Munade pühad?

img_7937.jpg 

Mina olen kasvanud, nagu enamik veneajal sündinud eestlasi, kiriku vabalt. Mingil ajal küll räägiti ja ka käidi jõulude ajal kirikus, aga ei rohkem midagi.

Kooliajast mäletan seda, kuidas paralleelklassi tuli üks ilus poiss, kelle pärast pooled tüdrukud varsti jehoova tunnistajad olid, aga ikka jäi asi kaugeks.

Kui ma Kallega tuttavaks sain, siis ma mäletan kuidas ma teda enne jõule ikka meile siia üle tee kirikusse viisin. Kuna meil siin oli sellel ajal üks ss susistav vana kirikuõpetaja, keda oli ja on raske jälgida, siis meiesugustel noortel oli oma ajaga muudki teha.

Aga kõik tuleb vaikselt ja tasakesi. Nüüd kui Kalle õpib usuteadusteinstituudis oleme kasvanud peaaaegu igal pühapäeval kirikus käivaks pereks. Kalle isegi aitab jõudumööda pühapäevakoolis ja mina teen kirikus(t) pilti kui vaja on.

See siis sissejuhatuseks sellele, et alles nüüd saan ma aru, mis pühad need nüüd siis on. Ja mis tähendus on nende pühade erinevatel päevadel. Naljakas asja juures on aga see, et tegelikult enamus inimesi ei tea seda ja isegi kui teaks ei oska nad selle teadmisega midagi peale hakata. Iseasi, kas nad isegi peaks.

Meil ei ole just palju lisapuhkepäevi aastas ja iga vaba päeva võetakse kui rõõmupäeva. Ja miks ei võiks. Mis siis, et keegi sellel päeval, ütleme viisakalt, suri. Paljud, kes surevad, tahavad, et teised ei laseks sellepärast oma meelt norgu. Järelikult ongi näiteks reede see päeva kus sa saad olla koos perega ja tunda perest rõõmu ;)

Lastele on aga hoopis muud asjad tähtsad. Ketlin käis juba mitu päeva nurumas, et millal me mune hakkame värvima. Liisu jälle käis igapäev murupeal tibudele pai tegemas.

Minade värvimine käis meil väga kiirelt. Ühed kõige koledamad Liisu sukapüksid ette võtta. Munadele lõng suures hunnikus ümber siduda ja sukapüksi säärde veeretada. Siis nad keesid ja pärast keemist panin lõngas munad toiduvärviga värvitud vette. Kokku võttis koos keemisega kogu asi 30 minutit :)

Kalle küll kobises, et nii ei tehta, et sibulakoortega tuleb värvida, kuna tal agaühtegi koort varutud ei olnud, siis tuli tal leppida pealtvaataja rolliga .

Värvisime mune ja kasvatasime muru ja ükskord tuleb siis lastel kah kõik jälle segamini keerata nagu tõde päkapikkudest ja jõuluvanast :)

img_7943.jpg

PS: Ketlin sai ühe pühadekaardi. Lasi selle endale ette lugeda ja teatas siis: Ükskord kui Leena ja Maris (just täpselt nii ta ütles) meile külla tulevad, siis ma ütlen neile aitähh!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: