Pisike naaber

Nüüd kus me ajutiselt vanemate juures elame, on ju väga lahe kui peaaegu kõrvaltänavasse pisikest preilit pildistama kutsutakse. Saab kohe sups ja valmis ära käia.

Kõigepealt kaugemalt alustades olin ma seda peret enne näinud :) Kui enamus suve erinevate  fotograafide pulmapilte surfates möödub, siis võid vabalt kaubanduskeskuses kedagi vaatama jääda ja tere ütelda, mis siis, et päriselus pole sa nendega kunagi kohtunud. Nii ka nendega… pulmapildid olid neil aga lahedad, sellised süsgisesed…

Kuna aga neil on ka blogi, siis leidsin, et minu visiiti on seal ka kajastatud…nii armas :)…

helged ja ausad…. sellel sessioonil avastasime koos ühe huvitava asja. Nimelt kui pildi peal on näiteks isa ja beebi ja neile seletada milline poos tuleb sooritada, siis saab ema kõrvalt vaadates täpselt aru. Et nüüd mitte arvata, et isad beebidega poose ei oskaks sooritada, siis vastupidi olles, said isa emast palju paremini aru, mida oodatakse.

Kusjuures järgmisel sessioonil ma kohe testisin seda teooriat uuesti ja ongi nii. Järeldus – minu jutust saab kõrvalseisja palju paremini aru :) …arenguvõimalus :)

looduses ka…mis siis, et akna taga :)

Kuna neil kodus oli nii lahe tapeet ühes toas ja nad ise ka sobivates värvides olid, siis edasi kolisime sinna…

seekord, siis palju emaarmastust…

ja ühist armastust

kuna ma siin omast kogemusest tean kui kiiresti beebid kasvavad, siis püüan ka alati teha selliseid võrdluspilte :)

Ükskord juhtus aga nii, et kui mindi minu pildi järgi ühte hiiglasuurt ust vaatama, selgus, et täiesti tavalist mõõtu uks oli :) …lihtsalt see beebi oli niiiiii pisike ….

ahjaaa….ja tapeet ikka ka ;) …onju lahe…

ei sa ka varbapildita…inspiratsioon tuli töö käigus ja see on mu lemmik beebivarbapilt …raudselt!

Palju päikest pisike Marta!

Kui ma nüüd ei eksi, siis oli ta neljas  beebi Marta viimase aasta jooksul :)