kaks või kolm

Ma ütlen, siin talvel pimedas ei ole inimestel muud teha kui lapsi :)))… kuigi statistika järgi tehakse neid rohkem suvel, siis kui naised pool paljalt meeste nina all ringi jalutavad :))))

Aga see selleks…. Epp kirjustas ja siis Kairit ja siis veel Kohvikratt ka…et siis mitu last on norm?

Mina olen kolma lapsega perest ja Kalle on kolme lapsega perest. Ja ma ei mäleta küll lapsepõlvest midagi sellist mis räägiks kolme lapse vastu.  Ma isegi mäletan sellist asja, et me kõik kolmekesi magasime ühes toas ja üks tuba oli tühi, sest keegi ei tahtnud sinna magama minna. Ja ema rääkis, et kaklesime küll, aga nii kui üks puudu oli, siis kohe käisime uurimas, et kus on ja millal tuleb jne. Me olime iseenest ka hästi väikeste vahedega… mina sündisin 74 ja teine vend 77 ja sinna vahele mahtus veel üks vend :)

Kalle on keskmine laps ja tema mäletab, et kõiki lollusi tegi ta aasta vanema õe eeskujul ja 3,5 aastat nooremal õel käis juba tema lasteaias järel.

Kui aga praegu vaadata, siis ma ei ütleks, et ma oleks oma vendadega väga lähedane ja sama minu arust Kalle õdedega kah. Me suhtleme küll, aga rohkem käib see suhtlus vanaema ja laste ümber ja saame kokku kah nende juures või nende pärast. Aga ma millegi pärast usun, et kui mul oleks õde olnud, siis me suhtleks rohkem ja see suhtlemine oleks teistsugune :)

See siis nüüd sissejuhatuseks.

Meie perre on lapsed sündinud Kalle algatusel. Mina ikka mitu aastat punnisin vastu, et mul ikka vaja seal seda õppida ja siis veel seal ära käia jne. Kui siis lõpuks otsustasin, et ok teeme siis, siis sai ka kohe tehtud :). Kui esimene sündis, siis tundus juba täitsa loogiline, et teine tuleb veel. Ja kui oma otsustes nii kaugele jõudsime, siis sai see teine ka kohe tehtud.

Kui teine laps sündis, siis sünnitusmajas esimene lause oli, et rohkem ma siia ei tule. Ja üldse ei olnud põhjus mitte sünnitusmajas ega selles mis seal oli, vaid ainult minus endas. No ja algul kodus oli kah veel selline tunne…. ja siis kui ta poole aastane oli  ja siis kui peaaegu aastane. Rohkem mina sünnitama ei lähe, sest kahe lapsegagi on raske, milleks siis oma elu veel raskemaks teha.

Samas kui mõnikord näen vanaema juures vähemalt 5 lapselast korraga mürgeldamas ei erine see paljuski sellest mis meil kodus toimub… va see, et meil on tüdrukud ja mängud lihtsalt rahulikumad, aga vanaema juures on ülejäänud poisid. Segadus on ikka ja lärm samamoodi

Kalle samas on juba algusest peale rääkinud, et kolm on nagu norm, aga tema tahaks nelja. Ja mina olen jälle tänapäeva perekonnda idülle vaadates leidnud, et naisel võib lapsi olla nii palju, kui palju ta jõuab üksinda üles kasvatada ja neljast ei julge ma siin küll unistada. Samas ma jälle usun, et kui Kalle neid lapsi nii väga tahab, siis hätta ta neid küll ei jäta…

Ja nüüd kui Keit on juba üle aasta ja järjest enam näitab kui tubli ja iseseisev ta on… ja kui korralik ja hoolitsev kah veel. Ning Ketlinist ei hakka rääkimagi…. siis mõtled et miks ka mitte…

Aga kui ta nüüd peaks tulema, siis ma tahan küll kevade last…. st tegudeni on siis veel natuke aega ja aega seda mõtet seedida…. aga kui juba mõttepoeg on idanema pandud, siis leiad ennast juba päris tihti selles suunas mõtlemast….

Aga mida teised arvavad?…. Anu ma tean unistas ja Triibik….aga mis mõtlevad Eveli ja Maris ja Mariliis …. ja Evelyn, kes varsti mehele läheb, teeb äkki kah ühe “ausa” lapse :)… ja Age…ja Triin … ja kõik ülejäänud, kelle elul ma silma peal hoian :)

18 Responses to kaks või kolm

  1. crankymonkeys says:

    Minu arvamust kull ei kusitud, aga utlen ikkagi :) – Enne abiellumist tahtsin nelja. Peale abiellumist ja natuke vanemaks saades tahtsin kahte. Nuud kuis oleme teist last juba 2 aastat ‘teinud’, tahan kolme… Reaalsuses aga oleks kahega ka onnelik kui see vaid onnestuks.

  2. triin says:

    see on nüüd küll tore teema ja tore üleskutse :D Hakkame aga jah kõik kolmandat tegema :D Siis on tore jälle vaadata kuidas teiste blogijate lapsed kasvavad ja…
    Aga nali naljaks. Ma ei ole peale lapsi veel õieti tööle läinudki. Tahaks vähemalt paar aastat tööl käia ja siis kui selleks ajaks liiga vana ei ole, siis mõtlen uuesti.
    Mul ei ole veel küllalt sellest vabadusest, mis tuli kui Leena sai 3. Homme saab Leena 5. Mul on omal kaks õde. Õdede vaheline suhe on ikka täiesti eriline ja tahaks küll ka Leenale õde. Aga kus ma võin teada, et tuleb õde eks? Samas oleks poiss ka tore…. See on tõesti lõputu heietamise teema :)

  3. krista says:

    Liinale – lapsed pidid olema nagu inglide, et vaatavad sealt pilve pealt, et millal on õige aeg tulla :)))… nii et küll nad tulevad :)

    Triinule – ma mõnikord vaatan täitsa kadedusega kuidas mul omal vennad omavahel läbi saavad – neil on ühine sõpruskonda kahe veel tagatipuks. Nii et tuleb 4 teha ;)

  4. ynry says:

    kontvõõras tuleb kah jutule sekka, kui tohib..

    minu tagasihoidlik arvamus on, et 5 last peres on norm. üle selle juba suurim õnn ning rikkus, kuid esimeseks piiriks pääks ikkagi säädma selle, et neid lapsi ka korralikult saaks üles kasvatada. ennekõike – et jaguks aega, tähelepanu ning tahtmist olemiseks-suhtlemiseks-tegelemiseks, teiseks on ju loomulikult oluline ka materiaalne pool.

    endast : enne abiellumist oli plaaniks kolm last. pääle kolmandat, et alla viie ei tule kõne allagi. a loodus ei ole seni minu poolt olnud, nii et juba aastaid on viiendast lapsest ainult unistatud. kuid, noh.. nii, siis nii, see kõikse esimene plaan sai ju ikkagi ületatud :)

  5. krentu says:

    See on tõesti hea, kui on õde. Või siis poisil vend. Aga ma arvan, et praegu on meil seis nii, et kui keegi just väga ei pressi veel meie perre, siis ma esialgu piirdun kahega. Aga mis viie aasta pärast saab, seda ma ei tea :)
    Ja vaadates oma meest ja ta venda, siis küll ei saa öelda, et nad nii väga lähedased oleks. No neil on 7 a vahet ka muidugi. Nii et sõltub see läbisaamine ikka inimestest ma arvan.

  6. Anu says:

    mul tõesti mõtted keerlevad selle ümber, kuna sotsiaalne surve on laste poolt :D üks tahab õde ja teine venda, no ma ei tea … siis peaks erimuna kaksikud tulema, aga kuidas neid tellida saaks :)ja vanus ka muidugi hakkab juba vaikselt kogunema, 40-selt ma ei tahaks enam sünnitada. praegune plaan on siis selline, et võibolla suvel mõtleme edasi… aga ei luba ega välista midagi :)

  7. krista says:

    Anule – no näed siis mul oleks “naabrimutt” kah olemas, kellega kärutada :)))…. kuigi teised naabrimutid võivad rääkida kuidas ma silmad poolkinni Keidi vankriga uksest välja lükkan ja ruttu tuppa tagasi lähen :)))….kevadel ja suvel on ju hoopis teine asi :))))

  8. Age says:

    Et mis ma arvan? Mul on 2 õde, üks on 1,5.a noorem ja teine 7.a. Ja ma võin kekmist õde päris lähedaseks inimeseks lugeda, ta elab küll natu kaugemal ja näeme harva, aga helistame tihti. Noorema õega suhtleme vähem, kahjuks. Kui ma laps olin, käis mulle närvidele, et pean teisi kantseldama ja olin 100% kindel, et mul tuleb üks laps. See kantseldamine on mul nüüd veres ja nüüd on mu nooremad õed endast vahest väljas, et mina organiseerin ja palaneerin nonstop ühiseid üritusi (aga see on hoopis teine lugu). Mul on hea meel, et mul kaks õde on, üks vend lisaks oleks asja ideaalseks teinud.
    Mina arvan praegu nii nagu Krentu ütles “esialgu piirdun kahega. Aga mis viie aasta pärast saab, seda ma ei tea”. Sest peale Kaspari sündi ja kuni 4.a saamiseni olin ma kindel, et meil rohkem lapsi ei tule. Kaspar oli mitme eest korraga. Poiss kasvas, pidurdas natukene hoogu maha ja nüüd on meil Marta ka. Kes on küll sama kõva häälega, aga kiirust ei ületa. Ma tahan öelda, et kaks on miinimum. Mu ema on üksik laps ja tema on küll väga kurb, et tal ühtegi õde-venda pole.
    Ümberringi planeerivad,ootavad või on juba saanud 3. lapse, päris mitmed sõbrad. Ja mul on nende pärast hea meel. Ma tean ise, kui see lapseisu peale tuleb, ei takista eriti miski, olgu ta siis nagu minu puhul teine või kellegi kolmas-neljas…

  9. evelynco says:

    Einoh, mis teil, abielus inimestel, viga lõõpida! Muidugi ma tahaks ühte “ausat” last ka saada, või kahte. Tegelikult olen ma algusest peale unistanud kaksikutest. Kahel esimesel korral ei õnnestunud, äkki kolmandal…. või neljandal.
    Minul on õega vanusevahe 14 aastat ja ma tunnen ennast temaga palju lähedasemana, kui vennaga, kellega mul on vanusevahe 4 aastat. Ja ma tunnen ennast halvasti selle pärast, et ma oma vennaga lähedane ei ole. Kõige rohkem ma kardan seda, et kui ta saab lapse(d), siis ma ei saagi oma venna lapsi eriti tundma ja sellest oleks jube kahju. Ma võiks sellel teemal lõputult jahuda, aga siis peaks küll mingi paroolitatud postituse tegema:)))

  10. marjek says:

    Küll sa oled ikka usin.. ma olen veel teise lapsegi “võlgu” ;) Ma tegelt tahaks ka kevadel last… niiet kui ilus suvi tuleb, siis mine tea palju neid tibusid kevadel kokku saab lugeda:))) Mõte igatahes mulgi juba mõnda aega idaneb… Ei ole küll naabrimutt, aga südames on kahju ikka küll, et eelmine kord rongist maha jäin. Aga äkki jõuan siis järgmise rongiga jälle seltsi:)

  11. Katrin says:

    Kolm oleks vahva, aga meil ei vea kuidagi välja :D Eriti, kui ühel poolel on juba 4 :p
    Muidugi, kui just ei juhtu – kogemata – 100% pole ju miski kindel ;)
    Lisaks on Martin meil praegu kahe eest.

  12. krista says:

    Marjele – No Ketlini ja Grete esimene eluaasta möödus peaaegu koos, siis võivad ju järgmised kah koos kasvada… mis siis et Keit vahepeal üksi jäi :)))…
    nii et ootame ilusat suve :)

  13. Mann says:

    mina tahan kolme. a kuna suhterägastik on pisut ähmane, siis on nagu on. enne ma lapsi ei tee. a isu on kohutav. täiesti painav võib isegi öelda.

  14. Kristiina says:

    Üksiku inimesena ei kuulu ma vist eriti küsimuse sihtgruppi, aga sel teemal olen mõelnud minagi. Hetkel on kaks last minu absoluutne võimete piir ja ma olen ka siis õnnelik, kui neid jääbi kaks.
    Aga kui leiaks kuskilt kellegi, kellega neid lapsi teha ja koos ka kasvatada, siis tahaks küll kindlasti ühe või isegi kaks veel saada :) Lihtsalt mingist hetkest hakkab ka vanus piire seadma.
    Sellistes peredes nagu Sinul, Krista, peaks kindlasti palju lapsi kasvama. Soovin edu!

  15. Mari says:

    Ma kirjutan lähipäevil sulle oma blogisse vastuse :)

  16. p6rgukiz says:

    Hehee :) Hea teema :D
    Minu arvates peab peres olema lapsi täpselt nii palju, kui kaks inimest tahavad ja kokkuleppele jõuavad. Ja täpselt nii palju, et noor emme ei tüdineks nende pudinate kasvatamisest ära ja ei muutuks rasvaste juustega kodukitlis emmeks :)
    Igale lapsele peab jatkuma tähelepanu ja hoolivust, aega ja raha ja ruumi :D jne.

    Mul pidi olema kaks venda, aga kahjuks on üks ja noorem. Vanemat enam ei ole.
    Vennaga ma igastahes lähedane ei ole ja alati olen unistanud, et saaksin olla üksik laps :) Nüüd juba ükskõik, kui ise suur ja kaugel ka :P
    Aga kuna minu perre sünnib kohe kolmas põnn, siis ma arvan, et see oleks minu kannatuste piir. Kaks väikest last kasvatada, sest kolmas, suurem, kaugel olude sunnil.
    Kuid kes teab, äkki tuleb veel mõne aasta pärast titeisu peale, kuigi ma eriti ei usu :P
    Minu jaoks on rasedus piinade tipp. Ja nii tüütav, aga noh, ilma ei saa ju ;)

  17. […] Uncategorized | Tags: titemajandus |   Arutlen siin ka laste teemal. Ohkan kui vaatan, et Krista siin ja lisaks ka Epp kirjutavad sellest, et kas kaks või kolm. Mina mõtlen, et kas üldse ja […]

  18. Eowyn says:

    Puhas õnn, kui planeerid ja lapsed tulevadki:) Meil on algusest peale olnud kokkulepe, et lapsi tuleb just nii palju, kui me neid armastada jõuame. Algul mõtlesime, et üks, siis kaks.
    Käime mehega koos ühel koolitusel ja seal tehti eile test. Selline naljaga pooleks. Et vaatad tänases päevas oma elule tagasi, et mis jäi tegemata. Mõlemad kirjutasime (teineteisest sõltumata), et lapsi oleks võinud rohkem olla. Kohe päris mitu rohkem.
    Aga jah, üks teema on see, et planeerid ja oled laste tulekuks igati valmis. Teine paraku on see, et võid planeerida küll, ent kui nad ise ikka tulemiseks valmis pole, pole midagi teha.
    Kolmas on meil oodatud olnud juba üle aasta, kaks korda on ta tulemaski olnud…
    Ja kui ma varem mõtlesin, et ta võiks sündida suvel ja mida kõike veel, siis nüüd ei mõtle ma muust, kui et ta ainult tuleks ja terve oleks. Muu pole oluline.

    PS. Sul on armas blogi:)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: