Katre

Nii palju kui meie perel on olnud vaja lapsi hoida, on seda alati teinud minu ema. Ta teeb küll seda minu arvates hea meelega, aga kuna minu tüdrukud ei ole mitte ainukesed tema lapselapsed, siis on tal ikka järjekord ukse taga. Ma usun, et kui ta tahaks ühe õhtu veeta nii, et ta ühtegi põngerjat ei näeks, siis tuleb tal kas väga hilja või üldse mitte koju minna :). Mitte et me nüüd vendadega nädalas iga õhtu nende juurde lapsi tassiks, aga osa lapselapsed lihtsalt elavad ühe trepi kaugusel :)

See oli siis nüüd sissejuhatus :). Ükspäev ma siis mõtlesin, et üks lapsehoidja sobiks meile väga hästi. Just selline noor, kes lastele meeldib ja nendega hea sõber oleks. Meie saaks siis Kallega näiteks kahekesi kinno või kohvikusse minna. Ja kui Kallel väga palju tööd on, siis mina koos sõbrannadega näiteks :). Minu vaba hetk, kus ma ei pea ühegil lapsel silma peal hoidma….ja suvel on vaja natuke tööd ka teha jne.

Ühtegi sugulast meil pole. Ühtegi ilma lasteta sõbrannat-tuttavat kah mitte, kellel endal ülitihedat seltsielu poleks. Millegi pärast oli mul aga tunne, et ma päris võõrast inimest ei julge nagu võtta. Kui ma siis edasi mõtlesin, mõtlesin välja, et äkki läheks ja küsiks Ketlini kasvataja käest. Üks kasvataja seal alati naeratas rõõmsalt ja kiitis Ketlinit, kui ma tema kohta küsisin ja tema sobiks väga hästi ju :)

Ohh ma ei saanud sellel öösel magadagi, kui ma selle välja olin mõelnud :)…Järgmine päev võtsin siis ennast kokku ja läksin lasteaeda küsima. Ja väga hea meelega oli vastus :). Vot nii lihtsalt läkski.

Esimene kord me siis natuke tutvusime ja esimest korda Katrega koju jäädes, ma ikka muretsesin terve selle aja kui ma ära olin. Koju tulles aga leidsin rõõmsalt mängivad lapsed eest. Kui Katre juba kolmandat korda tuli, sis jooksis Keit kohe palli otsides tema juurde ja Ketlin karjus vetsust – ma olen siin, tule siia :).

Meile lehvitati rõõmsalt tadaaadaaa ja sama rõõmsad olid nad ka tagasi tulles.

Kui Ketlini pärast ma üldse ei muretsenud, sest tema veedab vaata et rohkemgi aega koos Katrega kui mina, küll aga Keidi pärast. Kui nii väikest last veel hästi ei tunne ja temast aru ei saa, siis on raske ka tema soove rahuldada, aga Keidi tavaline soov on midagi süüa saada ja piisab külmutukapi ukse lahti tegemisest :) ja nüüd saavad nad juba hästi hakkama.

Ühesõnaga on mul hea meel, et me Katre leidsime ja hoiame teda siis ilusti :)

One Response to Katre

  1. mallu says:

    http://buduaar.ee/Artiklid/articleId,731717

    iga kord kui loen nüüd midagi fotoasjadega seotut, tuled sina meelde, äkki pakub huvi vms, kuigi ma usun et sa saad ise ka oma lastest sama häid ” proffipilte” thtud:D

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: