kotijutt


Mulle üldse ei meeldi kotid. Ja see on mul päritud, sest näiteks rahakotti ei ole minu emal vist ma arvan mingi 25 aastat kindlasti olnud. Raha on tal käekotti erinevatesse vahedesse “peidetud”, et varas ei saaks ühe korraga kõike kaasa võtta. Ma arvan, et sellepärast.
Minu raha on taskus, mitte ühes vaid mitmes. Ja alati on suur rõõm, kui ma mingeid pükse või jopet pole kaua kandnud, siis sealt seest raha leida. Pesu masinasse panna on ka sama hea, nagu saaks tasu pesemise eest.
Nüüd kus minu kuu sissetulek on ikka väga kõvasti alla väljaminekute, oli suur rõõm eelmise suve riideid kapsit välja otsida ;)

Peale raha on mul alati kaasas ka kaardid ja autodokumendid. Need on mul kilekaante vahel ja ka taskus. Telefoni mul alati kaasas ei ole, sest see ei mahu alati taskusse :)

Nüüd kus mul on laps ei saa eriti tihti niimoodi kodust välja minna. Ok kooli ei saa ka tavaliselt nii minna, aga koolis käies oli mul väike vihik pastakas selle vahel kaasas. Kui pastakas tee peal ära kadus, siis ma pidin lihtsalt koolist uue ostma :)
Ok… Laps….. Ketlinile tuleb kaasa võtta ainult hädavajalikud asjad. Nendeks on 2 mähet, käterätik, vahetusjalanõud, veepudel ja söök :))) – see on meie lapse peaaegu miinimumini viidud nimekiri. Mänguasju ma enam kaasas ei tassi ja vahetusriideid, nagu esimesel aastal, ka mitte.

Nii ma siis tassisingi ilusti Ketlini asju enda kotis, aga nüüd on ta piisavalt suur tüdruk, et ise oma mähkmeid tassida. Selleks valis ta poest endale ilusa pardiga koti, mis mööda maad ei lohise ja sinna sisse mahub 1 mähe ja veepudel. Kui on vaja kingad kaasa võtta, siis ma pean pudeli taskusse panema. Ja söögi kohta võib vabalt paar lugu altpoolt lugeda :)

Aga on ka elus olnud selliseid aegu, kus mul olid kotis kangajupid, mõõdulint, käärid, nuga ja kruvikeerajad. Kosmeetika vahendeid ei ole ma küll vist kunagi kaasas tassinud. Ja ei tee vist nii kaua, kui ma peeglist vaadates leiaks, et ma mingit imet seal teha suudan ;)

Peale selle on Ketlini lemmiktegevus koti sisu välja puistata ja nii peab ka valikut piirama.

2 Responses to kotijutt

  1. Anu says:

    heh, Feliksil olid kunagi samasugused sandaalid:)

  2. […] Ma vaatasin, et ma pea juba olen korra sellise jutu kirjutanud…. siin […]

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: