esimene laps ja teine laps

Nii armas on lugeda oma pikast blogisõprade nimekirjast neid lugusid, kus on üles loetud pere esimese lapse saavutused. Eriti suure huviga loen neid lugusid, kus lapsed on minu laste vanused.

Millegi pärast, aga siis kui pere teised lapsed tulevad hooga kohe esimesele otsa neid saavutusi enam nii aktiivselt kirja ei panda. Näitan nüüd ka näpuga enda peale. Mul ei ole pärast 1-aastaseks saamist Liisust enam palju piltegi, juttudest rääkimata…..

Aga kuna suurem just alt karjus – Krista, tule pese Liisu pepu ära, see sitahais ajab mul südame pahaks, siis tuli mulle hoopis meelde, et tuleks see hoopis kirja panna….mitte sitahais, aga sõna valik :)

Ja võrdleks nüüd neid natuke…

Ketlin Liisu vanuselt rääkis lausetega ja käis juba peaaegu potil… vähemalt on mul niimoodi kirjas ja sarnast võib lugeda ka nendest teistest sama vanade esimeste laste blogidest.

Liisu teab küll täpselt, suurema eeskujul, mida ja kuidas potiga tegema peab. Kisub omal püksid jalast ja istub potile, mille ta ise vannitoast kohale toob, aga tulemust netu.

Jutuga on nii, et sõnu ja kahe sõnalisi lauseid tuleb praegu hooga, aga Ketlin laulis terve väike kiisu olen ma laulu ära.

Liisu kasuks aga räägib see, et mitte kunagi ei ole tema veel nutuga lõuna unne läinud, sest ma lihtsalt ei topi teda magama siis kui kell näitab. Huvitav miks ma seda Ketliniga tegin :)

Üldse näitab Liisu välja ülisuurt empaatiat (ma ei tea kas seda niimoodi öeldakse)… ja vastutasuks on kõik tema poolt. ahh et kuidas see väljendub…

Näiteks üks hommik istusid Ketlin, Kalle ja Liis vanamea juures köögis ja kui mina kööki astusin ja ukse kõrvale seisma jäin, siis ronis Liisu ruttu toolilt maha ja läks ümber laua ja tõmbas vaba tooli laua alt välja, tuli minu juurde ja vedas mind käekõrval tooli juurde…. nii armas.

Seda ei hakka nagunii, et ükskõik mida kumbki külmkapist võtaks või poest “ostaks”, ikka võetakse õele ka.

Ja meie peres on nii, et mitte Liisu ei kisu suurema käest asju ära, vaid vastupidi. Aga põhjendus on selles, et ma muidu mängin sellega, ainult et ma praegu panin selle sinna kõrvale. Liisu ei julgegi midagi kuskile kiskuma minna…

Praegu tuli meelde veel see, et eile kui me Liisuga Ketlinile lasteaeda järgi läksime, siis tahtis Liisu kindlalt Ketlini kotti, kus oli poole Liisu pikkune lammas sees, ja vihmavarju tassida…. Nii me siis tulime sealt..mina Ketliniga ees, mõlemal käed taskus ja Liisu raske elusuuruses kandamiga meie järel…ise veel kukkus 2 korda..ajas ennast püsti ja ütles ainult kukkus ja ukerdas edasi…ennast aidata ei lasknud ja asju ära ka ei andnud….

Nüüd tasub ära ka mainida, et esimene laps peab ju ikka see geenius ka olema. Mis siis et pärast kahte nädalat lasteaias ei tea ta oma rühma tüdrukute nimesid, küll aga poiste omasid ;). Ma ütlen, et varsti on see päev, kui tema teab arvutist minust rohkem. Täitsa kindlalt käib ta arvutis oma nendel lehtedel ja tegutseb seal täitsa vabalt. Näiteks ükspäev nägin kuidas ta oli omale lotte lehelt muusika taustaks pannud ja ise pani puzzlet kokku.

Sügisest käib ta nüüd meil laulutunnis ja kunstiringis. Mõlemas väga hea meelega…samas jalgrattaga ei taha üldse sõita…

Sellega hakkab meil Liisu sõitma, sest tema on autofänn, nagu Ketlin ütleb… ja harjutab aktiivselt hüppamist :)

Nii ja praegu on nad kahekesi all ja vist vaatavad telekat…vähemalt keegi ei nuta ja pahandust nad ka ei tee, sest selle jaoks ei ole sobiv taustavestlus ;)…Liisu, kallikene, tule palun teleka eest ära…natuke veel…nii on hea…

Loomulikult oleks võinud ju kirjutada hoopis jutu, mis on nende piltidega seotud :)….aga neid pilte on mul veel, nii et äkki natuke hiljem….Aga siin on Ketlin koos oma sõbranna Gretega, keda ta enne nende pitlide tegemist polnud vist ligi 2 aastat korralikult näinud, aga enne seda pea iga nädal mõned tunnid sünnist saati koos veetis….igatahes võis öelda, et kohe näha et vanad sõbrad :)

Aga jutuga on see sos, et Liisust ja Ketlinist võiks ma iga päev selliseid pilte teha :)

Ohh olen tagasi positiivses laines… ja palun nüüd mitte mõelda, et ma mitte kunagi ei karju oma laste peale…alles eile kuulutas Ketlin, et ta ei ole minu sõber….kusjuures ma ei mäleta mida ma tal ei lubanud teha…

7 Responses to esimene laps ja teine laps

  1. Mari says:

    Meil täna ka mina ei olnud sõber ja venna tiris terve tee õe kotti koju (meil on ratastel).
    No ja teine räägib tunduvalt vähem kui esimene samal ajal, aga on hoolivam ja hoolitsevam.
    Eh, küll see sarnaste vanustega lastega elu on ikka sarnane :)

  2. Maarja says:

    Väga mõnus lugemine!
    Kusjuures nüüd tagantjärgi mõtlen, et miks küll mina tahtsin Hendrikut ikka kindla reziimi järgi magama panna, süüa anda, laulutunnis käia jne… Huvitav küll, kust selline mall kui minu ema on kõiki meid 9 last kantseldanud üsna sarnaselt Sinule…

  3. Katariina says:

    Mina küll ei usu, et sa oma laste peale häält tõstad. Never. Aga see on küll õige, et niimoodi “mitte-kella-järgi” on palju mõnusam. Mul seda vabadust pole eriti jäänud, aga seda aktiivsemalt ma seda nüüd kasutan… v.a. see õhtune magamaminek. Sest osa õhtust tahan ma oma vana lemmikuga ka veeta. Iseendaga.

  4. suslik77 says:

    täiesti teemast väljas kommentaar…aga meil on natuke abi vaja…
    kellel aega, võiks lugeda:
    lilleline.wordpress.com/2008/09/17/piilu-tule-tagasi/
    tänan kõiki emmesid juba ette ja vabandan krista ees tema blogi alatu ärakasutamise pärast…

  5. p6rgukiz says:

    Ketlinil on üliarmsad lokid :DDD
    Oh, ma pole oma piiga sõber iga jumala päev kümneid kordi :P Siis on Issi sõber. Ja kui Issi ei ole enam sõber, siis on jälle Emme sõber :P

  6. Katrin says:

    Ma võtan juba ammu hoogu, et kirjutada, mida minu lapsed juba oskavad ja teevad jne :) Ehk andis sinu postitus veidi tõuget.
    Imeilusad pildid on, ajavad suve taga igatsema! Ja pildistada sa oskad :)
    Viimane lause – ma pole su sõber! – on Martinil ka viimasel ajal pidevalt suus. Imelik, Marisega ma seda küll ei mäleta, tema pole vist iial nii öelnud :)

  7. Merx says:

    Nii armas jutt, kui vahepeal olin oma tegemistes nii kinni, siis nüüd olen taas hakanud teiste inimeste tegemistele kaasa elama – kui sa lastest kirjutad, siis see midagi nii erilist, et tahask või ise olla teie tegemiste keskel ;-). Ja tõesti müts maha – Ketlin on tõeline proff ;-)) Pildid sõbrannadest on mega lahedad – millised värvid! Super! Palun saada mulle parool, vaataksin suure huviga sinu käekirja pulma piltide osas! Sinu stiil on väga väga lahe! Edu ja jätka ikka samas vaimus!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: