Kodu korda 5

Kui me nõmmel elasime oli meil täiesti tavaline elektriküte. Juhtmega radikad stepslis ja esikus ning vannitoas põrandaküte. Polnud meil seal ruumigi, et mingit katlamaja ehitada ja sellel ajal kui meie maja ehitasime ega siis neid kõikvõimalikke pumpasid nii laialt ei reklaamitud.

Kuna Kallel on üks maaprojekt käsil, siis ta uuris nüüd neid pumpasid küll ja rohkem. Igas võimalikus majaajakirjas on vähemalt korra ilmunud võrdlustabel. Kuigi peaks ütleme, et need tabelid on natuke vildakad …aga see selleks.

Valisime siis meiegi selle palju kiidetud maakütte. Paberi peal tundub kõik väga ilus…eks siis kunagi tulevikus paista, kas ka päriselt see nii on. Paberite järgi peaks meie küttearve tulema sama suur nagu meil nõmmelgi…võit on siis see, et nõmme maja oli täpselt poole väiksem :)

Minu ülesanne oli saata välja soovid. Valisin siis interneti, ajakirjade võrdlustabelite koostajate ja ehitaja soovituste järgi 4…5 maakütte pakkujat. Pakkumised tulid kiirelt…. mõni paari tunniga juba. Tuli ka välja, et ühes firmas on natuke tutvusi ja kõik kellega telefoni teel suhtlesin jätsid väga sümpaatse mulje. Ma juba kurtsin, et kuidas ma nüüd siis valima pean, sest ega need hinnad nüüd ka nii palju ei erinenud. Ehitaja abiga jätsime sõelale 2 firmat ja ütleks, et nüüd võitis müügitöö.  Need, kelle me valisime, nad kohe oskasid müüa :) Ja nad tegid meile äraütlemise ikka väga raskeks ….

Nii me siis kirjutasimegi alla ja jäime kopamehi ootama. Kopamehed tulid, aga nagu müügimees ütles, on see selle kandi maapind üks suur üllatus ja nii sealgi oli ükspäev paekivi nii lähedal, et tuli uus ja suurem kopp tuua. Pole probleemi…peaasi, et juhe maha saaks… Nüüd on juhe või kuidas iganes seda nimetatakse maas ja tuleb oodata Kalle järel, kes kõik põrandad peaks üles võtma, et kõige pealt ehitajad ettevalmistuse saaks teha ja siis juba torud põranda alla vedada…

Sündmused said jäädvustatud ja kuna ma seal juba pildistamas olin, siis nägin ka kuidas köögisein langes :)

enne ja pärast. …. sein mitte Liisu :)

söögilaua tagant  vaadatuna. See aken, mis seal on, tuleb teistpidi…ehk siis rohkem laiem kui kõrgem :) Akna alla tuleb kraanikauss… nagu kuskil öeldud oli, et kõige igavamat tegevust tehes oleks vähemalt vaade ilus. vasakule seal kus ukseauk on, sinna tuleb külmutuskapp ja selle kõrvale sahvriuks….sahver ukse taha ikka ka.  Aknast paremale peaks tulema pliit. Selle pisike laua asemel saar…ma usun, et ikka suurem kui see laud ;)

Me kaalusime ka pliidi saare sisse panemist, aga kuna lagi on selline, mis jääb kõik nii nagu näha, siis poleks toru kuskile panna… nüüd saab kõik otse läbi seina välja puhuda.

Lakke jäävad talad näha ja nende vahele paneme vanad lauad tagasi. Need võttis Kalle juba alla. Praegu paistab sealt ülemise korruse põrand ja need lauad seal küll eriti vanad ei paista…kahjuks. Kas talad värvime või õlitame…seda veel ei tea…mõtleme veel…

See sein, mis seal on, on söögilaua tagune sein ja tõenäoliselt jääbki nii…ainult, et ta knopaksid täis…no tegelikult naelu. Mingil ajal pandi tapeet naeltega seina…eriti friiki…

Väljas jalutasin natuke ka…

aga sellest järgmine kord…

väike piknik…

Kui ma oma fotokaga sinna ilmun, siis kõik ehitusmehed lähevad alati nii elevile…vaadake või seda kopameest seal üleval pool…kõige pealt nad arutlevad, et huvitav kuhu ajalehte nad saavad :) ja see järel püüavad oma tööd eriti korralikult teha…

leia pildilt 2 ehitajat :)

Lasteaiast…

Ketlin käib meil ilusti lasteaias ja sellega pole probleemi.. Liisu ei käi meil lasteaias ja sellega nagu ka ei olnud probleemi :)

Noh kuni reedeni :)

Kui me sügisel uurima hakkasime, kas Liisu saaks emba-kumba järjekorda pandud lasteaeda, siis tuli mõlemast kohast eitav vastus. Kusjuures kummastki ei antud mingisugustki lootustki. Ok..kui ei saa, siis ei saa. Kuna me nagunii kolime Tallinnast ära, siis oligi vaja kiirelt lapsed uude kohta lasteaia järjekorda panna. Selleks pidime ennast uude kohta sissekirjutama ja avaldused ära saatma…

Enne veel uurisin, et kas see on ok, et Ketlin järgmise kevadeni Tallinna lasteaias käib…öeldi, et sobib küll, ainult, et vald peab siis selle eest maksma…

Nüüd reedel, aga tuli kohe kahest Nõmme lasteaiast kiri, et Liisule on koht olemas. Üks oli veel sellest pisikesest armsast sõimest, kus ka Ketlin esimese aasta käis. Majas on 2 rühma ja suur aed, mis oleks veel mõnusam lasteaiaga harjumiseks. Kuidagi tuli juhatajaga jutuks, et me enam paberite järgi Tallinnas ei ela, et ega see juhuslikult probleem ei ole…tuli välja et on küll ja käbedalt tuleb nüüd mind ja Liisut jälle Tallinnasse kirjutada.

Kogu iroonia asja juures on see, et me tõesti tahame ainult pool aastat seal lasteaias käia…noh tegelikult seal rohkem ei saagi ja päris kindlasti ei käi ta järgmine aasta enam üheski Talllinna lasteaias. Küll aga oleks väga vaja, et Liisu oleks valla lasteaia järjekorras, mis siis tähendab seda, et kohe kui ta Tallinnas paberite järgi korda saab…siis kirjutame jälle valda või?

Ma saan kõigest aru….ok kõigest ei saa…aga kuidagi peab seda süsteemi reguleerima, aga kas tõesti niimoodi?

Tegelikult pole ju mitte ükski ema huvitataud, et tema lapse lasteaeda viimine võimalikult ebamugav oleks ja väga paljudel peredel, kes ei ela Tallinnas, aga töötavad igapäevaselt siin,  on palju mugavam laps Tallinnas lasteaias hoida. Näiteks kui ma peaks tulevikus igapäev 8-5 Tallinnas tööl käima, oleks laps tund aega vähema lasteaias kui ta seda Tallinnas teha saaks ja autosõidul saaks me kooskvaliteetaega veeta ja juttu rääkida.

Ma usun, et väga paljud niimoodi teevadki juu…..leiavad kellegi kelle juurde ennast sissekirjutada ainult selleks, et laps lasteaias saaks käia.

Teine huvitav koht on see järjekorras olemine…et kui ma näiteks kolin, siis uues kohas olen jälle nullis oma järjekorraga :)

Kooli samal ajal peab iga laps koha saama :) ….äkki olekski lahendus see, et “kooli!” lähevad lapsed näiteks 4 aastaselt. See mis nad seal teevad oleks sarnane lasteaiaga, sest õpetajad on ju juba lasteaias olemas….aga koha võib vanem ise valida :) Ma kujutan ette kui mõnus oleks viia oma laps sellisesse “kooli” mis ei oleks juba ääreni täis ja asuks mulle kõige mugavamal trajektooril….

Väiksematele lastele on kodus nagunii parem olla. Näiteks nagu siin vähemalt ühes harjumaa vallas makstakse raha emale, et ta pärast emapuhkust lapsega kodus oleks. Summa pole küll suur, aga paneb päris paljusid mõtlema, et äkki ikka ei peaks kohe tööle minema. Tallinnas saab selle raha ainult paberitega lapsehoidja…ema ju seda ometi pole.  Ma saan aru, et linnale on see kasulik…2 töökohta (lapsehoidja oma ja tööl käiv ema) maksude näol …kui samal ajal seal vallas ei tule makse kuskilt…ema tööl ei käi ja lapsehoidjat pole vaja.

Nii ma siis võtangi homme kõigi nelja majaomaniku loa selleks, et meie Liisu saaks pool aastat lasteaias käia… kõik on aus ja õige ja ma praegu ju tegelikult ka elan oma vanemate juures… ohh ja ahh :)

Maria Eliise

Õnnelikud pidid need tüdrukud olema, kes isa nägu on. Vot pisike Eliise on täiesti isa nägu. Ja isa on tal lahe :)

Peale selle, et ta eelmine suvi Eliise emaga abiellus, räägib ta vabalt eesti keelt. No mitte, et see kuidagi kummaline oleks, aga enne kui ta Eliise emaga tuttavaks sai, ei olnud ta osanud eesti keeles suurt midagi öelda. Kusjuures nende pulmas oli päris mitu sellist segaperepaari :).  Eliise tädi näiteks ka ei räägi eesti keelt, tädimees ka mitte, kusjuures tädi ja tädimehe emakeel on ka veel erinevad …aga laps käib neil eesti koolis … prantsuse omas…aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida

Eelmine aasta seal pulmas soovisid kõik külalised, et tuleks ikka pisiperet ja näe palun väga :)

printsess on kohal…

minu lemmikpilt…

Kui ma esimene kord Eliisel külas käisin, siis ma vist ei meeldinud talle väga…noh teine kord ei meeldinud ka. No ma ei ole ka nii ilus kui Eliise ema …  Pärast õnneks tuli õnneks välja, et talle ei meeldinud lihtsalt paljas olla :)

See pilt on tehtud siis kui ma tegelikult olin juba uksest väljas. No alati lihtsalt tulevad need paremad pildid pärast pildistamist :)

yes boss :)

armastus paistab välja :)

kodu korda 4

Minu arust kõige mõnusam maja tegemiste juures on valimine. Kõike saab valida.  Vaielda tuleb ka :). Me sellised emotsionaalsed inimesed, et ega kumbki eriti alla ei anna ja nii me võime vaielda näiteks sauna ukse asukoha üle kella kolmeni öösel ja jätkata kell kaheksa hommikul. Minu põhiline mure oli, et see silma ei torkaks ja mulle kuidagi ette ei jääks. Mina saunas ei käi…minu arust on seal liiga palav ja pärast sauna pole mul kunagi mõnus tunne …aga see oli üks teine jutt :)

Valisime maja värvi :). Kõige lihtsam oli sõita ringi vaadata maju ja siis kodus vaielda. Valisime muidugi kõige koledama ilm ja õhtupooliku…aga noh mõte oli kõige tähtsam

Pärast meie roosat maja olin ma kindel, et nüüd ma tahan omale rohelist. Sellest ülemisest majast sõitsin ma peaaegu iga päev mööda ja mulle on ta koguaeg meeldinud.

teine valikus olnud maja saab kohe varsti valmis ja seda oleme ikka imetlemas käinud rohkem kui üks kord.

Roheline küll…aga milline …. soe roheline … selline oliivim. Kokkulepitud.

Kas maja heledam ja liistud tumedamad nagu sellel teisel pildil või vastupidi nagu esimesel pildil…. leppisime siis kokku, et maja heledam…

aga selle maja leidsime ikka natuke liiga tumeda olevat…aaa…akand tulevad meil ka umbes sellised, ainult et ruute on kõvasti vähem. Meil on kokku 6 ruutu :) ühel aknal…

Lõpuks võtsime kiriku keset küla ja seda sõna otseses mõttes. Maja peaks tulema selline helebeez…noh siin pildil on ta natuke liiga hele ja teine värv on natuke rohelisem kui pildil…

Järgmiseks valisime ust. Kuna meil seal majal seal kohas ust üldse ei olegi, siis vana ukse taastamisest ei saa rääkida. Mõtlesime ka lihtsalt osta üks vana uks, aga lõpuks leidsime, et kuna eeskoda pole, siis äkki ikka peaks olema uus uks.

Kui algul plaanisime teha ühe ukse, siis kuidagi on alati olnud soov omada kahepoolset ust. Esialgu võtsime ikka ühe ukse pakkumise. Klaasiga või ilma ja kui klaasiga, siis kui suure ja kuhu jne. Kalle hirmud, et keegi lööb käes läbi klaasi või jala olid ainukesed vastuväited. No aga käe klaasist läbi võib lüüa läbi ükskõik millise akna nii et see ei olnud põhjus.

Uks peaks tulema selle parempoolse akna asemele…

Seal kohapeal ükskord vaadates, aga mõtlesime, et teeks ikkagi kahepoolse. Nagunii on seal mingil kummalisel kombel auk seinas olnud, nii et mõõdeti sobiv laius välja ja läksime siis sobivat ust otsima.

Mina muidugi tahaks sellist ust…aga noh ma saan aru, et see on ikka natuke liig. Aga kuna ma ühe sellise vana ukse “poest” ka leidsin, siis äkki paneme selle hoopis elutoa ette… Kusjuures mulle meeldib see uks just sellisel kujul, mitte renoveerituna. Üldse ma vahel mõtlen, et miks neid vanu asju peakski nii väga restaureerima. Meil on näiteks mitu väga koledat lauda ja üks kapp ja kummut…ja mulle meeldivad need just sellepärast, et nad sellised on…

Ok seda ust me ei võta…

võtame selle… klaasidega ja puha. Oi ma olen ikka osav fotograaf…uks viltu ja see must serv on minu auto. Lihtsalt vihma sadas nii kõvasti, et ma ei tahtnud välja minna :) ja shopata ka ei viitsi ;)

Voh see kolmeks jagatuna meeldib mulle rohkem… aga klaasid peaks ka olema…

vot selle me siis nüüd võtamegi :) ..näed ma läksin isegi autost välja selleks :). Nüüd me ainult ei tea, kas me teeme kolme värvilise või kahekga ja üldse mis värvi … Päris tihti olen ma näinud, et uks on üldse teist värvi kui maja…

Liisu joonistab teises toas ja tuli vahepeal näitama, mis tal seal on…näe emme on siin. Lasin siis tal issi ka joonistada ja kui ta minema läks, siis ütles veel, et ta joonistab onu Tarmo ka. Onu Tarmo on siis meie ehitusjuht, kes veel ei tea :)

pühapäeva õhtu…

Praegu on täielik vaikus majas…suuremad tüdrukud läksid naabripoisi ehk siis oma onupoja poole mängima ja Kärt teeb nägu, et ta kavatseb kolmandat korda täna magama minna… noh ja mina…teadagi mis :) ..tegin tavalisi pilte…

nii me siis elame… kumbki suurem omas voodis, meie kolmekesi selles laias. Kallel on oma laud ja minu laud koos arvutiga on toast väljas :)

kummutites on on kõik mis meil peaks lähema poole aast jooksul vaja minem. Üks kummut Ketlinile ja Liisule, keskmine on Kärdi oma, sest tema kasvab väga kiiresti riietest välja ja vajab rohkem ning viimane on siis meile Kallega kahe peale..

ja ukse taga on veel konstruktsioon rippuvate riiete jaoks. Ma ikka mitu päeva mõtlesin lahenudust. Lõpuks läks maksma see 2 kipsi tüüblit ja kruvi. Lillepoti hoidja võtsime nõmmelt maja seina külest kaasa ja puu oli meil pesumasina ees kardinapuuna kasutusel.

Ühes kastis on veel laste talveriided ja alumised 2 on mu lõngad. Ma nimelt kujutan ette, et ma nüüd hakkan kuduma. Tegelikult ma juba täna isegi kudusin :)

Nii et mahub küll viiekesi ühte tuppa…

Kärt sai eile kingituseks sellise nuku ja ta päriselt ka juba lööb sellele pihta. Minu arust täitsa meelega. Vahib nukku küll väga pingsalt… peale nende kahe mänguasja on Kärdule veel siin mängimiseks üks raamat ja vanakoolikõrin. Ma kohe üldse ei mäleta, mis teistel lastel oli ja kus need asjad olla võiks…

naeratab ka…

oi ma kuku-kukutasin ikka palju, aga näe naeratas ilusti :) No tegelikult ka, mida sa naeratad mingile mustale aparaadile, kes ema häälega kuku hüüab…

Liisul ja Ketlinil on köha…selle nad said selle sama naabripoisi käest, kelle juures nad nüüd on. Kui Ketlin võtab hea meelega köharohtu, siis Liisut tuleb veenda. Kõik veensid, nii vanemad kui nooremad….lõpuks oli nii, et enne ei saa minna kui rohi on võetud…Tükk aega kõndis ümber rohu ja võttis siis lõpuks klõmaka ära…

ja kus mu väike laps on…andke tagasi…

helistab naabritädile, et selgitada olukorda ja küsida luba küllaminekuks. Olukord oli see, et ta tahab kariibimere piraate vaadata, aga ei tunne kella…et kas ta jõuab tulla ja kas siis tädi saab öelda, millal ta koju peaks tulema :)

Nii…ja nüüd Kärt ei taha enam seal üksinda pikutada…

aa kus Kalle on…maja ehitab loomulikult…

kodu korda 3

Nii vannitoast ja köögist ma juba rääkisin… lähme siis edasi…

Kui köögiuksest välja minna…siis saab kohe trepist üles ja vasakult saab kunagi tulevikus ilusale suurte akendega verandale. Ma juba ette luban, et sellest saab mu lemmikkoht ja üle koridori paistab suur tuba.

trepist üles…kuhu me praegu ei lähe…

see on see veranda uks. Praegu tuleb sinna üleni klaasist uks ja need väiksed aknad kaovad ära. Paremal on elektrikapp ja see läheb ka sealt ära…

selle pildi järgi peab ju ikka tõsiselt puude taga metsa nägema :) Suur tuba tuleb kahest toast kokku…ehk siis see pliit, mis sealt paremalt paistab, lõhutakse ära. Kokku oli majas vist 3…või 4 puupliiti ja kõik need kolivad välja, sest kõik olid vales kohas. Nõuka ajal oli majas 5 korterit…sellest ka siis see vajadus nende pliitide järele….

Pildid on erinevatel aegadel tehtud. Aga see plekist ahi jääb alles. Pottsepp käis vaatamas ja ütles, et tuleb alles jätta…. Mis tähendab seda, et esialgu ma siis sellist ilusat valgetest pottidest ahju ei saagi… Teisel korrusel on ka ahi…või 2…no ma ei saa aru, kuidas ma ei mäleta mitu neid seal on…ikka üks vist on.

Pärast on siis majas 3 ahju, mis küll tervet maja ära ei küta, rohkem nagu häda ja ilu pärast

eelmise pildi tegemisel seisin seal laua peal…nüüd siis teiselt poolt.

Suures toas on kolm akent. Kui ma reedel käisin ja kirjutasin juba akna tellimusele alla, siis õhtul tuli uus mõte. Kalle kiitis ka mõtte heaks ja nüüd tuleb meil sinna vasakule poole hoopis maani aken. Kööki, mis on samas seinas, aga teisel pool, sinna tuleb ka. No ma mõtlesin, mis mulle seal nõmmel akende juures meeldis. Meeldis see, et sai köögi uksest kohe kõik ülejäägid välja tõsta, kassile süüa panna (kusjuures see ei olnud meie kass, aga ikkagi ma mõtlen tema peale praegu iga päev ja tahaks koguaeg talle süüa viia) noh ja loomulikult ise ka minna … õue siis…

Nüüd seal suures toas on pärastlõunal ja õhtupoolikul nii valge ja päikeseline…et hea kui kohe otse õue saab…ja mulle väga meeldis nõmme selline täispikkuses vaade. Noh eks see üks kompromiss vana maja puhul ole…aga sama on ka põrandaküte :)

vaat kus fotokas moonutab ;)

vaade suure toa aknast välja… need kuused seal pole mingid kuused :) sellised, et isegi õrnem tuuleiil või nad ümber lükata. Sealt peidust leidsime 2 noort tamme ja üks vaher on seal ka ja mõte oli, et paneme sinna veelpaar lehtpuud. Siis paistab talvel päike läbi … lõunapoolne külg siis..

ja aknast sisse…

eks me ikka räägime tähtaegadest kah… jõuludeks sissesaamine on nali. Kalle sünnipäevaks on ilus unistus. Vabariigi aastapäeval toimuv tordivõistluseks aga kohustulik. Tarmo ütles, et kui tähtaega pole, siis ei saa ka kunagi valmis.

Teine asi, mis ta ütles, et ta võiks küll maja mehi täis panna, aga siis läheks kõik palju kallimaks. Teate ju küll kuidas nende meestega on. Ühel on probleem ja kõik teised jooksevad kohale. Suitsumeestel oleks üks lõputu suitsupaus ja meestel on üldse raskem rääkida ja tööd teha samal ajal. Esialgu on seal ainult üks mees selline, kes käib ja kuulab ja teeb juttu…tema töö oli see tappimine näiteks. Tema on ka see 5 ratas vankri all, kes peab üksi midagi tegema, samal ajal kui üks paar pani katust ja teine tegi seina.

Kusjuures selle tappimise juures me siin mõtlesime, et oleks äkki pidanud kasutama vana puitu ja Tarmo isegi ksüsis seda…aga Kalle ütles, et sobib uus ka…

Igaljuhul parem kui näiteks Nõmmel ühel majal pandi sinna mädanenud palkide asmele fiboplokid…

Suurest toast saab kabinetti…see on ikka veel selline friiki tuba….pidu on seal ikka mõnuga pandud :)

Kusjuures ma olen juba kahe nö kohaliku käest kuulnud, kuidas nemad seal kunagi ammu a la 15 aastat tagasi pidutsemas on käinud…

kabinetist näeb täna veel läbi koridori ja vannitoa õue…tulvikus enam mitte…näiteks tuleb selle ukse taha külalistetoa voodi :)

Muidu…

Peale akende tellimise jõudis ka maakütte kopp kohale. Kuna aga paas seal mõnes kohas üllatavalt lähedal vastu tuli, tuleb järgmine nädal suurem kopp. Ja eile käisime vanu aknaid ja uksi vaatamas…sellises kohas… no kus oli alles valik ikka kordi ja kordi suurem kui netis.  Silm jäi päris mitmele asjale peale…ära tõime esialgu ainult ühe vana ahjuukse.

ava, säri ja iso ehk tehnikajutt

kunagi ma arvasin, et nende taga on midagi väga keerulist. Kindlasti on see raskem kui hiina keel. Minu arvamust ei suutnud ümber lükata ka mu esimene fotokursus ja eesti keelsed fotofoorumid. Ma tean küll, et igat asja saab seletada kas väga keeruliselt või väga lihtsalt :) Nii ma siis leidsin mõned raamatud ja mõned head sõbrad, kes oskasid seletada asju lihtsalt. Ja tuli välja, et asi ongi lihtne.

Kusjuures nüüd kui ma olen mõnikord ajaviiteks fotofoorumeid lugenud, siis seal osad inimesed vist ise ka ei saa päris täpselt aru, mida nad küsivad…ja mõnikord ei saa ka vastajad täpselt aru, mis nad vastavad. Kas mina nüüd siis tean midagi…võib-olla. Kindlasti aga on inimesi, kes teavad minust rohkem…aga mis siis, ma räägin nii nagu mina asjast aru saan ja püüan seda teha lihtsalt…

Vanasti kui oli film, oli asi natuke keerulisem. Nüüd digi ajal näed sa kohe pilti … noh suurtes piirides, milline ta  sul sealt plõksu järel tuli ja saad kohe kiired parandused teha. No vaadake ise fotograafe..koguaeg vaatavad nad tehtud pilte ja siis krutivad kettaid…ma nüüd siis seletan, et mida seal kruttida.

Kõige pealt ava. Ava on selline auk, läbi mille valgus sisse saab. Kõige lihtsamalt seletatuna, jättes kõrvale kõik keerulised võõrsõnad. Seda auku saab keerata väiksemaks ja suuremaks. Inimese silmas see must osa on ka nagu ava…. kui me vaatame päikese poole, siis see must läheb hästi pisikeseks, kui näiteks pimedas toas läheb see suureks.  Ühesõnaga mida lahtisem ava, seda rohkem valgust läbi läheb.

Teine asi ava juures on teravussügavus. Lihtsalt öelda, kas kõik mis pildil on terav või on mõni oluline detail ainult. Mida lahtisem on ava ehk mida väiksem on number, seda udusem on ümbrus :)

Kuna mina pildistan valdavalt inimesi, siis ütleme nii, et paigal olevat inimest saab isegi 2,8 avaga ilusti pildistada. Ühtegi last ma küll ei riski …. eriti neid mitte, kes raha maksavad :) ok…mõnikord kui on laps ülirahulik ja vaatab oma suurte silmadega sulle otsa…vot siis võib …sest see silm on siis niiii ilus.

Tavaliselt ma pildistan 4…või 5,6 ….kui on üks inimene….6.3 või 8 siis kui on rohkem…. vot kinnisemaks mina oma fotokal ava keeran ainult siis kui mul on lisavalgus olemas, näiteks need musta taustaga beebipildid, aga see on juba keerulisem jutt. Kõige rohkem meeldib mulle aga loomulik valgus ja statiiviga ei tee mina midagi, nii et ava 22 jääb minu puhul täiesti kasutamata….

Ütleme, et avast on nüüd kõik…

Edasi tuleb säri. See on nüüd see aeg kui kaua see auk valgust vastu võtab :). Kui avaga on nii, et mina tean, mida ma tahan ja keeran nupu õigesse asendisse, säriga on nii, et “vaatad taevast” ja siis keerad. See ongi selline asi, mida ei saa öelda, et pane nüüd see, see on õige. Näiteks vaatad ühes suunas on sobiv säriaeg üks, vaatad teises suunas, on teine.

Nüüd siis tulebki keerata nii nagu algul tunne ütleb, hiljem juba kogemus. Inimese pildistamisel ei julge mina keerata seda nuppu 60-st väiksemaks.  Lihtsalt seletatuna näitab displei numbreid alla sekunad (murdosasid) ja üle sekundi. 60 peaks siis olema 1/60 sek. Kui säriaeg läheb aeglasemaks, siis tõenäoliselt on inimesed pildi peal udused. Muidugi kui teha suurt kunsit saab öelda, et ära saa nüüd liiguta, aga see pole see jutt…. Kui aga suvel õues keerata säri 60 peale, siis tõenäoliselt saab sellise lumivalge põlenud pildi….siis on ikka nii valge, et aeg peab olema lühem. Nagu murdarv…mida suurem on alumine arv, sed väiksem on number :)

Ok … tahan nüüd siis näiteks oma last pildistada…panen ava 4,0 sest ta on rahulik, säri panen 60 ja teen pildi…näiteks praegu ja toas…tõenäoliselt ei saa sealt pildi pealt üldse arugi mida ma pildistada üritasin, sest liiga pime on. Nüüd siis võtame selle kolmanda asja…iso

Täna on juba olemas sellised fotokad kus seda isot ehk siis tundlikust, võid mõnuga keerata….noh näiteks 25 000 peale :) Minul sellist fotokat ei ole…kuigi väga tahaks. Jättes selle kõrvale, siis nö kõige ilusam tuleb pilt siis,  kui iso on võimalikult väike. Keerad iso suuremaks tuleb müra. Müra on need mitte õiget värvi täpid pildi peal. Kunsti puhul minuarust väga lahe :). Mina väga üle 400 keerata ei taha…kunsti puhul ikka olen 800-ni ka keeranud…mulle endale meeldib..teistest ei tea.

Ühesõnaga kui nüüd seda enne tehtud pildilt inimest ei leidnud, siis järelikult oli mul iso 100. Keeran siis juurde… ma ütlen ausalt, et kui ma praegu tahaks oma magavast Liisust pilti teha, siis isegi 800 jääb väheks…noo nii pime on… Nüüd oleks lisavalgust vaja…aga see on juba teine jutt…

Kokkuvõte…  avaga lihtne…liikumatut ühte inimest nii lahtisega kui tahad…mitut inimest alla 6.3 ei keera ja kui välku ei ole, siis kinnisemaks saab keerata ainult suvel ja õues. Säri tahab harjutamist ja sellega saab kunsti teha… ma räägin üks teine kord…ning iso…mida väiksem seda “ilusam”  ning suurem on tunde küsimus….

No ja kus on näitlik materjal…pole :) …praegu nii raske teha, sest valget aega on nii vähe

Kuidas me Savisaare juures käisime.

Tallinna linnas on selline komme, et osad beebid saavad sünnitunnistuse linnapea käest. Hästi pisikeses kirjas on see per-büroo ukse taga seinal kirjas ja siis võid ennast sinna valitute nimekirja lisada lasta.

Meie oleme käinud Paltsiga kätt surumas ja Ratasega ja nüüd siis avanes võimalus ka Savisaarega. Etteruttavalt olgu öeldud, et Savisaar ei pidavat mitte igakord vaevuma kohale tulema nii et pinge oli õhus. Meie taga olev pere oli isegi kihla vedanud. Küll vist mitte selle peale, kas härra linnapea ise kohale tuleb, vaid kellega ta tuleb :)

Per.büroo juhataja kõne oli selline siiras ja aus. Näiteks küsis ta kuhu kõik need poisid siis kaovad kui naist vaja võtta on, sest beebivastuvõtul pidavat poisse alati rohkem olema. Samas Savisaar luges alagutesks ette kõik oma hea teod, mida vist igaüks praegu nimetada oskab ja ei hoidnud ka vaka alla oma tulevasi suuri tegusid. Kõik lapsed Tallinnas saavad kohe varsti lasteaia koha näiteks. Kalle ütles, et sellisel ilmalikul tseremoonial puudub piisav sügavus.

Kah mainis Savisaar, et ta teab, et vähemalt üks pere on siin kolmandat korda ja üks pere teist :). Näe Savisaar teab vist meid, sest kolme lapsega peresid oligi ainult 2 ja see teine pere ei saanud olla, sest nende esimesed lapsed on vanemad kui selline üritus ise.

Huvitav oli ka veel see, et selle teise kolmelapselise pere pesamuna nimi on Kirsi ja tema õde on Mari. Ja meie oleks ju ääre pealt oma lapsele Kirsi Mari nimeks pannud. Ahh, et kus ma tean…nad istusid täiesti juhuslikult meie kõrval :) Kokku oli tähtsal sündmusel kohal 46 peret..oli vist 2 paari kaksikuid, ühel perel neljas ja kahel kolmas laps…mul oli tunne, ülejäänusid oli pooleks :).

Torti anti ka, aga selleks ajaks kui oleks saanud beebi Savisaare sülle anda, et perepilti teha…noh nii nagu teiste linnapeadega sai….siis jooksis Savisaar peitu ja enam tagasi ei tulnudki. Kahju, väga kahju…kuidas ma nüüd Kärdule ütlen, et ta Savisaarele ei meeldinud, sest pilti ju pole :)

Rohkem me kahjuks sellisele üritusele minna ei saa, isegi kkui poiss peaks sündima…pole enam Tallinlased :)

Parkida võib reakoja platsile

Kärt kuulab mida Savisaar räägib… ütleks, et isegi mingi sarnasus on olemas ;)

Kõike tuleb filmida, mida Savisaar ütleb. Kusjuures, mis mulle eriti kummaline tundus, kui peredele sünnitunnistusi anti, siis filmimees filmis ikka Savisaart. Ma oleks arvanud, et see pisike beebi on selle sündmuse kõige tähtsam, aga ei :)

väike naeratus.

Sellel tütarlapsel seal Savisaare taga on huvitav amet … nagu turvamees, ainult selle vahega, et võib seltskonnas torti süüa. Ähh oleks ma teadnud, et ta kohe pärast seda minema jookseb, oleks saatnud Kalle Kärduga sinna kõrvale seisma…oleks ikka pildi saanud ;)

Vähendatud koosseisus perepildi lasime ka teha. Liisul on päriselt palavik, Ketlinil oli ainult hommikul enne minekut. Praegu on ta rohkem nagu simulant haige, samal ajal kui Liisu magab.

Pildi tegi üks üleelmise suve fotohuvilisest peigmees… aitäh!

Ekse see postitus ole natuke irooniline …vahelduseks ….

Kodu korda 2

Iga päev muutub nii palju, et tuleb hoida ennast kursis :) Näiteks kui tulevikus keegi peaks tulema töölt koju töölt koju tulemise kellaajal avaneb selline vaatepilt :)

Majast seest siis… Kuigi teisel korrusel on kõik ilusti puhtaks lõhutud hakatakse korda tegema kõige pealt esimest korrust. Näiteks köök :)

Kui me maja ostsime, siis pool nö meie poolt planeeritud pool kööki nägi välja selline…ilus puhas onju :)

siis eile hommikul oli selline vaatepilt…eile õhtuks oli tuba juba puhas :)

ja pool nö söögitoa poolt kah lõhutud. Nüüd me ei tea palju me seda palkseina alles jätame…hetkel on mõte, et päris ära seda ei võtaks, vaid jätaks nö riiuli laiuselt..

pottidest soe müür tuleb lahti võtta ja kui hästi läheb, siis vasakpoolse ukse juurde tuleb nendest leivaahi.

Kui meil esimene mõte oli, et neid palkseinu on küll ja rohkem igalpool paljaks jäetud, et pole enam midagi uut ja huvitavat. Umbes sama mis singeri õmblumasina jalad. Siis nüüd vaadates kui ilusad nad, siis mõtleme, et äkki jätaks siia…või siia… Kui see tuuletõkke plaatide hunnik pikali lükata, siis oleks söögilaud õiges kohas.

No täna ei tarvitse neid plaate seal ka enam olla, sest mehed löövad neid agaralt seina ;)

Ja täna saab veel sealt uksest vannituppa..pärast enam ei saa …

Vannituba nägi algul välja selline. Vanasti oli siin köök olnud.

ja samast kohast vaadates on ta nüüd selline. Kolme kihi linoleumi alt tuli välja ilus laudpõrand. Vist kõige ilusam majas. Kahjuks tuleb see kõik üles võtta ja ei tea kuhu ja kui palju sellest tagasi saab panna…

See uks läheb kinni ja vasakule akende ette tuleb tegelikult sein ette. Seina taha tuleb majandusruum…ilus hele kahe aknaga. Paremale ei saanud seda teha, sest paremal on korsten ja sinna tuleb lavaruum… Minu unistuste aknaga vannituba tuleb teisele korrusele, sellepärast andsingi nii lihtsalt siin akna käest..

enne ja pärast

“vetuspoti” peal istudes

vasakpoolne uks oli kasutusel…parempoolne tuli välja seina seest. Kasutusele jääb parempoolne :)

vasakpoolse ukse ees on vetsupott ;) …tulevikus…

Vot siis selline ringkäik… kõik uuest kodust on kodu korda kategoorias..

lahedad bodyd

algus -

mariana ütleb:
sellest lahedast bodist võik juba rääkida. minuarust on juba teine kord küll.

teine algus -

maris ütleb:
algus oli selline: et ingrid ütles minu blogi loo leena ja mirteli ühesuguste riiete peale, et teeks nalja kristale ja teistele ja paneks jälle beebid ühtemoodi riidesse. et lähme lindexisse ja ostame midagi, mis sobib nii poisile kui tüdrukule.
ma siis täiendasin, et teeks veel rohkem nalja ja ma kingin kärdule ka samasuguse. siis ütles ingrid, et hea mõte, ta polegi sandrale katsikukinki teinud.
läksime lindexisse ja uurisime ja tükk aega ei leidnud midagi sobivat.
hakkasime  juba maksma, et las jääb. aga müüja selja taga oli uus kaup ja me vaatasime, et täitsa lõpp kui naljakad bodyd. nagu oleks päriselt kootud. oli ka kõiki numbreid, kuna see oli ju uus partii. rebisime kohe ära, ise väga rõemsad. see on algus. edasi tead juba ise

kolmas algus -

Ingrid on selline lahe inimene, kes vahel ikka viitsib palju lapsi korraga enda juurde kutsuda. Ketlin oli ikka päris pisike kui me seal esimest korda käisime.  Seekord ootas meid ka pidulik kutse, kuhu märkusena oli kirjutatud, et suuremad lapsed on lasteaias. Keskmise lapse võtsin kaasa ja olime esimesed. Noh meil on nüüd päris lähedalt minna ka. Hommikusööki ei söönud, sest seal on alati midagi head.  Autos Liisu veel ütles, et kuule me unustasime hommikusöögi söömata…

Söök söögiks, aga teada oli, et tuleb pilti teha ja Kärdule on üks kingitus. Noh ja kingitus anti ka kohe uksel üle. Ainuke mida kohe teha ei saanud oli pilt :). Neljast kolm magasid ja siis mingi hetk tehti vahetuskaupa ja jälle neljast kolm magasid. Lõpuks ei saanudki muud kui tuli ülejäänud ka üles ajada. Kärt siis ja Sandra ka. Sandra, kes ema jutu järgi tavaliselt nii kaua ei maga.

Sättisime siis posid vaibale ritta…ühtepidi ja teistpidi ja kolmandat pidi. Poisse oli tegelikult üks ja tema hakkas varsti protestima, et mis naistevärk see on…keeruta nii ja vaata nii, tema on mees ja tema ei taha :)

Aga lahedad olid nad küll …

Serjooza läks sööma ja siis jäid naised omavahele…

vasakult: Sandra, Kirsimari junior, Kirsimari senior :)

Kõige noorem tegi oma iluune ära…

ja naeratas ka… see on meeste naeratus :)

naised naeratavad niimoodi :)

kui me koju jõudsime, siis Liisu jõudis täpselt nii kaugele enne kui uni tast jagu sai…