kõik ei ole puhas kuld

ehk hädaldaks ka vahelduseks….

Eile leidsin siis jälle postkastist oma “lemmikajakirja” Dilemma. Mina pole seda tellinud, aga Äripäevaga saadetakse see aegajalt kaasa. Äripäev on ainuke ajaleht mis meil käib, sest see müügimees leidis Kalle telefoninumbri ja Kalle ei suutnud talle ära öelda või siis ei tahtnud. Igatahes loen mina siis oma “hommikusöögi” kõrvale kuidas suured mehed kaklevad. Väga tore lugemine, kui seda Dilemmat ei oleks. Dilemma on nimelt selline ajakiri, kes veel ei tea, kus on äärest ääreni kirjutatud edukatest naistest.

Võtame näiteks viimase numbri – ohhh tegin kolm firmat miljonid siia ja miljonid sinna… kasvatsin muu hulgas ka mõne lapse ja naudin nüüd elu. Või siis teine lugu, et esimene laps sündis just siis, kui oli minu firma lainemine ja siis oli natuke raske ja pidevalt tehakse nendele naistele selliseid ahvatlevaid ettepanekuid millest on raske keelduda….. Päris tihti on seal jutud, kuidas ikka on beebide kõrvalt võimalik tööd täie rauaga edasi teha ja kuidas ikka kõik on nii õnnelikud seal juures.

Ükskord oli jutt ka ühest väikeste laste emast, kes tegi kästiööd…. noh tundub nagu teisedki kodused emad… aga ei! temal oli notaribüroo ka veel (kui ma õigesti mäletan)

Mis mu jutu point on: nagu ajakirja pealkirigi ütleb, ei saa mina aru, kellele ja miks seda ajakirja vaja on?  Isegi peatoimetaja oma veerus ütles, et kõik need lood on sellised, et ise ka mõnikord ei usu ;)… aga rohkem kui ei usu, ei saa mina aru, miks?

Kas ma peaks ka rohkem püüdlema? kas ma peaks nende üle õnnelik olema? kas ma peaks olema kade?  

Kõige lihtsam oleks ju et ära loe :))))….. aga kiusatus ju on, ja pärast olen siin poole maailma peale tortsus-portsus….

1. Ketlin on oma elu jooksul ainult 2 ööd ilma minuta maganud …. ok 3, aga siis ma sünnitasin ja see ei loe.

2. Välja arvatud need ööd, on ta ükskord vist õhtul ilma minuta magama jäänud.

3. Terve päeva olen ma siin üksi kodus……ja mitte ainult päeva…. 

4. Kalle käib tööl, trennis ja iga kuu ühe nädala koolis ja enamus reedeid ja laupäevi on ta ööseni tööl. Suvel on tal kõik nädalavahetused reede lõunast kuni pühapäeva lõunani kinni. Detsembrikuus on teda raske kohata ja vana-aasta õhtul on ta alati tööl. (tööl on ta ka praegu näiteks) ….. aga sellest hoolimata väidab ta, et ta on piisavalt palju kodus!

4. Ainuke lapsehoidja on meil minu ema. Kuid, kuna ta elab minu ühe venna perega ühes majas, on ta iga päev koos lastega. Sellest hoolimata käin ma ikkagi vähemalt ühe õhtu nädalas seal puhkamas :).  Nüüd kui ma haige olin, siis ma ikkagi helistasin talle ja ta tuli siia mulle appi, aga muidu ta siin meil eriti ei käi.  Nii et kokkuvõttes saime enne Keidi sündi ikka kinos käia … 

5…………………………

Võiks ju veel jätkata, aga tegelikult on see ju kõik minu enda valik.  Ketlinil on lasteaias koht. Võiks ju samamoodi nagu kõik teised teda sinna jääma “harjutada”. Võiks ju võtta endale siis lapsehoidja või siis koristaja…..

aga las see jääb selliseks vingu-vingu jutuks…. kirjutan järgmise positiivsema ;)

11 Responses to kõik ei ole puhas kuld

  1. maris says:

    näe mina käin koolis ja tööl ja mõnikord ka peol (näiteks eile ja täna lähen ka) ja ikkagi tundub mulle, et ma olen kogu aeg kodus. mina pole veel ühtegi ööd ilma leevikeseta veetnud ja magama ta ilma minuta ei oskagu jääda, ka päeval mitte….. tissisöömisest ei tasu mitte rääkidagi, seda ta teeb ju kogu aeg juba üle kahe aasta. kõik on tegelikult võimalik. aga seda, et ma enam MITTE KUNAGI ELUS EI LÄHE TÄISKOHAGA TÖÖLE, SEDA MA tean kindlasti. samas natuke ära käia on mõnus ja õppida ja tööd teha ka. ja taskuraha on ka hea… kahjuks pole tegu miljonitega.

  2. Anu says:

    täitsa õige jutt, Krista. kui mina loen artikleid edukatest ärinaistest, siis ma tunnen automaatselt alaväärsena ennast. ja pean hakkama otsima põhjendusi, miks ma ikkagi ka täitsa tubli olen, olgugi, et mul pole oma firmat :P
    oma firma aga nähtavasti tähendaks täiskohaga tööd ja isegi ületunnitööd, samas on elul jumet just siis, kui ei pea 5 päeva nädalas tööl käima kellast kellani. paradoksaalselt tekitab seesama fakt, et ei käi iga päev tööl, kah teatavat kahtlust-kõhklust, et nagu laiskleks või nii :D
    Mul on tuttav, kes pole töökohta omanud juba nii 10 aasta ringis, kuna tal on 3 last, kaks kooliskäivat ja üks kohe kooliminev, ja kuigi ta õppis massööriks ja võiks tööle minna, ei tee ta seda isegi mitte osalise tööajaga, kuna ta tunneb, et ta lapsed vajavad teda. Ma täiesti austan teda. Imetlen kah.

  3. Kati says:

    Aga minu arvates pole need asjad kunagi nii roosilised, kui ajakirjas paistab. Ja ma natuke ei mõista seda, kui tõeliste ja tublide naistena esitletakse neid, kes on laste KÕRVALT edukad õppijad, teadlased, ärinaised. See tuleb alati millegi arvelt ja tavaliselt laste arvelt. Ma ise üritan ka kooli lõpetada ja ma ju näen, mida see mu kaheaastasega teeb. Sellest jäävad jäljed, ja ma ei tea, kas ma suudan neid tagajärgi hiljem leevendada. See selleks, igaüks elab oma äranägemise järgi, onju, aga seada neid naisi ühiskonna etalonideks ja eesmärkideks, mille poole kõik naised võiksid püüelda, on vale või isegi ohtlik. Mulle ei meeldi, kui uhkustatakse saavutustega, mille on kinni maksnud enda lapsed.

  4. maris says:

    meil oli sellel teemal just koolis ükspäev juttu. õppejõuks minust paar aastat vanem ilma lasteta preili, kes on õppinud majandust ja nüüd õpib saksamaal. tema ütles, et ükski tema edukatest sõbrannadest pole lapsega aastat kodus olnud, et paar kuud ja siis hakkavad tööd tegema, muidu midagi ei saavuta. meie siis, need kellel väikesed lapsed, rõhutasime, et aasta võiks ikka täitsa rahulikult võtta. eriti, kui on ju emapalk, mis peaks lapsega kodusolemist toetama. need õpilased, kellel veel lapsi polnud, need jäid suht erapooletuks. aga õppejõud võitles tuliselt oma sõbrannade-karjäärinaiste eest.
    kati, aga palju sul siis kooliskäimis on, et kahene kannatab? mina käin kahel hommikupoolikul ja ühel pealelõunal ära ja mulle tundub, et meie kahene ei tee seda märkamagi, tal nendeks hetkedeks alati oma rutiin välja kujunenud. kas isa või vanaemaga. samas esimesel aastal ei lahkunud ma lapsest vist sammugi eemale. paaril matusel sai käidud, aga see oli ka leevikese uneajal.

  5. Naissaar says:

    Ja ikka olete te kõik siin nii hullult tublid, et anna või medal! Mina olen stressis juba siis, kui pean mingiks kindlaks kellaks hambaarstile jõudma. Nojah, ma käin küll ka korra nädalas vene keeles, aga mitte õppimas, vaid värskendamas (kodus eriti õppima ei pea). Ja mängutubades ka ei käi – müdistavad siin omaette.
    Nii et müts maha teie ees! Kes teeb, see jõuab ja tahab veelgi rohkem jõuda!

  6. Kati says:

    maris – mul on lihtsalt kahekuuline kreisiperiood – lõputöö vaja valmis saada, sellest täispikad päevad ja stress. Ma arvan, et rinnasöömisvõimalus on ainuke, mis asja veel vee peal hoiab. No ja lapse soe suhe vanaemaga ka muidugi
    Mis lastele jälje jätab, on minu arvates see, et selle edu hinnaks on tihti sellised täispikad ja stressirikkad tööpäevad (vähemalt periooditi), väsimus, süütunded. Need mürgitavad ka seda aega, mil lapsega saab koos olla. Vähemalt pole ses midagi ihalemisväärset.

  7. Siiri says:

    Aasta tagasi otsiti New Yorgi Eesti Maja kodulehel lapsehoidjat 6-kuusele lapsele, kelle isa on eestlane ja ema siis vist ameeriklane. Lapsehoidja tööpäev pidi algama kell 8 hommikul ja lõppema õhtul kell 8. Kuna see kuulutus oli pikalt üleval, siis ma sattusin seda mitu korda lugema ja mõtlesin, et kas tõesti on emal nii tähtis töö, et läheb pooleaastase lapse juurest minema. Isegi kui ta öösel kodus on, siis ta ju magab. Kusjuures taheti eesti keelt rääkivat lapsehoidjat :) Muidugi, mis see minu asi on ja igaüks elab, nagu oskab. Aga ma ise ei kujuta ette, et tahaks pooleaastase juurest ära minna. Karjäär pole kunagi nii tähtis.
    Aga millegipärast tekitavad teiste nn. edulood vajaduse ennast välja vabandada, miks mina just selline pole, et miljonikäibega firmad ja kolm ilusat last nagu muuseas. Samas, kui inimene on õnnelik oma firmadega, mis tulevad laste arvelt, siis andku minna. Eks tema lastel on siis selline eluülesanne lahendada, et ise ka õppida õnnelik olema, kui ema pole lähedal.

  8. liina says:

    Millal sa viimati Kallega kahekesi valjas kaisid? See on ka tahtis…

  9. Mari says:

    ohh, kui hea jutt! Lòpuks ometi keegi kirjutab sellest! Ma juba ammu loen Kroonikast ja Stiilist ja Annest ( no, minu ema saadab mulle neid ajakirju) kangetest eesti emmedest, kes saavad kòigega hakkama ning kàivad siis veel trennis kaa:) Ning ma olen end alati alavààrsena tunnud, et mul vaid tòò ja koer ning vahest kodu kannatab selle pàrast( ilusa ilmaga olen eelistanud koeraga pikemalt jalutada kui koristada)… Nùùd siis koera kahjuks enam pole aga on tulemas laps, eks paistab… Tòò juures ma juba teatasin ette, et kavatsen kodus olla, kuni saab( itaalias ehk venitab aastakese kokku).. Vòibolla see jààbki ainukeseks lapseks, ei saa ju maha magada esimest aastat… vàhemalt.. Kui kui mees rohkem teeniks, siis oleks kindlasti veel rohkem kodus…

  10. triin says:

    mul on kõik sõbrannad sattunud sellised, kes praktiliselt enne lapse aastaseks saamist on tööle läinud. Ja siis nad vahel imestavad, et ma ikka kuidagi poolikult tööl. Aga tegelikult on mul ükskõik. Samas tunnen end ka pisut nagu laiskloom, et käin tööl poole kohaga ja ega ei tahagi väga rohkemat võtta.

  11. mann says:

    tegelt on nii, et iga inimese kohta annab kirjutada sellise loo, et “lihtrahvas” loeb ja imetleb ;)
    ma olen viimased 7 aastat kodus istunud ja ühtegi ausat ametit pole eladeski pidanud. ja enam ei taha ka. kuigi kui esimene laps oli tilluke, siis ma ikka tõmblesin ja otsisin oma identiteeti ja tahtsin “keegi” olla.
    kindlasti pole ka mingit reeglit, kunas ja kas ja kauaks on õige aeg lapse kõrvalt tööle minna. tunnetuse ja vajaduse küsimus, mu meelest.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: