Ma vaatan, et ma olen siin mustika vahepeal unarusse jätnud :) Kui eelmine postitus temast oli SIIN , siis samasuguse tsükliga jätkates sünnib ta enne järgmist. Mis iseenesest oleks ju väga teretulnud nähtus.
Kõige pealt ütleks, et kolmandat korda rase olla, on palju mõnusam kui teist. Mis siis, et meil need vahed on enam-vähem samad, aga kuidagi seekord läheb kõik nii lihtsalt ja kiirelt.
Ainukesed korrad, kus ma natuke ise suure kõhu peale mõtlen on siis, kui mul mõni suurem ja vastutusrikkam töö ees ootamas on. Siis ma aga alati mõtlen, et teised inimesed ju käivad täpselt samamoodi tööl ja siiamaani on mustikas minuga väga kenasti koostööd teinud :). Kõhuli ta mul ennast visata ei lase, aga mööda kive ja kände ning kõrgeid müüre olen roninud küll.
Öösiti magada lubab ilusti. Pigem ütleks vastupidi. Mina olen see, kes tal magada ei lase. Kui ma külge pööran, siis ärkab tema ka alati üles ja nagu ohkaks, et ei lasta ka siin inimesel rahulikult magada, loksutatakse ühelt küljelt teisel ja paneb sõbraliku tou mulle.
Muidu on ta ka selline rahulik. Samas on nad minu meelest kõik rahulikud olnud. Niisama mõttetult ei toksi, vahetaks nagu külge ja kuna ruumi napib, siis ikka tuleb paratamatult minu arvelt natuke laiendust otsida.
Ma ise tunnen ennast kah hästi. Ikka mõtlen, et äkki ikka peaks mingit vitamiini sööma või näiteks magneesiumi. Magneesiumiga jõudsin ükspäev isegi nii kaugele, et leidsin meie ravimikapist 2 purki 2008 aastal aegunud magneesiumi tablette. Ma arvan, et nende söömine pole eriti hea mõte :). Aga mul oli üks öö selline tunne nagu oleks jalg krampi läinud ja käsi ka valutas…nii et ma ikka peaks minema ja ühe uuema purgi omale tooma.
Kuna ta nüüd meile teada on andnud, et ta tüdruk on, siis on ta ka oma söömisharjumusi natuke muutnud. Rõhuasetus on nüüd maasikatel, murelitel, arbuusil ja raudne lemmik on caesari salat. Isutab ikka koguaeg kõikide värskete asjade järele, nii et külmutuskapp on meil koguaeg tühi, sest värske asi süüakse meie peres lennult ära. Kena naiselik joon on pidev jogurtitellimus :)
Ketlini suurel utsitusel asusime ka mustika kummutit korda tegema. Otsisime välja kõik pisikesed riided. Neid kuhjasid nüüd üle vaadates tuleb ka mustikal poisteriietega käia :). Aga kuna pärast Liisut on hunnikut ikka märgatavalt hõrenenud, siis ma luban, et ma täiendan neid rohkem tüdrukumoodi riietega. Kleidikesi on ka…aga vähem kui siniseid ja halle dressipükse või teksaseid ;)
Nii me siis kahekesi elame. Ketlin sai ka ükspäev mustika käest tou. Liisu näiteks arvab siiamaani, et motikas ja mustikas on üks ja sama asi ning Kalle on juba nii harjunud tüdrukutega ja nagunii jäävad suuremad rohkem temale kantseldada, nii et tema mul kõhtu silitamas ja mustikaga juttu rääkimas eriti ei käi ….
Küll aga andsin ma talle täna hommikul fotoka kätte, sättisin kõik valmis ja käskisin nupule vajutada.
ja mustikal on nimi ka juba olemas. Esimest korda kui nimi on meil juba enne sündi olemas. Nimi on naljakas, aga armas …sobib väga hästi meie pesamunale ;)
Posted by krista 
Posted by krista 
Posted by krista 