1 aastane Liisu

Noh nüüd on jalad all ja kui midagi kirja ei pane, siis läheb varsti kooli kah…

Hakkame hommikust peale. Hommikuti on ta erk magaja ja kui teda õigel hetkel kaissu ei võta, siis ärkaks ta kindlasti üles pool seitse kui Kalle ärkab või kell veerand üheks kui Ketlin äratatakse. Mulle aga sobiks näiteks kella üheksani magada ja nii ta siis magab mul seal nin minu lõua all, kuni ma ennast liigutan.

img_7225.jpg 

Nii kui silmad lahti teeb ja ei nuta, on õige aeg üles tõusta. Selleks tõuseb ta kohe püsti ja kõnnib joonelt magamistoast välja. See on tal harjumus, sest vanasti sai ta kõrvalt hommikul minema hiilida ja siis mingi hetk kui ta avastas, et on üksi tuli ise välja uurima.

img_7228.jpg 

Edasi tuleb ta sülle võtta ja maha ei tohi enne panna kui lusikas on suus. Ma ütlen ausalt et ma olen jube jehv pudrukeetja ja ma ise ei söö seda ammugi mitte. Ning kõigele lisaks olena ma pudrukeetmisel veel eriti kehv seda ühe käe ja kümne kilose pommiga teise käe peal tegema. Nii on Liisu hommikusöögiks krõbinad. Mul endal kah muide, aga mitte need, mida tema sööb. Tema sööb pisikesi ja mina suuri palle :).

img_7226.jpg 

Söögitoolis on ta nõus istuma nii kaua kui ma panen krõbinad kaussi ja piima peale, aga süüa meeldib talle minu süles. Kõige pealt sööb enda oma (mina söödan) ja siis minu omad peale. Minuarust rohkem kui mina, aga las sööb. Vahepeal peab pausi ka, aga kui ikka kõht on täis, siis lükkab käe ära ja teatab kõva häälega  – ei taha.

Edasi me siis kas uimerdame niisama või lähme kuskile. Tavaliselt lähme kuskile. Seal kuskil… näiteks mängutoas, ta enamus aega mängib ilusti omaette ja käib mind vahepeal ainult kontrollimas. Aga minul teda küll jälgida ei ole vaja, sest nagu Ketlinig, ei roni ta eirit kuhugi ja ei kisu midagi, mida ei tohi…. ja kuna ta ei tea mida tohib ja mida ei tohi, siis ei kisu ta mitte midagi, mis oleks kuskil riiulis või kapis.

Kella ühe ajal sõidame siis koju ja tee peal jääb ta magama. Kodus tõstan autost vankrisse ja katuse alla ning üldjuhul on 3 tundi hooleta. Mõnikord magab vähem, siis on ta ise õnnetu, aga mõnikord isegi rohkem.

Kui ta üles tõuseb, siis hüüab ta vankrist – emme, emme…emmmeeeee….. Tavaliselt ma lasen ikka päris mitu korda hüüda, sest see on lihtsalt nii armas ju :)

Edasi tahab ta jälle olla ainult süles, kuni saab süüa. Nüüd on meil siis soe söök. Lemmikud on kartulid või makaronid, aga porgandid sobivad kah ja liha tavaliselt ja kefiiri joob peale. Edasi tuleb minna Ketlinile lasteaeda järele ja seal meeldib talle nii kaua mängida kuni Ketlin riidesse saab. Kahe lapsega koju kärutatud, hakkab õhtune trall kus tuleb jälgida, et Ketlin talle liiga ei teeks ja siis meie draamakuningannat lohutada ;)…. selles mõttes on ta väga osav. Kohe pisar silma ja kõhuli maha või toetab pea demonstratiivselt kuskile ja mängib kannatajat. Kas te siis ei näe, et mul on nii raske… aga kuna mina kohe nii ei jookse, siis tuleb ta varsti ise minu juurde ja selleks ajaks on tavaliselt juba meelest läinud, mis oli. Aga põhjused draamaks on näiteks kui ma ta jogrutitopsi valesti avan või ta ise tasakaalu kaotab….

Mõnikord nad isegi mängivad Ketliniga koos, aga tavaliselt kolib Ketlin kuskile kõrgemale ja Liisu tuleb minu või Kalle juurde. Kusjuures talle meeldib väga niisama süles istuda … ühesõnaga nii kaua kui ta saab süles olla, on ta eluga rahul.

img_7383.jpg

Ise käib siis vahepeal külmutuskapist midagi otsimas ja kui meil veel on õhtul ühine söömine, siis ta sealt näksib kah midagi. Soovitavalt minu või Kalle taltdrikust, sest seal on palju paremad asjad.

Õhtul magama jääb ta minu kaisus ja mõnikord enne kKeltinit ja mõnikord pärast. Aga üks ühelpool mind ja teine teiselpool.

Öösel mõnuikord teeb ähhh–ähhh… aga järjest vähem ja tavaliselt siis kui ma talle selja pööran.

img_7377.jpg 

Ise ei söö, aga hoiab minu käest kinni ja juhib seda, potil ei käi ja ei lähe kah lähema poole aasta jooksul, hambaid on neli……………ongi vist kõik…

 aaaaa meelde tuli…. ta on meil korralik. Kui midagi võtab, siis üritab sinna tagasi panna ja käib ja paneb neid asju ära, mille asukohta ta teab. Näiteks Ketlini jope. Ta hakkab kohe nutma kui ta ei saa Ketlini jopet varna riputada… ja oma mähkmed viib prügikasti.

Just täpselt selline inimene oligi meie perest puudu :) 

img_7385.jpg

3 Responses to 1 aastane Liisu

  1. inga says:

    minu lemmik – armas Liisu:)
    jaksu teile!

  2. nelladella says:

    Ma tahaks kohe üks ühele copy/paste teha ja kogu jutu Samueli blogisse tõsta:-) Nii sarnane on kõik. Välja jätaks ainult selle Ketlini osa ja selle ka, et ta kuhugi ei roni ja midagi ei näpi. Olid ju ise põhitunnistajaks täna Väikses Päikses. Ronib nii kuidas jaksab. Vähemalt mööda treppi:-)

  3. jaana says:

    armas väike lilleke!! sul on vedanud, kui ta lõunaajal 3 tundi magab. saad rahulikult toimetada. meil toimub selliseid uinakuid vähe ja mina pean ka üldjuhul seal üks osalistest olema.
    aga draamakuninganna mängimine tuleb ka Bertal väga hästi välja. imepisikeste asjade peale :)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: