lihtne või raske?

img_7500.jpg 

Ma usun, et igal inimesel tekib vahel tunne, et ta on imelik. Isegi minul :)))

Näiteks on palju asju, mis teistele tunduvad hirmus rasked ja mulle jälle jube lihtsad ja vastupidi. Näiteks ikka ka…

Nimelt istusin ma üks õhtu kella viiest kuni kella üheteistkümneni õhtul üksi kahe lapsega kodus ja kell 11 olin ma surmväsinud ja olin kindel, et pole midagi hullemat olemaski. Ja mis selle siis hulluks teeb. Ma ei saa mitte midagi teha. Mitte midagi on muidugi vale sõna. Ma saan vabalt liikumatus asendis olla. Kui ma aga tahan midagi kätte võtta või siis veel hullem püsti tõusta, siis on jala küljes rippuv Liisu nagu kleepekas kinni. Ja oleks et siis oleks tavaline koaala karu, vinguv koaala karu on. Ok lamame siis ja teeme nalja ja vingerdame niisama… aga niimoodi mitu tundi ???…

Pika peale muutub see jube tüütuks ja meie aktiivse eluviisiga lastele veel eriti. Ketlin hakkab siis lollusi tegema ja mina keelama ja kumbki pole rahul :)))

Vot see on minu jaoks raske.

img_7493.jpg 

Aga eile näiteks. Kalle aitas meid ilusti hommikul söönuks ja riidesse ja kell 9.45 sõitsin mina koos Ketlini ja Liisuga laulutundi. Tegelikult oli Liisu laulutund, aga hoopis Ketlin oli see, kes kõik ilusti kaasa tegi, samal ajal kui Liisu ennast peeglist imetlemas käis. Laulutunnile järgnes pooletunnine meisterdamise tund. Seal me kaunistasime pühdemuna. Ketlin kaunistas ja Liisu kiskus kaunistusi ära :))). Kell 11. saime veel natuke mängida üleval korrusel asuvas mängutoas ja kel 11.30 hakkasime Ketlini hambaarsti juude sõitma. Auto parkisime Viru keskusesse ja meie hambaarsti juurde on sealt natuke mööda Narva mnt-d jalutada. Käru mul kaasas ei olnud ja seega Liisu süles ja Ketlin käe otsas. Ok see oli natuke füüsiliselt raske, aga pole hullu. Hambaarsti juures läks ilusti ja Liisu ja Ketlin lasib ennast hamabaarsti tooliga üles-alla sõitmisega lõbustada. Natuke õhku lasi ka endale suhu lasta ja peegliga kõik hamabad üle vaadata. Kiita said kah, et hambad ilusad on :)))

Edasi läksime Ketlini nõudmisel trammiga sõitma ja tegime Kadrioru ringi. Viru keskuses käisime toidupoes ja valisime lõunasöögi. Ketlin valis kartulipudru ja hakkliha kastme, mida ta küll kahjuks kodus enam ei tahtnud, sest ta valis ka ühe juustu croissanti :))). Kui me siis lõpuks auto juurde jõudsime oli kell peaaegu 2.

Liisu jäi ilusti tee peal magamaja kodus tõstsime ta vankrisse. Ketliniga sõime lõunat ja läksime voodisse raamatut lugema. Mingi aeg jäi tema ka lõpuks magama ja mõlemad magasid kuni kella viieni.

Ja vot selline päev on minu jaoks imelihtne. Kohe mõnus on kui on käimisi ja tegemisi. Keegi ei vingunud ja virisenud ja kõigil oli lõbus :)

Ja ma mõnikord jätan Ketlini täitsa niisama koju, sest kahe lapsega on lihtsam kui ühega :)))

4 Responses to lihtne või raske?

  1. jaana says:

    ikka on lihtsam, kui saab kodust välja. lapsed on ju tavaliselt külas/laulutunnis jne palju paremad, kui kodus. seal ju huvitavam. vinguva koaala mõiste on ka mullle tuttav. siis nad on rahul kui ainult istuda ja pulli teha :)))
    oleneb preili tujust, mida mul parajasti teha lastakse. vahel on täiesti ok, aga vahel ka mitte .

  2. Katrin says:

    Mäletan seda “rasket” mida sina tunned :)

  3. Krentu says:

    noh, ja mina olen peaaegu see teine äärmus, kellel on kodus lihtne olla ja raske kahe lapsega mööda linna käia.
    Mis ei takista meil üldse head sõbrannad sinuga olla :D

  4. nelladella says:

    Mulle ka meeldivad tegusad päevad rohkem:-)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: