kommida või mitte?

Kas ma kirjutan seda blogi endale või teistele? Kas mulle läheb korda mida keegi arvab? Mida keegi üldse arvama peaks?

Ma olen täiesti teadlikult püüdnud vältida selliseid teemasid, mille kohta keegi kohe midagi arvata tahab. Lihtsalt kirjutanud, mis meil juhtub ja kuidas juhtub. Aga ikkagi vahel mõtled….

1. Ma ikkagi käin pidevalt meilboksis vaatamas, kas keegi on midagi arvanud

2. Tahaks ise teistelegi palju öelda, aga alati ei jõua ja siis on kahju, sest ma arvan, et kõik teised käivad ka oma meilboksis uurimas :)

3. Aga mida ma siis ütlen? Kas seda, et minul on ka sama mure või rõõm või siis seda, et küll mul on sinu üle hea meel või et tunnen kaasa?

4. Kas inimesed tunnevad, et nad peaks midagi kellegile vastu ütlema, kui tema mulle midagi kirjutas….. Mina tavaliselt ei tunne nii, aga ma alati lähen kommija blogi lugema ja leian sealt midagi, mille kohta arvata….

5. Minu blogilistis on 47 blogi, mida ma püüan lugeda ja minu rõõmuks on seal aktiivseid igapäevaseid kirjutajaid ja mitte nii aktiivseid pühapäeva kirjutajaid. Enamus nendest on õnnelikud koduperenaised ;)

6. Kui ma vaatan oma blogi statistikat, siis ei oska ma enam midagi arvata….. parimal päeval on siin 745 inimest käinud :)))

7. ei tule enam meelde……

3 Responses to kommida või mitte?

  1. mermaid says:

    Kommi ikka!
    Kommentaarid on lahedad!!

  2. Kratt says:

    kommentaare on alati hea lugeda:) ise kahjuks väga tihti kommida ei j6ua.

  3. trollike says:

    Tere! :)

    Ma tegelikult tahtsin juba ammu sellele postitusele vastata, aga ma olen sihuke häbelik tüüp, pelgan tähelepanu ;) Või noh, mitte just nii, aga mu enda blogi on piisavalt isiklik (mõeldud eelkõige kaugel elavatele sugulastele, et ei peaks ühte ja sama juttu kümme korda rääkima ja sealjuures mõtlema, et kas ma sellest juba rääkisin) ja vähemalt minul on küll kalduvus teinekord kommentaatorite blooge kaeda…

    Aga tahtsin seda öelda, et avastasin Su blogi kunagi talvel kellegi teise blogrolli kaudu ja jäingi lugema. Su tekst on hästi mõnusalt, positiivselt ja siiralt-avalalt kirjutatud, eks me kõik vist piilume võimaluse korral möödaminnes teiste inimeste akendest sisse, kui hämaras kardinaid ees pole… ;) Pealegi on see jätkuvalt väga suurepärane võimalus samastumiseks, sest minu kaks poissi on üsna täpselt Sinu piigade vanuses (vanem on hetkel 2a1k1n ja noorem saab nädala pärast 5k). Ja tagatipuks on minu sünnipäev vaid paar päeva enne Sinu oma :) (küll paar aastat hilisem väljalase, aga mis tähtsust sel lõppeks on, eksole)

    Nuvot, igatahes tahtsin lihtsalt lugemiselamuste eest aitäh öelda. Ja jõudu-jaksu tirtsude kasvatamisel. Nad on Sul väga armsakesed. Peaaegu kadedusega lugesin, kuidas Ketlin Keiti nunnutab, mina ei julge omi kahekesi jätta, sest vanem kipub teinekord oma pahameelt ja enda meelest tähelepanuta jätmist väiksema peal hammaste abil välja elama … Aga üldiselt on suhted õnneks ikka soojad :)

    No aga aitab kommentaarist. Kõike head ja mõnusat suveks :)

    Katrin aka trollike

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: