minu toalilled…

Ma saan aru, et minust on jäänud nüüd mulje, kui mingist paadunud aednikust, kes muud ei teegi kui lilledega mässab. Aga tegelt see ei ole nii…

Kui ma veel noor olin, siis ema tõi mulle tuppa ikka mõne toalille. Kahjuks pidi ta neid kas ise kastma või nad surid lihtsalt välja. Tavaliselt surid nad ise välja, sest ema tahtis ju minust kohusetndlikku inimest kasvatada, kes ise oma asjade eest hoolitseks. Kui ma siis mujale kolisin, kingiti ikka mingiks tähtpäevaks mõni lill. Viisakusest kinkija ja lille vastu ma siis ikka kastsin teda siis kui häda käes oli. Ja mingil hetkel osad lille ikkagi leppisid minuga. Näiteks on mul üks potilill juba vähemalt 10 aastat kui mitte rohkem ja tema ilusti laseb oma lehed viimases hädas longu ja siis ma jooksen kastekannuga. Samas on see märk, et ka kõik teised lilled oleks viisakas ära kasta.
Üks teine lill (ega ma nimesid küll nüüd ei tea) kingiti meile umbes 5…6 aastat tagasi paarikümne sentimeetrisena ja nüüd on ta juba rinnuni. Talle ka meie juures meeldib.
Noh eks ajajooksul on kõik lilled minu austuse ära teeninud ;) ja nüüd ma juba tulen neile ka vastu ja istutan neid ümber ja väetan ilusti kevadeti. Nad on selle eest väga tänulikud ja niimoodi ongi mul 10 potti tupsrohtliiliaid (näe tean nime) mis kasvab nagu umbrohi, aga seda ilusti mu aknalauda kaunistades ;)

eelmine aasta kingiti mulle 2 orhideed. Algul olid nad väga ilusad, aga ei jäänudki 10 aastaks õitsema nagu ma lootsin. Ühe sõbranna juures käies kuulasin ma ära loengu orhideede kasvatamisest ja koju jõudes ei saanud ma ju kuidagi kehvem olla. Minu orhidee hakkab ka iga aasta õitsema!
Tegin siis kõik sügisesed ettevalmistus tööd ja jätsin orhidee puhkama. Kevadel ostsin uue mulla, istutasin lilled ümber ja hakkasin väetama….. Ja näe!… tulidki uued õied külge. Täna on neid juba ühel taimel 5 ja teisel veel alles pungad…. aga ikkagi!

Kõige pealt mul lilled hakkasid minu juures elama… ja nüüd veel õitsema ka. Äkki ma peakski aednikuks hakkama :))))))))………..mmmmmmmmmmmm

7 Responses to minu toalilled…

  1. Anu says:

    hoo, räägi siis teistele ka orhideede kasvatamisest:)
    kuidas selle kastmisega näiteks on? ja palju väetama peab?

  2. Reede says:

    Mul olid ka Eestis olles orhideed. Sest mu head sõbrad pidasid lillepoodi ja kui mõni lill kaotas poes kaubandusliku välimuse (st lõpetas õitsemise või hakkas kuivama, sest ostjad ju tahavad kõiki lilli näppida ja see tegelikult lilledele ei meeldi), siis toodi mõned taimed minu juurde aegajalt “sanatooriumisse”.
    Orhideesid hooldasin nii, et iga kahe nädala tagant uputasin poti kaheks tunniks väetisevette (orhideeväetist tuleb panna täpselt õpetuse järgi, väetisega liialdada ei tohi) ja siis jälle kaheks nädalaks akna peale (aken oli loodes ja kui suvel jõudis päike ka sinna, siis tõstsin varjulisemasse kohta, sest päris otsene päikesevalgus enamusele taimedele ei meeldi) . Ja lillepoodnikud ütlesid mulle, et orhideel meeldib olla läbipaistvas potis, et juured saaks ka valgust. Sest ta on looduses ju selline taim, mis kasvab puude küljes ja õhus. Tal on ju potis ka ainult puupuru, mitte muld :)
    Ja mul soovitati äraõitsenud vars alles jätta, et järgimisel aastal tulevad sealt uued võrsed, mis õitsevad. Ühel taimel tuligi niimoodi uus õievars vanast välja. Lõikasin ära ainult tõesti kuivanud lehti ja varsi.
    Jõudsin neid kasvatada Eestis kolm aastat ja õitsesid küll igal aastal. USA-sse tulles kinkisin nad tuttavatele ja olid sel aastal jälle õitsenud.

  3. Anu says:

    tänan, reede, mulle seni soovitati kord nädalas vette uputada. ja õievarre jõudsin ka juba maha lõigata:((( läbipaistva poti asja ma teadsin õnneks.
    ehh, loodame, et ikka hakkab õitsema ka kunagi, kõigest hoolimata! ja et mul seisaks meeles iga kahe nädala tagant seda uputust teha:)

  4. Reede says:

    Kristal on ikka jube ilus aed! Ja armas ingel :)

  5. Evelyn & Co says:

    Tere Krista, olen juba mitu kuud sind salaja lugemas käinud, aga nüüd… Ühesõnaga mul on ka toalilled ilmselt mingi koosoleku korraldanud ja ühe enda seast välja valinud, kes siis viimases hädas lehed longu laseb ja sellega mulle märku annab, et aeg oleks hoolt kanda oma taimede eest. Sel aastal olin omast arust õite tubli ja hakkasin juba varakevadel lilli ümber istutama ja kui ma kahe poti jaoks mulda juurde läksin ostma, teatas lillepoe müüja, et praegu on ju kahanev kuu ja ei olegi õige aeg istuda. Nii et võta näpust, liigne agarus võib mõnikord tõesti osutuda ogaruseks…Aga võib ka olla, et ta ütles seda sellepärast, et tal mulda müüa polnud:)
    Aga see aed – tõesti ilus…

  6. see väetamise jutt ajab küll judinad peale. kas õuelilli väetate ka samasuguse hooga?

  7. Reede says:

    Ma polnud vanasti miski usin väetaja, aga kui minu lillepoodnikust sõber teatas,et lilled tahavad peale joogi ka sööki saada, et muidu jäävad nälga, siis mul tekkis justkui süütunne, et ma lillede puhul söögiga koonerdan ja harjutasingi ennast kastmisveele ka väetist lisama :)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: