naabri kaunistused…

March 29, 2007

 img_7388.jpg

Mõni asi läheb nagu kuidagi rohkem hinge ja kuidagi ei taha meelest ära minna. Juba ammu kui me siia kolisime teadsime me umbes, mida me oma aias näha tahaksime. Aja jooksul raamatuid ja ajakirju sirvides muudkui aga täiendasime oma ideid. Kuna meil aga kohe võimalust kõike nii teha nagu tahaks ei olnud, siis olid osad asjad ka pilla-palla ja lihtsalt ootasid oma õiget aega. Lisaks käis ka pidevalt mingi ehitus kuskil, nii et minu kaunid peenrad oleks lihtsalt ära tallatud. Ja kes siis seda naise vingumist oleks tahtnud kuulata.

Seda enam läks aga hinge naabrimehe märkus, et me võiks natuke oma aia eest hoolitseda, et tal on piinlik! Temal käivad seal kliendid ja vaatavad meie lauahinnikuid või vaarikavõsa…..

Nüüd juba 2 aastat vähemalt käin mina igakord mööda vot täpselt sellisest vaatepildist. Väga kaunis taust minu roosade õitega veigelale ;)

img_7389.jpg


aednik ärkas

March 29, 2007

 img_7413.jpg

Ma ei elaks oma majas kui mulle ei meeldiks õues olla. Ja kui mulle juba meeldib õues olla, siis mulle meeldib et seal oleks ilus. Selleks et silmale oleks ilus vaadata peab minus aednik ärkama. Ja tavaliselt iga kevad ta teebki seda. Ütleks, et see on selline vanainimeste haigus, mis aastatega süveneb :))))

Nii ma siis ka sellel kevadel käisin kärsitult mööda aeda ringi, et millal ometi riisuma saaks hakata. Nimelt on meil riisutavat pinda täpselt nii vähe, et ma viitsin selle ühe hooga ära riisuda. Võttis ikka päris mitu päeva aega, et meie aiast ka lumi ära sulaks ja siis see päev tuli…. Ja et tulemus oleks veel parem ;), siis ma järgmine päev riisusin veel üks kord.

 img_7429.jpg

Kõik oma peenrad kobistasin ka mullale ja nüüd võin siis jääda ootama, millal kõik ilusaks läheb :) Selles mõttes on küll praegu nagu nadi, et enamus taimi  mul lihtsalt magab mulla all ja peenar on täiesti lage. Kalle ka küsis, et kus siis meie lumikellukesed on? Need paar tulpi, mille esimesed lehed praegu näha on, ei ole veel arvestatav peenrailu. Aga ma olen piisavalt laisk aednik ja meie pime ja liivane aed annab selleks hea võimaluse, et kasvatada teatud kindlaid taimi…..

 img_7431.jpg

Aga suvelilled saavad siin hakkama küll ja selleks ma panin jälle omale seemned mulda. Isegi Ketlin pani minu abiga omale kastikese valmis.  Vaatame mis siis juhtuma hakkab….

img_7446.jpg

 Küla peal räägiti, et igast aiast saab ilusaid pilte teha…..


peaauhind

March 29, 2007

 img_7363.jpg

Kui Ketlinil kunagi ammu sünnipäev oli, siis ta sai kingituseks jalgratta raha. Kunagi hiljem käisime siis talle tema ratast ostmas. Kuna see on Ketlini esimene ratas ei oska ta veel seda millegagi võrrelda ja üleüldse ei avaldanud ta ratta koha pealt nii suurt vaimustust kui me oleks osanud loota.

Siiski käis ta aegajalt rattaga kuiva trenni tegemas ja kui meelde tuli, siis näitas ka ratast kõigile külla tulnud inimestele.

Nüüd aga läksid ilmad nii soojaks, et ratas tuli õue ajada ja päris tegudele asuda. Esimene hoog lõppes kõhuli maas ja mokk lõhki nigu jänesel… jäätis söödud, ei tahtnud ta siiski enam proovidagi.

img_7360.jpg 

Ootasime 2 päeva ja pärast vestlust kuidas kõikidel tema sõpradel ja muidu lemmikinimestel on jalgrattad, tahtis ta ka proovida. Nüüd jäi minu ülesandeks turvata nii kaua kui tema vänta kõikutas ja pedaalidega edasi-tagasi kolistas. Sõitmiseks on seda küll veel vara nimetada…. aga noh, kui ükskord selge ega siis enam ei unusta….

Küll aga oli ta valmis oma rattaga poseerima… ja lõhkise moka saime pildile juba paar päeva tagasi, kui asi oli ikka väga tublisti paranenud

img_7320.jpg