sünnipäevakingitus

Mulle kohe meeldib, kui inimesed ütlevad otse ja keerutamata mida nad sünnipäevaks tahavad. Ja nii oli mul hea meel, kui Meriliisi sünnipäevakutset lugedes, seal kirjas oli, et ………Kui soovid teha kingitust, siis ootan SINU DISAINITUD LAPIKEST MINU TEKILE ! (20 X 20 cm)

Ei ole midagi mööda poodi niisama ringi tuiamist ja välja mõtlemist, et mis tal küll olemas võiks olla ja mida mitte. Veel vähem meeldib mulle, et kui teinekord otse küsida, siis öeldakse sulle, et ohh pole midagi vaja ja tulge niisama. Kokkuvõttes tähendab see ikkagi mööda poodi tuiamist…. aga see ei ole ju see jutt praegu.

Nüüd ma siis pidin ainult välja mõtlema, millist lapikest ma teha tahaksin… kududa, heegeldada, õmmelda…. ja kuidas ma ainult selle lapikese paljalt viin. Aga see mõtlemine oli juba puhas nauding. Nii ma siis oma tegemata lõngade kotist otsisingi roosad lõngad üles, valisin 200 ruudu raamatust lille ja meenus ühest filmist nähtud t-särk ja minu kingitus oligi valmis.
Minule minu kingitus igatahes meeldis ja ma teen kohe Ketlinile ka sellise pluusi ;)

Aga sünnipäeval teiste lapikesi nähes oli mul lausa kade meel, et keegi on sellise laheda sünnipäevakingisoovi peale tulnud…. ja just oligi nii, et kes oli heegeldanud, kes kudunud, kes lihtsalt väga laheda riide leidnud :)))))

PS: turvahällis ei ole meie uus beebi, vaid vana ;)