kuidas kasvatada lapsi


Kuna mulle meeldib väga igasugustel koolitustel ja kursustel käia, siis loomulikult ei saa ma jätta kõrvale kursust, kus õpetatakse lapsi kasvatama. Ja mitte tavalisi lapsi, vaid selliseid tublisid :))))

Ok… alguses olin ma ikka väga pessimistlik ja isegi kõrvalt vaadates ei tundunud kõik kursusel käinud vanemate lapsed midagi paremad olevat. Aga ega siis teiste järgi ei saagi elada ja kui Ketlin esimest korda poes ennast kõhul viskas ja mina ehmatanud näoga teda vaatama jäin… minu laps?… mis tal nüüd viga on?… mis ma nüüd siis tegema pean?…arvasin, et äkki see koolitus tuleb mulle kasuks.

Natuke veensin Kallet ka ja lugesin raamatu ka enne ilusti läbi ja panin meid kursusele kirja.

Nüüd me oleme 4 korda käinud.
Pärast esimest korda vaidlesime Kallega ainult natuke nende teemade üle. Pärast teist korda möödus meil peaaegu terve nädal aktiivse kuulamise asemel teineteisele väga ebaefektiivseid sina sõnumeid saates. sa ei saa midagi aru, miks sa selline oled ja üleüldse….

ja kui kolmandal korral tuli perekoolis kirjutada, mis kodus häirib ja mis ma arvan, kuidas seda lahendada saab, panin mina kirja… et kodus on rase ja emotsionaalne naine ja eesmärk on sünnitada :))))

Kolmas nädal möödus meie peres juba täitsa rahulikult ja nüüd siis vaatame kuidas neljas läheb…

Aga mis seos sellel lapsega on. Ma arvan, et ma saan temaga täitsa hästi hakkama. Aktiivselt kuulata teda veel ei õnnestu, aga aktiivne suhtlemine sobib meile mõlemale. Nii me siis räägime talle ette ja samal ajal ja pärast järgi ka veel et miks me midagi teeme ja mis siis saab ja miks me just selle jopega peame nüüd välja minema, millal me multikaid vaatame ja miks jne….

Aga mõnkord Ketlin proovib ikka, et mis siis kui…?
Eelmine nädal Ketlin vaatas ilusti teisipäev õhtul Nannyt ja kolmapäeval arvas, et nüüd oleks paras aeg meie peal ka katsetada….Natuke kisa küll oli, aga mitte 3 tundi, vaid me saime ikka alla 30 minuti hakkama :)))
Kalle küll ütles, et ma tegin ju seda mis ta tahtis… nimelt kell 11 alla piima jooma minna…. aga lõpuks selgus, et ta oligi ikka täitsa näljane, sest lisaks tassile piimale sõi ta ära terve topsi kohupiima ja terve banaani…
Ning pärast seda oli ta nõus väga ilusti ja rõõmsalt magama minema :)))

Ma vaatan ka kuidas ta järjest paremini teiste lastega hakkama saab… Kui enne oli nii, et kui keegigi teda vähegi puutus või tema käest midagi ära võtma tuli, siis oli kohe suur kisa lahti. Nüüd ütleb, et asi on tema oma ja ära tee haiget!

Ja juba olen teinud omad järeldused….
-iga asja peale ei tasu muudkui korrutada, et sa oled tubli ja sa oled tubli – eesti keeles on veel sõnu ja lastele meeldivad need teised sõnad ka
-haiget saades ei ole mõtet rääkida, et ei ole häda midagi, kui tegelikult ju on :)
-ta tahab mulle meeldida ja minu ülesanne on seda talle siis välja näidata ;)….

näiteks kui ta öösel oma voodist mulle kaissu ronib, võtab ta mul kaela ümbert kinni ja räägib- emmekene, emmekene ja jääb magama….

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: