positiivne jutt…

lu1k9157.jpg 

Jutud jooksevad nüüd vales järjekorras. Järgmine jutt peaks tegelikult olema sellest eespool, sest muidu läheb nagu valesti….

Kui nüüd võtta asja positiivsemast küljest, siis mina ise ju otsustasin emaks hakata ja mina ise otsustan, mitu last ma saan ja kuidas ma neid kasvatan. Mis siis, et keegi teine seda nii hästi ei näe, aga ma olen enamuse ajast täiesti kindel, et see töö, mida ma siin kodus teen, on palju rohkem väärt, kui ükskõik mis raha, mis ma kuskil mujal mingi töö eest saaksin.

Täpselt nagu karjäärimutid ennast koolitavad ja täiendavad, käisin mina ka Gordoni prekoolis emaks õppimas. Ja ütleks, et minu töötajad (loe: lapsed) on täitsa rahul :)))

Kui tähtis on oma töötajate motiveerimine…. väga :)

Käime kolmekesi korra nädalas Ketlini laulutunnis ja 2 korda nädalas Keidi võimlemas. Käime teiste lastega kas õues või mängutoas mängimas. Kui ükskord nädalas käib Ketlin Keidiga võimlemas kaasas, siis teine kord nädalas käib ta samal ajal Kallega kohvikus.

Üldse käib kuidagi meie elustiili juurde hästi palju ringi käia… kohe kuidagi ei suuda me siin niisama kodus istuda. Nii oleme vist enamikus Tallinna mängutubades käinud, kinos, teatris ja väljas söömas….. ja kui päike välja tuleb, siis lähme jälle loomaaeda ka…..

PS: siia kohe sobiks üks ilus Annika tehtud pilt ka :)))))

4 Responses to positiivne jutt…

  1. Kati says:

    Kes teil seal peres siis ikka tööandja ning kes töötaja on? :)
    Mulle tundub enda pere põhjal küll, et mina olen see, kes kaht nõudlikku tööandjat rahuldama peab. Kui ei rahulda, on kisa majas ning viimasel ajal on hakatud koguni vallandamisega (loe: tööandja meie majast lahkumisega) ähvardama. Nii et ma ikka aeg-ajalt ohkan, kui meenub, kuidas vanasti lapstööjõudu ära kasutati. Tundub, et on saabunud ajaloost kogunenud karmavõla tasumistund :).

  2. maris says:

    ma mäletan, kui sul veel kõht suur ees oli, siis sa mängutoas ükskord ettevaatlikult ütlesid, et kahe lapsega ei saa vist enam kuskil käia….

  3. Annu says:

    räägi sellest Gordoni perekoolist lähemalt: raamatut olen lugenud ja põhimõtet tean, aga mis nad seal grupis teevad? igaüks peab oma muredest teiste ees rääkima või piisab sellest, kui kuulan, kuidas teised räägivad (mul seni probleeme pole, aga kohe võivad ju tulla..). kõhklema paneb mind see, et tuttav, kes kutsus, rääkis aktiivsest rühmatööst 3 tundi järjest, kusjuures osa sellest ajast jääks mu igaõhtuse uneaja sisse.

  4. krista says:

    gordoni perekool oli jah 8 korda järjest ja 1 kord nädalas 3 tundi korraga.
    Ja seal on igaugune rääkimine täiesti vabatahtlik, kui ikka ei taha, siis ei pea midagi ütlema.
    Mulle näiteks ei meeldi üldse igasugused rollimängud. Juba võõrkeele tunnist oli kõige hullem dialoogi tegemine. Ja siis Gordonis võisid sa olla lihtsalt vaatleja, ei pidanud seal midagi probleemset last või autoritaarset isa mängima, kuigi ma saan aru, et see oleks kasulik ;)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: