konnatiik

Ma loen su blogi!!!

Vot nii hüüdis mulle eile üks mu kursaõde, keda ma pole mitu aastat näinud :). Ja vot sellega oli kõik öeldud.  Ei pea midagi küsima, et kuidas sa elad, või mis sa teinud oled. Näe kõik on kirjas… tule ja loe.

Ühest küljest muidugi tore, aga kuidas nüüd siis vestlust edasi arendada. Aitäh, tore ja kuidas sul läheb?… ja siis küsida ja küsida ja küsida….. ise ei ole midagi öelda, sest teine juba teab ju kõike.

Samas on väga hea, et inimesed kirjutavad, mid neil juhtub ja mis nad arvavad.

Näiteks leidsin ma ükspäev üles oma keskkooli aegse pinginaabri blogi ja lugesin selle esimese hooga otsast lõpuni läbi. Pole me ju ka juba aastaid eriti kohtunud ja kui näemegi, siis ei jõua ja ei saa ja ei tahagi paljudest asjadest rääkida. Nüüd on mul aga hea meel, et saad teisest ikka teada :). Ja ta tegelikult ei ole üldse muutunud! ;)

Ja isegi need sõbrannad, kellega pea iga nädal kohtud. Ka nende blogisid loen alati. Kokku saades on tihti nii, et kõik tahavad rääkida ja keegi ei taha kuulata. Vot siis lugedes, saadki teise inimese mõtted rahulikult “ära kuulata” ilma et ise kuidagi vahele segaks :)

Või siis oled kuskil mängutoas ja astub sulle täiesti võõras inimene juurde ja ütleb, tere mine olen triibik. Siis on jälle teistmoodi. Nagu tunneks, aga samas ei tunne ju. Ja siis ma ikka küsisin ka neid asju, mis küsimata olid jäänud.

Ja peale selle on veel terve suur hulk inimesi, keda mina “tunned”, kellede elule ma kaasa elan, tean mis nad eile sõid või millal ja miks nad koristasid. Mis neid huvitab ja mis neid närvi ajab. Milliseid sigadusi nende lapsed korda saatsid ja mis haigus neil parajasti on. Mida rohkem neid saranseid jooni ma nende inimestega leian, seda rohkem on tunne, nagu ma neid päriselt ka tunneks!

Igal juhul…. väga tore, et on tore ja ma loodan, et kõik need inimesed, kelle blogisid mulle meeldib lugeda, ikka edasi kirjutavad ja samas tervitan neid kõik, kes “mind” loevad :)

12 Responses to konnatiik

  1. Aitähh. Võtan tervitused meeleldi vastu. (mina olen siis seda sorti inimene, keda sina ilmselt ei tunne, kuid kes juba pikemat aega teie elule kaasa elab ja ikka lugemas käib… st just nagu tunneks sind, tegelikult aga…)

  2. Mari says:

    Minagi olen selline, keda sa kohe kindlasti ei tunne, aga su blogi on ülimalt tore lugeda. Iga päev käin uudistamas, kas siin midagi uut ja huvitavat on :) Kõike head teile!

  3. Pille says:

    Krista, mina käin ka Su blogi lugemas päris tihti. Ja Krentu oma. Krentu oma seepärast, et me emad on tehnikumikaaslased (õppisid koos õmblejateks) ja siiani head sõbrannad (ja mäletan Krentut lapsepõlvest, kuigi olen pigem ta õe eakaaslane). Ja Sinu oma seepärast, et olime koos Piibaris. Et ikkagi ju natuke nagu tuttav või nii:) Samas, kui nägin Sind paar kuud tagasi Järve Selveris, siis ei julgenud ligi astuda – et tegelikult me ju ei tunne teineteist ju ikkagi – Piibari-aeg on niiiii ammune..
    Siukene kahetine tegevus see blogimine jah… Aga blogi on Sul tore ja lapsed armsad muidugi.

  4. maarja says:

    tore, et kui sa kirjutamise ette võtad, siis kohe põhjalikult.
    blogimaailma konnatiik kõlab kaunilt.

  5. Sirliiz says:

    Ka siis kapist väljas ;) Minul pole küll ühtegi seost sinuga, aga Krentu blogi kaudu (no ka igapäevane kohustuslik lektüür) jõudsin selle toreda blogini. Pole mul veel lapsi ega midagi aga väga meeleolukas lugemine on alati. Ja tõepoolest, nagu tunneks sind juba päriselt :D

  6. triin says:

    ma ka loen. Ja see on küll õige, et mõned blogijad on juba täitsa tuttavad nagu sõbrad oleks. Tegelikult ei teagi ma enamikest sõpradest nii palju. Aga mulle meeldib inimesi tundma õppida, olgu siis kasvõi ainult virtuaalselt. Ja mõtteid ja kogemusi vahetada. “Päris elu” sõpradega kohtumised on paraku harvaks jäänud viimasel ajal. Ma muudkui lepin ja lepin kokku, aga ikka jääb mõni laps haigeks või tuleb muud vahele.
    Kõike head,

  7. vardamoor says:

    Ma tean, mida sa tunned!!! ma aeg-ajalt ikka mõtlen ka, et need reaalselt tuttavad inimesed, kes mu blogi loevad, võiks selle enda teada jätta. Kohmetusse ja segadusse ajab seesuguse teate saamine küll. Eriti tobe on olukord siis, kui selgub, et keegi on seda juba pikka aega teinud. Ja pole näiteks nime ja nägu kokku pannud. Või järsku teatab – aga ma loen juba ammu. Ehh, siukseid asju juhtub ka.

  8. maris says:

    ehh, aga minul on viimasel ajal igal nädalal juhtunud nii, et keegi küsib, et kas sa tõesti mind ei mäleta, olime ju seal ja seal koos. ja mina ei mäleta eriti midagi. nii on juhtunud juba kõigi kukupai-tunni emadega, esimene neist oligi krista! aga see oli ammu, juba eelmisel aastal või üle-eelmisel.

  9. Janne says:

    Oleks rohkem aega olnud, oleks ju ikka rääkinud, kuidas läheb. Aga lihtsalt tore oli sind näha, loodetavasti edaspidi ka. Loomulikult olen saanud hea ülevaate sinu tegemistest peale ja ka enne kooli.

  10. Merx says:

    Väga lahe blogi Krista sul! Tänu sinu ärgitusele nüüd juba paar aastat tagasi – kui sa küsisid beebikoolis minu käest, et kas sa ka blogi kirjutad, ei osanud ma mitte midagi vastata – ma ju ei teadnudki veel mis see on…. Arglikult uurisin su käest kuidas ja mis ja nii sündis ka minu blogi…täna on minu blogi jäänud “vaikseks”, sest midagi minu sees juhtus, tundsin äkki, et pean pausi….vist tagasilöök, millest saadakse ehk ajapikku üle!!!
    Aga sulle edu, sest sul on nii lahedad jutud ja armas pere!

  11. kessu says:

    aga mina ei mäletagi enam, kuidas ma su blogisse sattusin. aga igatahes sattusin kuskile sellisesse kohta, kus sa mainid, et elad nõmmel. ja novot, ma olen ise sündinud ja kasvanud nõmmel, nii et tulin millalgi jälle tagasi lugema, kuidas “kaasnõmmekatel” läheb. ja siis tulin jälle tagasi. ja lõpuks järjest tihedamalt ja nüüd oled mul igahommikuses blogrollis sees.
    :D

  12. kristiina says:

    Tere, tere jah pinginaaber ;)
    Ja mina ju lubasin, et kunagi blogi kirjutama ei hakka…
    Ja siis kui hakkasin, siis otsustasin, et seda aadressi mitte kellelegi ei anna :D
    Sinu oma loen ju juba ammu vahelduva eduga ja kuigi ma olen üsna kehv blogidelugeja (mul pole selleks lihtsalt eriti aega), siis seda tuleb küll öelda, et sinu oma on üks positiivsemaid ja toredamaid, mida ma näinud olen. Minul on kogu selle blogimaailma juures ainult natuke kahju sellest, et tõesti on tunne nagu suhtlekski inimestega ja siis juhtub veel harvemini, et võtad telefonitoru ja küsid: kuidas läheb? Samas on jälle väga vahva teie tegemistest teada saada.
    Aga parandaks selle vea ja saaks ikka vahel kokku ka, eks ;)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: