kuhu kadus 15 aastat

Eile panime siis kirja, et meie keskkooli lõpust on möödast 15 aastat. Igatahes tunduvalt rohkem aega kui me üldse koos veetsimegi. Ja saime siis ilusti kokku ka…..

Kõige pealt pean ütlema, et meil mingi kokkuhoidev klass küll ei olnud, kahe-kolme kaupa sõbrustati ja poiste ja tüdrukute vaheline suhtlemine jäi meil küll ikka väga miinimumi lähedale. Samas enamusega käisime ikka 11 aastat ühes klassis ning pärast lõpetamist pole 15 aastat osasid isegi näinud, rääkimata siis suhtlemisest.

Eelmine suvi me tegelikult tegime ühe väikses eelsoojenduse kah, aga see aasta oli meil siis õpetaja ka…. ja mida ma siis nägin ja kuulsin :)

1. Meie klassijuhataja nägi välja täpselt sama vana kui meie. Kusjuures mõni õpilane paistis küll vanem kui mina :)… vähemalt mulle :)))

2. Osa inimesi on nii palju koole lõpetanud, et järjepidamine läks vahepeal sassi ja üks inimene on siiamaani oma elu esimesel töökohal :)

3. Pooled klassikaaslased õpetavad ja vähemalt pooled teevad rohkem või vähem kunsti. Osad kuuluvad mõlemasse poolde.

4. Pea pooltel on välismaine elukaaslane ja vähemalt kolme kaaslased räägivad eesti keelt sama hästi kui meie :)

5. Seltskonnalõvid on aastatega muutunud :)))… aga mitte kõik. Mõni rääkis nii palju, et ma arvan, et ma isegi 11 aasta jooksul ei kuulnud teda nii palju rääkivat.

6. Kõige vanem laps oli 10 aastane ja kõige noorem, kui ma ei eksi, oli 2-kuune. Mõnel oli 3 ja mõnel mitte ühtegi.

7. Poisid ja tüdrukud ei suhtle ikka veel omavahel :)

8. Silmatorkas ainult 2 tõsiselt karjäärile pühendunut, aga mitte ühtegi miljonäri :). Päris mitu laseb rõõmsalt emapalga peal liugu ja mõni juba päris mitu-mitu aastat :)

9. Peaaegu kõik on käinud ülikoolis, aga mitte pedas, sest sinna ei saanud peaaegu keegi tahtjatest sisse :). See inimene, kes visati meil keskkoolist kuu enne lõpetamist välja, lõpetas ülikooli kõige esimesena :))

10. Mina ei mäletanud pooli asju, millest räägiti ja ma sain teada, et ma ei olnudki ainuke inimene, kes paljudele õpetajatele pinnuks silmas oli :)

Täna kuulsin, et pidu oli pea 12 tundi kestnud, aga kuna mina käisin peol nagu meeleheitel koduperenaine, koos jubinatega, siis meie nii kaua osa ei saanud võtta….. Kusjuures ma ikka pool ööd pärast mõtlesin mie klassi ja elu peale. Kõigil tundus jutu järgi ni tore elu olevat ja kõik nii super-super ja romantiline kah veel takka otsa….koolid ja tööd….. nii et ma vahepeal ei osanudki kuidagi tunda kui ma mõtlesin, et näe ma ei tahagi kuskile tööle minna ja üldse ei huvitagi mind mingi nn karjäär…. aga äkki kolme aasta pärast ma nii enam ei mõtlegi ja emahormoon ongi selline asi, mis nii mõtlema paneb :))))

5 Responses to kuhu kadus 15 aastat

  1. meieelu says:

    Minu keskkoolist on 11 aastat. Eelmisel suvel oli esimene kokkutulek, mis üleootuste oli väga tore. Rahvast oli mõistlikult palju. Üritust kartsin, kuna samade inimestega olen paaril koolikokkutulekul olnud ning pärast viimast otsustasin seal mitte enam osaleda. Aga klassi oma oli õnneks teistsugune, ei mingit hooplemist ja teiste ületrumpamist.

  2. Evelyn says:

    Kui meil kokkutulek tuleks, siis mina kuuluksin kindlasti sinna gruppi, kes aastate jooksul eriti rääkinud ei ole, aga ühe õhtuga jõuab kõik surnuks rääkida või oma lobaga vähemalt surmani ära tüüdata:))

  3. Katariina says:

    Ma nägin täna laulupeol vana klassiõde. Teretas ja tuhises mööda. Mis iseloomustab kenasti meie klassi, ma arvan. Kurp.

  4. Pille says:

    Meil oli ka hiljuti 15 aastat keskkooli lõpetamisest. Oli kaks välismaalt hiljuti naasnut (sh mina) ja üks ‘väliseestlane’. Enamusel, kuigi mitte kõigil, olid lapsed, sh ka üks kolme lapse uhke ema.. Mõningaid inimesi oli tõsiselt tore näha, kuigi regulaarselt suhtlen vaid mõne klassikaaslasega. Positiivsena mõjus see, et mõned klassivennad, kes kooliajal tundusid sellised natuke klaasistunud silmadega luuserid, on vahepeal kenadeks ja hoolivateks pereisadeks arenenud. Nukraks tegi see, et mõni meeldiv klassivend oli vahepeal hoopis ebameeldivaks ja sarkastiliseks ülburiks muutunud. Ja et mitmetel oli jube enesetõestamise vajadus tekkinud.. Mõned paistsid kooliaega hirmsasti idealiseerivat :) Väga kirju seltskond igatahes.
    Ja kahte klassikaaslast meil juba enam ei ole, mis on meie vanuse kohta muidugi nukker..

  5. Kristiina says:

    Tõesti oli nii tore kõiki klassikaaslasi näha ja ma olen täiesti kindel, et üsna paljudele ei oleks ma tänaval osanud tere öelda, 15 aastaga on mõne välimus muutunud täiesti tundmatuseni. Sina näed ikka täpselt samasugune välja ja mõned veel. Ja õpetaja ei olnud tõesti üldse muutunud. Täiesti selline tunne on, et räägiks nende inimestega hea meelega veel ja meenutaks vanu aegu, seekord oli koos lastega seda ikkagi natuke raske teha ja meil oli ju vaja ilmtingimata jõuda loomaaeda, enne kui kassad kinni pandi…
    Äkki õnnestub järgmisele koolikokkutulekule meie klass kohale meelitada, oma koolimajas oleks veel eriti vahva muljetada.

    Aga jah, mõni üllatas oma täpselt samasuguse kõnepruugiga, aga mõni jälle täiesti muutunud olemisega.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: