kommijutt

img_8959.jpg 

Kui mina väike olin, olid kommid defitsiit. Meil üldiselt vedas, sest mul isa töötas sellises kohas, kus sai aegajalt vahvlikomme osta. Mina ise aga olin selline koguja tüüp, kes siis oma osa kommidest kuskile ära peitis, et siis hiljem süüa. Aga seda oli ilmselgelt liiga vähe ja liiga harva. 

Taskuraha meile ka niisama ei antud ja raha saamiseks tuli pudeleid viia. Kuna mul oli 2 venda, kel samuti oli raha vaja, siis tuli alati koolist kiirelt koju tormata, sest ainult esimene sai pudeleid :). Pudelite raha eest ostsin mina peaaegu alati kommi. No tegelikult shokolaadi. Kui oli piisavalt pudeleid, siis sai suure tahvli päris shokolaadi. Näiteks Annekese. Kui nii hästi ei läinud, siis pidi leppima aromaatse shokolaadiga. Kui ma jõudsin koju viimasena, siis hädapärast oli mulle sinna üks piimapudel jäetud… ja siis pidi kahjuks kamashokolaadiga leppima.

Mingi aeg tulid poodi välismaa shokolaadid. Minu esimesed lemmikud olid tupla ja geisha ja kismet ja………….. Siis ei olnud enam asi nii hull, et kogu oma taskuraha eest sai ühe shokolaadi, aga see tähendas ju seda, et alati pidi ostma. No aga üle ei jäänud ikkagi kunagi midagi.

Ükskord me mängisime ühe klassivennaga kismeti shokolaadide peale noolemängu. Mina sain edumaa punktid ette ja tema muudkui kaotas. Kuna me mängisime kõik või topelt, siis minu hunnik muudkui kasvas. Aumehena tõigi ta ükskord mulle 25 shokolaadi :). Aga ma sõin need ka üksi kõik ära :)

Kui ma Saksamaal olin, leidsin………. sellest olen ma juba rääkinud,….. aga ükskord ma jõuan jutu pointini ka…..

Kogu elu olen ma unistanud kommikausist, mis seisab laua peal, on täis mu lemmikkomme ja keegi ei torma ja ei söö neid kõiki kohe ära.  Kõige pealt ma pean alustama endast.

1. Ma juba suudan süüa ainult 3 kommi päevas. Mis terve paki kõrval on ilmselge edasiminek.

2. Ma olen leidnud sellise mehe, kes suudab täiesti rahulikult kommikausi kõrval istuda. Kuigi tema üldse ei poolda sellise kausi olemasolu…. aga see selleks

3. Mul on üks kommisöögieas tüdruk, kellele maitsevad ainult teatud kommid ja need ka mitte alati ja tema suudab esialgu täiesti rahulikult kommikausi kõrval elada. Kusjuures on mul veel teatud mõju tema üle. Kui mina ikka mingi kommi peale nina kirtsutan, siis ta võib küll seda kommi proovida, aga sülitab siis uhke näoga välja ja teatab – ei maitse!

4. Ma väga loodan, et teine tüdruk on veel rohkem meil isasse ja üldse ei poolda mingitki kommisöömist. Seda vist on aga väga naiivne loota :)))

4 Responses to kommijutt

  1. Liina says:

    Meil kommikauss ei onnestuks. Kommi!, kooki!, jaatist! on praegu pohilised sonad sonavaras. Onneks kui peale uhte kommi oeldakse, et enam ei ole, siis juurde ka ei kusita… See siis seniks kuni aru saadakse, et kapis on neid kull ja kull.

  2. Katariina says:

    Aga Kukupai piknikul oli küll minu arust Ketlin see, kes kommi küsis :-). Meie kodus käivad kommid tihti, aga need on ikka väga lühikesed visiidid.

  3. krista says:

    ei Ketlin sööb küll kommi, aga tunduvalt rohkem armastab ta näiteks makarone ja jäätist ….. no ja ploomimahla…

  4. Evelyn says:

    Meie lapsed ongi isasse, aga õnnetuseks on meie isa ka väga suur maiasmokk. Mulle seevastu shokolaad üldse ei maitse. Nii et minu klienditeenindajana saadud shoksid rändavad kõik ülejäänud pere kõhtu.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: