mina ja raha

Minul on rahaga kummalised suhted. Ta leiab tee minu juurde harva ja siis ka lühikeseks ajaks. Kusjuures mul on sellest täiesti kama. Ma ise arvan, et see sai alguse lapsepõlvest. Taskuraha meil kui sellist, polnud. Kui oli kommiraha vaja, siis tuli lihtsalt hommikul öelda, et lähen teiseks tunniks kooli ja oodata kuni ema tööle läheb ning siis unise isa käest raha küsida. Ja mis kõige tähtsam, küsida enne vendi, sest siis oli lootus suurem. Tavaliselt käis sinna juurde veel see, et enne tuli isa rahakotist järele vaadata millised rahatähed tal kotis on, siis oli hea konkreetselt küsida ;)….või siis olla omaarust kaval ja küsida vähem, teades, et tal ei ole väiksemat raha :)))

Igatahes mingit majanduslikku mõtlemist sealt küll tulla ei saanud, sest kui isa andis peaaegu igakord raha, siis ema käest polnud mõtet küsimagi minna, sest seda mida me tavaliselt selle raha eest osta tahtsime, meil ju tegelikult vaja ei olnud ja vaidlema polnud mõtet hakata. Praegu on aga asi nii, et emal on alati raha ja isal peaaegu mitte kunagi :)))

Tööl olen ma samas alati käinud. Juba lapsepõlves ja kooliajal. Ma mäletan, et üks aasta töötasin lasteaias ja arvutasin kuidas ma nelja kuupalga eest saan osta omale valuutapoest teksased :)))…. loomulikult ma nende teksasteni kunagi ei jõudnud…

Aga teiselt poolt on mulle alati meeldinud, kui mu kõrval on inimene, kes oskab rahaga ümber käia. Ja mina võin vabalt eelmise sajandi naist mängida ja mehe eest hoolitseda, kui tema perele leiba teenib. Pole mingi probleem. Samas ei ole ma endale kunagi ühtegi rikast peikat leidnud, ikka kõik on sellised hea potensiaaliga olnud :) ja praegu tagasi vaadates saavad nad oma eluga väga hästi hakkama.

Matemaatika ja arvutamine on mulle aga alati meeldinud ja ma mäletan veel viimasest ettevõtluse ainest kuidas õppejõud ütles, et tema tuleks hea meelega minu firmasse tööle.

Mis siis minu rahaga juhtub. Küsida ma seda eriti hästi ei oska ja kui küsin, siis ei tea kas küsisin nüüd palju või vähe. Vabalt võin ma igasugu töid tasuta teha ja ei tee sellest mingitki probleemi. Ja mõnikord kui ma olengi raha eest tööd teinud, siis ei ole mina kindlasti see inimene, kes järgmine päev raha küsima läheb :). Kui keegi minule võlgu on, siis ma mäletan küll seda, aga ma ei tee sellest suurt numbrit kui see raha ka saamata jääks. Tavaliselt ei ole ka keegi mulle märkimisväärset summat võlgu, sest pole ju seda mida nii väga andagi :)

Sama asi on ka kahjuks teistpidi. Et ma mäletan küll kui ma kellegile võlgu olen, aga kuidagi läheb mul see ikka otsustavatel hetkedel meelest ära ja minu käest tuleks ikka küsida. Aga ma pole vist elu sees kellegi käest raha laenanud. Kui ma võlgu olen, siis mingite ühiste ostude eest…

Kui mul aga raha on, siis ma olen äärmiselt lahke. Ma võin vabalt kogu raha teiste peale ära kulutada ja endast pole üldse kahju.

Kokkuvõte: mul on hea meel, et Kalle on väga kokkuhoidlik, aga samas lahke ning me koos püüame töötada selleks et elada mitte vastupidi :)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: