Kui ma järeldusele jõudsin, et mütside heegeldamine ja kudumine ei võta väga palju aega ja lõnga, siis sobis see väga hästi Ketlini magamisaegseks tegevuseks :)
Ja Ketlinile meeldivad mütsid ka. Ta on minusse, me mõlemad vihkame tuult ja üks müts kaitseb väga hästi tuule eest.
Aga piltide jaoks tuli teda meelitada ja viimast mütsi ei olnud ta enam nõus poseerima. Nüüd ta siis vaatab vastutasuks Lotte multikat.
Samas huvitav oleks teada, kumb kummaga manipuleeris ;)… aga ma arvan, et tegemist oli võitja-võitja lahendusega ;)
Mina sain mütsi pildid ja tema oma Lotte….
see teema ei oleks üldse täiuslik, kui ma siia kõrvale ei paneks Keetlini eelmise aasta 2 lemmikmütsi :))))))))))) (kas tõesti oli minu laps niiii ümmargune?
krista300.wordpress.com 
vahva seeria nii ketlinist kui mütsidest.
miat pole mul õnnestunud mingi valemiga saada poseerima. isegi viimasel fotograafikülaskäigul oli tegu, et rõõmsaid pilte saada.
mina ka ei mäleta, et Ketlin oleks nii ümmargune olnud :)
oi ta on nunnu ikka:)
Artur pole kahjuks veel sellesse mütsiarmastusikka jõudnud. Õnneks algas nüüd sügis ja võtsime sahtlist paetega mütsi välja. Kui paelad ilusasti pusa alla ära peita, siis ta neid lahti ei teegi ;-)
Lapsed on ikka toredad modellid. Nii pildi peale jäämise mõttes kui ka selles mõttes, et teed riideid nagu nukule. Et läheb kiiresti. Muudkui teed ja teed. Ja liiga palju ei saa neid ka tulla, sest siis jälle osadest kasvatakse välja ja saadki uusi teha.