kuidas saada targaks?

 img_7252.jpg

(väike nurk Kalle raamaturiiulist)

Juba väiksest peale ei kuulnud me kodus muud, kui seda, et koolis peab käima. Mida rohkem koolis käid, seda targemaks sa saad. Meie peres viis see selleni välja, et üks venda magas lihtsalt ühe keskkooli aasta kodus ja mitte keegi meist ei läinud peale keskkooli lõpetamist kohe ülikooli.

Selline ajupesu nõudis ju isegi tugevamalt puberteedilt tõsist vastupanu :))). Aga ma ütlen tagantjärele, et see oli ka õige . Mitte ajupesu vaid mitte kohe kooli minek.

Mina läksin siis kui ma olin 23 aastane ja ka Kalle ei läinud pärast keskkooli. Tema küll mitte protestist vaid suurest soovist saada näitlejaks ja sellest, et see kool, teda nii väga ei mõistnud :))). Sai enne siis elu vaadataud ja välja mõeldud, et mida ja miks õppida ja siis juba minna kooli õppima, mitte käima.

Nii me siis olemegi õppinud juba aastaid. Mina sain esimese astme lõpetatud 8 aasta ja peaaegu topelt punktidega, sest kui midagi saab tasuta õppida, siis miks mitte. Teisel tasemel puhkan praegu ning Kalle peaks kevadel saama oma teise bakalauruse kraadi.

Aga millal me targaks saame, vot seda ma tahaks ikka teada :)… sest ükspäev juhtus mulle ette üks Kalle koolitöö artikkel, mis üks õppejõud saatis õpilastele lugeda. Ma panen siia ühe väikese lõigu sellest…

 Filosoofilises ja ühiskondlikus debatis on valdav seejures enamasti arusaam, mis näeb väärtustes subjektiivseid, kultuuriliste kon-struktsioonidena mõistetud elu ja toimimist kujundavaid väärtushinnanguid. Teiseks on “hea” mõiste asendumine “väärtusega” seotud aga just perspektiivide paljususe ehk pluralistliku situatsiooni keelelise eneseväljendusega. Homogeense bonum’i asemele astus perspektiivide paljusust paremini peegeldav, “head” subjektiveeriv ja pluraliseeriv “väärtus”, signaliseerides samas eksistentsiaalset või emotsionaalset olulisust ja tihti ka võimalikku tõetaotlust.

Ükskõik mitu korda ma seda ka ei loeks, ma ei saa mitte midagi aru mis sinna kirjutatud on :))) Oleks nagu eesti keelsed sõnad ja oleks nagu ikka koolis ka käidud, aga ei saa aru :). Kusjuures vihjena olgu öeldud, et on aidsi teemaline artikkel ;)

Veel oleme me mõnikord sõbrannadega arutanud, et huvitav millal tuleb siis lõpuks see aeg, kus hakkad “targalt rääkima”. Nii et tekivad jutu sisse võõrsõnad ja muidu hästi pikad ning keerulised sõnad, mille peale teised ainult noogutada oskavad. Või mis ajal see inimene, kes selle artikli kirjutas, niimoodi rääkima hakkas. Nimelt pidi ka loengutes päris raske olema aru saada, millest ta täpselt räägib :))

Äkki ei olegi küsimus kooliskäimises, vaid milleski muus?… aga milles siis?

 

14 Responses to kuidas saada targaks?

  1. triin says:

    minu jaoks on asjadest lihtsalt rääkimine järgmine tase. Pole asja, mida tark inimene ei suuda selgelt ja lihtsalt seletada. Kes ei suuda, peab veel arenema :) Nt ei jäänud kellelegi segaseks Lotmani loengud. Jne. Tarku on veelgi. Ma viskan sellised lihtsa asja keeruliseks tegevad tekstid tigedalt käest.

  2. Anu says:

    mul läheb aju sõlme, kui ma sellist teksti lugema pean. kui keegi juba diskursusest ja paradigmast rääkima hakkab, hakkan omaette totakalt irvitama, kuna meil sõpruskonnas käis vahepeal kõva ja üsnagi naljakas arutelu selle üle, mida need sõnad tähendavad ja kes neid kasutavad :) aga noh, eks tarku peab ka olema. neid, kes ilmaelu edasi viivad ja uusi teadusavastusi teevad, müts maha nende ees.

  3. triin says:

    mulle meeldib sõna paradigma :D Meil kodus on ka olnud selleteemalist arutelu, just et diskursus ja paradigma, et kellele neid vaja on. Ja kontekst ka veel. No ma jätan diskursuse kasutamata, aga paradigma ei oska millegagi asendada :D ja see “kodune vastaline” on isegi hakanud kasutama, lisades küll iga kord: nagu sulle meeldib öelda.

  4. Anu says:

    ma tahaks nüüd oma eelmist kommentaari väheke lihvida ja täpsustada, et itsitama hakkan ma eelkõige selle pärast, et need sõnad mulle toda arutelu meenutavad, nagu tingitud refleks, midagi pole öelda… :)arutelus endas osalesid vägagi targad inimesed, kes siiski oskasid ääretult muhedat nalja nende ümber heietada. seda vist nimetataksegi vaimu- või õigemini vaimukusemõõkade välkumiseks. ehk et tõesti, Triinuga nõus – tark inimene peab ikkagi oskama asju lihtsalt seletada.

  5. maris says:

    kes see bakalaurus on?
    aga õpetaja headust hinnatakse ka selle järgi, kui lihtsalt ta keerulisi asju lastele seletada oskab.

  6. krista says:

    marisele : bakalaureus :)))….

  7. evelynco says:

    Minu lemmiklause panga väärtpaberikoolituselt:
    Eelisaktsiate emiteerimise kasuks otsustakse optimeerimaks ettevõtte kapitalistruktuuri, suurendades kapitali, lihtaktsionäride ostuoptsiooni ohustamata…

  8. Kristiina says:

    Väga keeruliste sõnade ja lausetega räägivad need, kes tahavad hirmus targad välja paista. Tõeliselt targad inimesed eelistavad lihtsalt rääkida, neil pole vaja kellelegi oma tarkust tõestada. Kindlasti on ka erandeid, aga üldiselt näib see nii olevat.

  9. inga says:

    eks ole erinevaid “tarkusi”. haridus ei tähenda veel haritust. ideaalis võiks üks teist siluda:)
    targa ja lolli piir on üsna hämar;) me kõik oleme milleski targad ja milleski rumalad. niiet näpuga ei saa kellegi peale osutada.
    muidugi on osa, kes pingutavad, et muljet jätta – seda nimetatakse ebakindluseks. see ei pruugi olla veel sellepärast rumalus. lihtsalt miski on vajaka. mõjutajaid on ju ka kohutavalt palju.
    sallivus on oluline mu meelest – võtta inimesi sellistena nagu nad on. ja muidugi võimalusel lasta neil see hea ja tark pool välja paista.
    sinu pealkirjale vastaksin: targaks saab siis kui hoiad meeled ja silmad avali ja oskad kogu infost välja noppida sulle olulise:) targaks saab elades:)

  10. terje says:

    Mina päris tahaksin teada,kas Maris “päris elus” ka selline sõnade närija on?

  11. Katrin says:

    Ma olen alati arvanud, et inimene on siis targemaks saanud kui ta on iseenda “tarkuse etalonist” välja kasvanud. Näiteks, kui sa arvad, et tark on see, kes hästi palju võõrsõnu kasutab siis targaks oled sa saanud siis, kui sa tead küll palju võõrsõnu, millega tavalisi sõnu asendada, kuid nende kasutamine ei tundu sulle enam ahvatlev sest nende teadmise tõttu ei tundu nad sulle enam midagi erilist ja sa näed nende kasutamises pigem sisutühjust. Või kui sa neid ikkagi kasutad siis ei pööra sa sellele sellist tähelepanu, et oooo ma nüüd kasutasin nii vinget sõna! Eksju! :D See peaks olema midagi sarnast väikese lapse suureks kasvamisega…mida targemaks saad seda rohkem muutub rõhuasetus küsimuses.
    Huh…ja oh kui palju tühje sõnu sai… :D

  12. triinu says:

    Las ma pakun – selliseid tekste kirjutavad akadeemikud. Akadeemik on selline eluvorm, kes kogu oma elu veedab ülikoolis – saab bakalaureuse, siis magustri, seejärel jääb ülikooli tööle ja asub doktorikraadi omandama. Tema usub keeruliste sõnade ja teaduslike väljenduste keelde.
    Võin öelda, et nende õppejõudude loengud on valdavalt kõige igavamad, kuna nemad ei mõista tudengeid ja tudengid ei mõista neid. Seevastu õppejõud, kes käivad loenguid andmas põhitöö kõrvalt, oskavad suurepäraselt ja huvitavalt rääkida. Räägivad arusaadavas keeles, toovad teooria juurde näiteid reaalsest elust ja julgustavad oma peaga mõtlema. Kõik omal nahal kogetud :)

    Selle kooliskäimise jutu peale… väga tuttav jutt. Hingesugulus tekib :) Meil ka kodus oli kogu aeg jutt, et tuleb ikka õppida ja mida rohkem seda parem. Keskkoolis viskas vindi üle… ühe aasta pidasin vahet. Siis hakkas süütunne pead tõstma. Läksin kohe edasi ülikooli. Umbes aasta pärast sain aru, et vale eriala. Praegu küll üritan seda ikka omandada, sest nii palju aega ja raha juba kulunud. Samas võtsin hingelähedase eriala juurde. Võimlen kahel rindel…. Siinkohal mõtlema hakates peaks oma “kahe rinde” memuaarid kah blogisse kirja panema.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: