole, aga sellest hoolimata loen suure mönuga. Siis vahel mötlen kohe tagasi enda lapsepölve peale ja arutlen, kuidas mina oma lastel süüa lubaks :)
    Ja töepoolest, su fotod on helged… Väga, väga helged ja see teeb vahel päeva tublisti heledamaks.
    Su lapsed on sulle kunagi väga tänulikud nende piltide eest. Mulle tundub, et minu lapsepölvest on vaid paar must-valget fotot ja needki sellised, kus kangelt naeratatakse. Kas mitte lapsepölvest ei jää just selline mulje, nagu pildid sellest ajast on? Mulle tundub küll. Lapsepölv vötab fotode näo.
    Ja mötle siis ise, missugune päikesekiir su lastele ükskord vanadelt fotodelt vastu sirab… :)

  4. kaladest says:

    See blogimine ja uued tuttavad on jah selline huvitav asi.
    Ma olen mitmel korral mõelnud, et kui sa Evelyni pulmas väravast sisse astusid, teadsin ma kohe et Krista ja muidugi kõnetasin sind kui vana tuttavat. Tegelikult oleks nagu pidanud ütlema, et “tere, mina olen Age”. Aga ei, kohe seletama.
    Ja no pildid, fantastilised. Ma kuulsin, et homme jõuavad minu omad ka kohale.
    Tegelikult on üks “viga” ka su piltidel, tellida on väga raske, sest KÕIK on nii ILUSAD.

  5. inga says:

    nohh, mina kui käsitöö tegija pean nüüd tiba kaitsma end… ühe kampsni kudumine võtab ikka omajagu aega (tead seda omast käest:)). lisaks sellele, et sa ta välja mõtled, ära kood, tuleb veel fotomaterjal ka toota, et teistega jagada ja teised saaksid kiita;) ehk siis vaeva on suhteliselt rohkem vaja näha. see kehtib muidugi võrdluses sinu “igapäeva pildistamisega”:)
    aga nagu sa isegi tead – käsitöö ja käsitöö vahel on tihtipeale suur vahe. nii on ka piltidel ja piltidel vahe. tänapäeval teeb pea igaüks pilti. ainult et enamusel ei tule kaugeltki nii hästi välja, kui sinul.
    aga ma tean natuke, mida sa tunned… mina mõtlen järjekordset kudumit oma blogisse postitades, et kes see ikka viitsib koguaeg käia ja kiita. aga siis ma tuletan endale meelde, et ega see pole ju eesmärk omaette – ma ei koo ju selleks, et sellest blogida. aga samas poleks see pooltki nii lõbus, kui ma ei saaks oma kudumeid selviisil jagada:)

    Need pildid, mida sa teed pulmades ja peredest, neid kiidetakse taevani teistes kohtades:) ja jumal taevas ise teab, kui palju oled sa just tänu oma blogile(piltidele blogis) omale kliente hankinud:) see on suurim kiitus, mis olla saab. ära unusta!

    see läks nüüd sinna ühte väiksesse auku milles polnud sugugi su postituse mõte. sorry:)

  6. Tiina says:

    Oi kuidas kiidaks pilte, kui vaid niipalju kauneid sõnu teaks. Ma vist ainult kirjutaksi ja kirjutaksi kiidulaule.
    Ma iga kord vaatan ja loen aastaid oma hõbepulmadeni, et äkki kunagi siiski .. Olude sunnil läksin mina aastate eest pea piltideta paari. No nii 8 aastat veel :)
    Kui …
    Ja kui kunagi julguse kätte leiaks, äkki julgeks peretki seniks pildile paluda .. Aga noh, või need poisiussid sul lasevad ..

    Ilusad on. Imeilusad. Pildid.

  7. Efka says:

    Imelik lugu jah nende blogidega, satud kuidagi(harilikult läbi mõne teise blogi) lugema ning siis juba tudnubki , et tead seda teist inimest.

    Aga pildid on väga ilusad.

  8. “…ei taha ma ka oma blogi kinniseks teha, sest ma ei saaks siis kunagi teada, kes ukse taha jäi :)…”
    Minu arust väga hästi ja ilusasti öeldud.

  9. Sipsik says:

    Käin minagi eriti just pilte nautimas. Iga kord läheb meel helgeks ja tõepoolest tekib tunne, et su pere on nii omaseks saanud:)
    Minu jaoks ideaalpere näidiseksemplar igatahes. Just selline, nagu ka enesele luua üritan. Hea teada, et polegi mission impossible, kuna keegi on sellega hakkama saanud:)

  10. ahoi says:

    mina sain Sinu blogist inspiratsiooni, et ka blogi pidama hakata. Ja Sinu pilte võibki imetlema jääda…(ja raglaani stiilist kampsuni kudumise õppisin ka siit loetu järgi ära :D)

  11. krista says:

    Jumal tänatud, et nendest meestest kellega 5 aastat tagasi lõunat söömas käisid, asja ei saanud ja et nende nimekiri sinu msn-is väheneb…
    Mina unustasin aasta tagasi oma msn-i salasõna ja sinna ta jäi…..kõik mu “sõbrad ja sõbrannad” jäi ukse taha. Vahel tunnen neist puudust….siis loen sinu blogist kommisid (täna avastasin selle sõna enda jaoks – mis ajas ma küll elan) ja need kommid teevad ikka meele rõõmsaks küll, kohe magusad on!!! Ma rõhutan, et kommid on magusad!!!
    Kommitage meid ikka :)

    Mees (krista arvutis)

  12. Kratt says:

    kommitage – vat see on hea sõna tõepoolest :)

  13. anuriin says:

    Blgoi lugemise koha pealt võib minuga alati arvestada, aga kommimine selline kehvapoolne. Võibolla tuleb see, sellest, et lugemisoskus on mul parem kui kirjutamise oskus ;)
    Kusjuures tänu sellele, et viite mu blogile lisasid, on külastatavus tõusnud seal, nii, et ma ei julge numbreid vaadatagi, ainult piilun sõrmede vahelt. Sellest näen ära kui palju fänne sul ja su blogil on ja su pildid ja lood on neid fänne kõik väärt!

  14. K. says:

    Mina ka aegajalt liigun siin, aga selleks peab aega olema, et põhjalik olla ja lugemist on ju palju…tegelikult ongi just fotod need, mis räägivad!just siis, kui aega lugemiseks pole, on nad parimad ülevaate andjad.ja laps näeb, tema ei loe, aga ta näeb, et näe tema armsal sõbrannal, kellega ta peaaegu et tegelikult ei kohtugi enam, on uus soeng või et näe, kui suureks TEMA õde on kasvanud…ja ometi on see Sõber just see, kelle ta kindlasti alati ära mainib, kui tahaks kellegagi trammiga sõitma minna, kui tuleb koostada sünnipäevanimekiri-mis siis et issi oma:)See on midagi eriliselt armast!teksti lõpp läks küll hoopis uude teemassse:D

  15. kommidega on see paha asi, et liiga suures koguses võivad südame pahaks ajada.
    paksuks teevad ka!
    õnneks on blogmaailmas paksud moes:)

  16. helen says:

    Mina ka loen ja naudin. Siiralt. Pidevalt. Mõtlesin just täna päikeselises sügises, et ei tea, kas sa vahel Tartus ka liigud… ma nii tahaks, et sa minu peret ka pildistaks!
    Mu oma blogi on selline, mis on rohkem päevik endale ja lähedastele. Ja lähedased ei oska kahjuks kommenteerida. Vahel mõtlen ka, et oleks tore, kui keegi ikka kommitaks:)
    Aga siis mõtlen, et ah, mis sest.

  17. Terje says:

    Mina ka olen Sinu pilte imetlenud, ja kui ma ei eksi, siis isegi sellele viidanud…
    Aga mul on meeles Sinu fotokajutt, kus rääkisid oma suurest ja vägevast fotokast, kus kõik nupud “AUTO” peale keeratud. Siis naersin. Nüüd olen ise peaaegu samas seisus,-))) Tahaks ka, et pildistamise hetkel oleks valgus, suund ja kaugus ja kõik mis veel, minu kontrolli all.
    Sul on VÄGA ilusad pildid!

  18. lennuk says:

    Naudin sinu jutte ja pilte! Aitäh, et lased inimesed lähedale!
    Jään truuks!

  19. Liisu says:

    Sattusin sinu blogima juhuslikult internetis surfates ja see sai koheselt minu lemmikuks. Nüüd, kui vajutan oma lemmikutes sinu blogile tean, et leian jälle huvitava jutu sinu ja sinu pere tegemistest ja fantastilised pildid. Olen väga tänulik, et lased sellest osa saada ja tood halli päeva midagi väga ilusat ja südamlikku. Tänan:)

  20. krista says:

    näete nüüd….ma siin juba mitu päeva käin naeratus näol ringi….kui ma veel kästiööblogijatele mõtlen, siis nemad peaks küll ikka väga õnnelikud koguaeg olema :)

    Igatahes aitähh kõigile heade sõnade eest!

  21. uusmaakas says:

    Mina ka. Ma loen üldse regulaarselt ainult 3-4 blogi ja sinu oma on neist ainuke, mis pole tuttava oma. Tavaliselt lihtsalt ei jõua võõraste eludele nii palju kaasa elada, aga sinu blogi köidab. Jutt, pildid, kogu kompott. Edu ja jaksu!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: