Kuidas me pulmaastapäeva tähistasime.

img_1642.jpg 

Kuna hommikud on täiesti minu aeg, kus ülejäänud pere alles magab, siis ei erinenud ka see hommik millegi poolest. Ärkasin üles ja selleks et mitte teisi äratada tuli ruttu magamistoast välja minna.

Mis seal siis ikka. Pühapäeva hommikul kell pool üheks käivadki ju tubli perenaised turul. Kusjuures väga mõnus oli minna. Teisi inimesi peaaegu üldse polnudki :)))). Käisin ja valisin veel endale ja Kallele ja Ketlinile poest kingitused ja Kallele lilled :)

Kui tagasi jõudsin, olid kõik juba üleval ja sõime hommikust.

Meie peres tulevad peaaegu kõik pereajaveetmise ettepanekud minult ja kui ma siis mõnikord ikka jään kellegile teisele lootma, siis me ei tee tavaliselt midagi ja uimerdame niisama igaüks omaette….

Kuna ilm ei soosinud ka välitingimustes ajaveetmist, siis veedab üks tavaline pere oma päeva kaubanduskeskuses. Sain Kallelt natuke raha ja võisin selle siis oma äranägemise järgi endale üllatust ostes ära kulutada. Kuna mul ühtegi head mõtet ei tulnud, siis ei ostnud ka midagi.

Kuna me seal uimerdasime nii kaua ja lapsed juba tüdimuse märke ilmustasid, ei olnud meil ka mingit pidulikku söömaaega. Teel koju jäid mõlemad autos magama ja kiire mõte oli, et nüüd saab äkki kinno minna.

Lapsed kähku vanaema juurde magama jäetud, sõitsime kino poole. Poolel teel tegin väiksed arvutused ja leidsin, et täpselt poole filmi pealt peaks Keidil olema kõht nii tühjaks läinud, et ta seal vanaema juures protestima hakkas. Kiirelt tegutsedes, tedasin ka, et ühtegi püreed mul kotis polnud, mis olukorda natukenegi päästaks.

Uus idee oli sõita hoopis koju ja samal ajal kui tort ahjus on, vaadata, mis tunne on esimest korda üle poole aasta kaheksi kodus olla.

Aeg otsas võtsime tordi ja sõime selle vanaema-vanaisa juures kõik koos ära. Kusjuures ei saa jätta mainimata märkust, et teinekord ei tasuks ikka valetada, kui me tegelikult ei lähe kinno ja jätame lapsed sinna kui ise tahame niisama olla.

Kokkuvõte: Selles jutus on väga tugevalt iroonianoot sees. Aga ma arvan, et suures osas olen ka mina ise sellele põhjust andnud, et elu on selline nagu ta on.

One Response to Kuidas me pulmaastapäeva tähistasime.

  1. valgeseelik says:

    See on ju nii loomulik, et noored tahavad ka kahekesi olla! Ei saa ju nii, et vanematel omaette olemise aega enam üldse ei ole ja vanavanemad võiks sellest aru küll saada… Eriti pulma-aastapäeval!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: