Suureks kasvamas

img_2033.jpg 

Kui Keidist on siin iga kuu väike kokkuvõte, siis Ketlin kasvaks nagu iseenesest ja pärast mõtlengi, et ei tea kuidas ta küll oli kahe aastaselt.

Mina ise oli. Mitte et see kuidagi üllatusena tuleks, kõik raamatud sellest ju ainult räägivadki. Aga tõsiselt on Ketlinil selline tunne, et kui tema seda meie pere elu ei juhiks, siis läheks kõik nässu. Kõikides kodustes toimingutes aitab ta kaasa. Tema teab kuidas mikrouun ja röster töötavad ja palju paremini kui teised, seega peab ju tema seda ka tegema. Meie peres on need masinad ka lapsesõbralikult kõrgusel, mis omakorda näitab ju et see on tema töö. Kui aga pliidil või seal kõrval midagi teha, siis on vaja tooliga ennast kohale nügida ja segada ja pöörata ja maitsta jne. Ma võiks seda juttu siin jätkata, aga üheõsnaga kõik mis mina teen, peab tema ka tegema.

Autosse istudes käsib kõigil rihmad kinni panna ja kui Keit magama jääb, siis kutsub meid korrale vaiksemalt rääkima. Iseenda rihma autos saab ta küll lahti, aga kinni veel ei saa. Mis muidugi ei tähenda, et ta ise kõigepealt ei prooviks.

Riideid paneb ise selga ja võtab ära. Kui süüa tahab, siis otsib ise külmutuskapist ja sööb. Aga suur valija on, soolaseid sööke tuleb ikka meelitada. Samas kodujuustu või tomatit või liha on ta valmis alati sööma. Ja kuidas ma kül makaronid unustasin.  Komme meeldib osta, aga sööb vähe ja gaasiga jooke ei joo.

Samas on ta alles väike. Magama tahab emme kaissu ja iga natukese aja tagant on vaja sülle. Kui on kole film, nagu eile kinos ratatoille, siis hakkab ikka nutma ja tahab koju.

Minu arust jonnib vähe ja alati tuleb see siis, kui keegi ei viitsinud teda ära kuulata.

Räägib palju ja minu arust hästi. Osasid sõnu lausa imestad, et kust ta neid teab :)…. näiteks kammoon ;) või näe lind situs akna peale ;)

Lasteaias meeldib ja käimine on läinud väga sujuvalt. Ja ütleks et seda tänu kõikidele inimestele, kellega ta suhelnud on. Talle läheb väga korda teiste inimeste arvamus ja et temaga suheldaks. Ja kui keegi temalt rõõmsa häälega küsib, et kas sa käid lasteaias ja siis kiidab et kui tore see on, siis Ketlinil on uhke tunne, et jah ta käib ja talle meeldib.

Igatahes on ta üks väike naerupall, kes väga hoolib oma lähedastest ja sõpradest ja näitab seda ka alati hea meelega välja.

2 Responses to Suureks kasvamas

  1. Krentu says:

    Minu arvates üliandekas on ta ka – oma vanuste seas ikka peajagu üle. Jube hästi räägib ka :)

  2. inga says:

    nii armas:)
    kodujuustu sööb? seda ma vist pole varem laste seas kohanud… meie 14 aastane plika keeldub kindlalt siiani kodujuustust, kalast ja seentest.
    see on nii tubli, kuidas Ketlin on pisikese õe kõrval suureks kasvanud ja ohjad enda kätte haaranud. ma kujutan ette, et muidu oleks tõepoolest kõik pilla-palla:)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: