Uue aasta lubadused

stroomi-017.jpg

(Maris tegi pildi ja mina rikkusin selle ära :) 

Ma arvan, et ma ei ole ainuke, kes vana aasta lõppemisega hakkab mõtlema mida uue aastaga peale hakata. Ja hoolimata minu “säravast isiksusest” ja postiivsest suhtumisest jõuan mina tavaliselt aasta alguseks täielikku masendusse.

Jõulud jõuludeks, aga kui need läbi saavad, tean ma, et ma uuel aasta pean ilma Kalleta vastu võtma. Kunagi kui ma temaga tuttavaks sain, oli jaanuari kuu ja mul terve aasta aega sellega leppida :). Algul oli ka teistmoodi, et ma sain temaga nö tööle kaasa minna ja kõrvalt jälgida, kuidas pidu käib. Nüüd aga kui lapsed sündisid, siis nii enam ei saa. Nii me siis mossitame pool õhtut niisama kodus ja lõpuks sõidame minu vanemate juurde, sest minu arust ikka päris üksi kodus istuda on natuke kurb. Samas tunnistada, et meid kuhugi mujale pole kutsutud, on ka hale ja nii teemegi näo, et just vanaema juures on see koht kus üks noor inimene tahab oma uues aasta vastu võtta.

Kui siis uus aasta saabus olina ma täitsa mossis, nagu ka viimased 4…5 aastat ja leidsin et mul pole ühtegi sõpra :). Noh eks ma järgmistel päevadel sain sellele ka kinnitust, sest mitte ükski inimene ei helistanud mulle, et soovida head uut aastat. No ja kui mossitamisega juba pihta hakatud leidsin ma, et ega keegi must ei hooligi ja kõik jutte alustan mina ja ükskõik mida me ka ei teeks või kuhu ma ka ei läheks, olen mina see, kes oragniseerib. Kuskile meid ei kutsuta jne… Esimese katsealusena jäi mulle Kalle ette. Kui tema midagi ei küsi, siis mina ka ei räägi. Ei lähe mina midagi siis esimesena päevasündmustest laterdama ja tema tegude kohta aru pärima. Esimene päev oli meil siis täielik vaikus kodus, teisel samamoodi. Lisaks sellele, et keegi minu vastu huvi ei tundnud, pidin ma ju nüüd kodus ka lastega kõik ise tegema. Sest tavalises elus ma muudkui käin järel ja annan korraldusi. Kolmandal päeval ma siis plärtsusin, et kui nii edasi läheb, siis ma lähen järjest vihasemaks ja see ei ole mitte hea :)

Aga nagu ikka kui tahad, et midagi oleks teistmoodi, ehmatavad kõik ära ja keegi ei oksa midagi teha. Nii ma siis ühest juturaamatust ka lugesin, et kui näiteks sina oled selline, kes muudkui organiseerib ja mõtleb, siis teised ongi niimoodi harjunud ja ei tule selle pealegi, et järsku ohjad enda kätte võtta.

Ja läheb paar päeva edasi ja tuleb vana elu jälle tagasi ja ikka helistad Kallele ja küsid kuidas tal tööl läheb ja mida ta sellest või teisest asjast arvab ja mõtled mõnele sõbrale üllatuse. …. ja hoolimata mossis tujust ikka mõni sõber helistab mulle ka, mis siis et mitte päris niisama ja ainult selleks et küsida kuidas mul läheb, aga ikkagi  :))).

Ja niimoodi ma jõuangi oma selle aasta lubaduseni: Leida omale parim sõber! …….. ahh mis ma ikka lahti seletan, eks need kellel on, need teavad milline ta on ja need kellel ei ole, need ka teavad millist nad tahaks!

Mul tegelikult siin 2 tükki neid on, aga nad on veel nii pisikesed, et päris hästi ei lähe arvesse, aga Ketlin võtab mind magama minnes kaissu ja Keidi esimene ja siiani ainuke sõna on emme, nii et hea algus on meil tehtud :)

18 Responses to Uue aasta lubadused

  1. Katariina says:

    Mh. Ära seleta. Ma olen end alati tugevalt alaväärsena tundnud just selles sektoris, kui ma su blogi loen :-)
    Pealegi ongi inimestel vist natuke imelik niisama helistada, et küsida, kuidas läheb.. Alati peab ikka asja ka olema. Tead ju omast käest.

  2. Pille says:

    Krista, nende aktiivsete inimestega on vist tõesti nii, et sõbrad kõik eeldavad, et nende elu on kiire ja teguderohke ja ootavad, et aktiivne inimene kutsub-korraldab:) Kindlasti olid kõik Su sõbrad mõttes Sinuga, isegi kui verivorstisöömisjärgses kaamoses Sulle kohe hommikul vara ei helistanud :)
    Ja mina nt juba mitu-mitu päeva mõtlesin, et miks Sa ometi oma blogi ei uuenda. Tahaks kohe lugeda..
    Kaunist aasta jätku Sulle!
    Pille (kah paras korraldaja)

  3. krentu says:

    Kuule Krista! Kui Sa tahad, et keegi Sulle helistaks, siis palun kontrolli kas su telefon ka sees on või vaheta võrku. Ma helistasin Sulle viis korda vana-aasta õhtul et Sinuga niisama lobiseda. Siis võtsin julguse kokku ja helistasin ka peale südaööd ehk uuel aastal. Aga ainuke vastus, mis ma sain, on et telefon on välja lülitatud või asub teeninduspiirkonnast väljas.
    Kusjuures ma väga pingsalt mõtlesin Su peale, sest teadsin, et sa oled ilma Kalleta.

  4. Võõra inimese, kuid andunud fännina olen viimastel päevadel korduvalt Google Readeri lahti võtnud ja pettununa taas kinni pannud, omal kripeldamas, et miks see Krista ometi ei kirjuta midagi ja kas tema ning ta perega on kõik ikka korras. Kui sa juba võõrastele inimestele nii mõjud, siis võid absoluutselt kindel olla, kui oluline oled sina ja on su tegemised sinu lähedastele ja sõpradele! Päikest!

  5. Anu says:

    jah, ma ka juba mõtlesin, et mul reader ei tööta vms, et kristast pole ammu miskit kuulda olnud :) sa oleks võinud meile ka tulla, hea lähedal, lastega inimesed ju ikka passivad kodus aastavahetusel :) oleks ma vaid selle peale tulnud, et sa üksi oled…

  6. triin says:

    Ma ka mõtlen kodus vahel selliseid mõtteid, et miks mina pean alati kõige peale mõtlema ja kõike meeles pidama ja… Ja siis torisen ja kõik, mis mehel on öelda on, et aga ütle, mis ma pean tegema, ma teen. Ja ei õnnestu talle selgeks teha, et just seda ma tahakski, et mõni asi saaks minu ütlemata/mõtlemata tehtud. Aga kui mul on hea tuju, siis ma mõistan, et ühel “projektil” saabki olla ainult üks projektijuht, et asi hästi toimiks.
    Jõudu, jõudu! Ja lastest kasvavad sõbrad kiiremini kui sa oodata oskad. 6ne on juba täitsa kaaslane. No 4-5ene ju ka, aga neil ikka lööb see tujutsemine aegajalt peapeal kokku ja noh klaari siis kaaslastega…
    Aga Sõber otsi kindlasti! Ja telefon lülita ka sisse :D

  7. maris says:

    kuule kakoi ma käisin sul 4. jaanuaril külas, üpris aasta algus oli ju ometi see.

  8. inga says:

    ohh, sa oled armas:)
    kui mina oma mätta otsast vaatan, siis mulle ei meeldi aastavahetused. mulle ei meeldi, kui inimesed mulle siis sunniviisiliselt helistavad ja “head-uut-aastat”soovivad. Ma tahaks igal aastal peitu pugeda klaaside kõlina ja ilutulestiku ja “tühjade sõnade” eest.
    mistõttu ma ka ise ei helista kunagi kellelegi aastavahetusel spetsiaalselt. pigem ikka niisama, et küsida, kuidas läheb:)
    aga vahel on tunne, et teine vajab ruumi ja ei taha pealetükkiv olla…
    Minul on väga vedanud – mul on kodus 3 väga head sõpra. Taavi helistab päeva jooksul mitmeid kordi ja vahle lobiseme skaibis. Loore tule pärastlõunal koolist ja me räägime tema päevast:) Toomas avab hommikul silmad, vaatab mind ja naeratab.
    Mida ma veel võiksin tahta?
    No natuke tahan ikka lisaks – sinu sõber tahan ka näiteks olla – jätkuvalt…
    ahh, mis ma siin lobisen.. helistan parem sulle:)

  9. Erin says:

    Mina kuulun samuti nende hulka, kes Sinu postitusi pikisilmi ootavad :) Aga uue aasta lubaduse peaksin endale vist ka samasuguse võtma. Selle lisaga, et peaks lapsega parim sõber olema :) Mul on küll ka üks pisike sõber siin kodus kasvamas, aga niiviisi kahekesi me siin päeval olemegi.

  10. Age says:

    Ma käisin mitmeid kordi blogis kontrollimas, kuna ei usaldanud enam blogerit, ootasin.
    Ma sain jõuludeks ainult ühe sms’i, no tavaliselt saadan neid isuga ja saan mehiselt vastu ka.Sel aastal saatsin kallimatele postkaardid ja üks saatis kaardi vastu (see on mu vanatädi, tema saadab tähtpäevadeks alati kaardi) ja ühe sms ka sain vastu. Ja siis mõtlesin ma ka, et mõtle kui kurb, et mina olen selline inimene, kes tuleb siis meelde kui ise sms’i saadan ja siis halastatakse ja saadetakse vastu. Aga… võibolla oli lihtsalt selline aasta, et keegi ei saatnud…võibolla.
    Ja minu kallis kaasa armastab öelda, et miks peaks tema kodus midagi meeles pidama või organiseerima, kui minul on asjadest kindel ettekujutus ja arvamus, õnneks sobib talle ka. Ma sooviksin, et vahest ütleks ta vastu- ei me teeme hoopis nii.
    Aga tehke te oma aastavahetus, kunagi ju algab uus looma aasta (ma tõesti ei tea mis looma aasta praegu on või mis aasta tuleb). Tehke siis, istuge kaua koos lastega üleval, põletaga säraküünlaid ja jooge midagi gaasilist.

  11. maris says:

    mina ei saanud ka uueks aastaks ühtegi smsi ja ise ka ei saatnud. see-eest saatsin jõulukaarte postiga.

  12. krentu says:

    mina saatsin umbes 15 postkaarti sellel aastal. Sulle ka Krista :) aga näiteks üks inimene ei saanud kätte. ega ma kõigi käest pole küsinud ka. “vastu” sain neli kaarti, kaks nendest vanainimesed, kes saadavad alati :) ühe sms sain ka ja saatsin ka ühe sms :)

  13. krista says:

    see on praegu nagu filmis… seal on ka alati nii, et miks nad küll ei näe ja või ei mõista ja miks nad ometi ei räägi :)))))
    aga ikkagi armas teada, et keegi hoolib :)
    aitähh kõigile!

    Me oleme iga aasta muidu kaarte saatnud, aga see aasta läks kuidagi kiireks ja jäi ära…. aga järgmine aasta saadame kindlasti jälle..

    Ma(me) saime kolm kaarti – Krentu, Marise ja ühe sõbranna käest veel…..palju sms-e saatsin jõulude ajal ja sain vastu ka… aga vähem…

    aaa…. ja et mitte ebaõiglane olla, siis praegu tuli mulle meelde, et meie koristaja Vaike helistas ja soovis head uut aastat ja helistaski ainult sellepärast….

    nii see on kui näed asja mustades värvides, tundubki kõik must, kui läheb mööda, siis näed roosat ja helesinist ka :))))

  14. mermaid says:

    Minagi tahtsin sulle Head Uut Aastat soovida, aga polnud sellist postitust, kuhu kirjutada :)

    Ootasin pikisilmi su uusi postitusi..

  15. marjek says:

    Järgmine aasta ma siis enam ei sms-i vaid helistan:)
    P.S. Hoian su tegemistel pidevalt silma peal siin blogis. Ja mulle oleks suureks auks, kui mind jätkuvalt oma sõbraks peaksid, mis siis, et väga väga harva kohtume või räägime!

  16. evelynco says:

    Mul on praegu täpselt samasugune enesehaletsuse periood käsil.
    Aga ma usun, et me läheme varsti blogi -ja meilisuhtluselt telefonisuhtlusele ka üle. Rääkimata sellest, mis meid veel suvel ees ootab, eksole:))
    Päikest sulle ja head seda aastat!

  17. Kristiina says:

    Mina ei saatnud sel aastal uusaasta sms-e, sest ma ei suutnud mitte kellegagi suhelda, ainult vesistasin ja haletsesin ennast. Paar tükki sain, aga neilegi vastasin alles järgmisel päeval. Lihtsalt täielik null-seis oli.
    See ei tähenda, et ma ei peaks sind oma heaks sõbraks, mis siis, et me enam eriti ei suhtle. Head mälestused on alles ja ehk hakkame mingil hetkel jälle ka tihedamini läbi käima. (Käisin ka iga päev vaatamas, et miks sa juba midagi ei kirjuta, kuidas teil läheb.)
    Ilusat!

  18. Katrin says:

    Tean täpselt, mis mõtled, kui ütled, et vahel tahaks, et teised ka midagi organiseeriksid. Mul kodus samamoodi. Mees on mul imetore aga organiseerija olen mina. Vahel torisen ja siis saan jälle aru, et tegelikult see mees kes samasugune oprganiseerija oleks nagu ma ise, ajaks mind ka hulluks! :D Ma usun, et sul on tegelikult samamoodi. Aga nagu naised ikka, vahel tahaks ju, et oleks teistmoodi! :)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: